Autor: Lemmi Kann • 24. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pank: naised loodavad pensionil mehele ja lastele, mehed firmale

Naised loodavad vanadusplaanide rahastamisel meestega võrreldes enam laste ja abikaasa toele, mehed aga ettevõtlusele.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskuse uuringu kohaselt ootab suur osa eestlastest, et nende tulevane pension võiks olla 80% või enam pensionieelsest palgast. Samas ise paneb raha vanaduspäevadeks kõrvale vaid iga kümnes.

„Täna kehtiva süsteemi alusel moodustavad I ja II sammas arvestuslikult 45-50% pensionieelsest palgast. Arvestades, kui vähesed eestimaalased täna pensioni tarbeks raha kõrvale panevad, on mõneti arusaamatu, kust pensionieas nii suuri sissetulekuid oodatakse. Teisalt on aga mõistetav, et pensioni tarbeks säästmiseks tänastes oludes raha veel ei jagu – inimeste tulud on väikesed ja kulud kasvavad kiire inflatsiooni tingimustes tuludest kiiremini,“ rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu tänasest olukorrast. 

Suitsu hinnangul on täna paljude perede esmane eesmärk olla igakuiselt plussis ja koguda varuraha, et mitte kraapida kuu lõpus kokku viimaseid veeringuid, et end toita. "Ideaalis tuleks proovida kõrvale panna 5-10% tuludest,“ rääkis ta.

Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt on pensioniks säästmine inimeste arvates teiste eesmärkide seas olulisuselt 6. kohal – 16% vastanutest leiab, et pensioniks raha kogumine on oluline. Kõige tähtsamaks peavad inimesed täna aga raha kõrvalepanekut mustadeks päevadeks (68%), mis näitab ebakindlust lähituleviku osas. Võrreldes pensioniks säästmisega peetakse olulisemaks ka sääste suuremate ostude jaoks (42%), lapse hariduskuludeks (35%),  remondiks (32%) või kinnisvara ostmiseks (24%). Suitsu toonitas, et reaalsuses on pensioniks säästmine teiste raha kõrvale paneku eesmärkide seas veelgi tagapool. "Kui hoiakutes peab 16% inimestest penisoniks kogumist tähtsaks, siis tegelikult teeb seda vaid 10%,“ selgitas ta.

"Samuti on murettekitav, et paljud inimesed ei mõtle üldse selle peale, kuidas eakana ära elada. Tulevase pensioni suuruse osas puudub igasugune ettekujutus 18% elanikest. Näiteks kolmandik neist, kellel säästud puuduvad, ei ole kunagi selle peale mõelnud,“ kõneles Suitsu ja lisas, et muukeelsed inimesed mõtlevad eestlastest oluliselt harvem tulevase pensioni suurusele. Pensioni suhtes on nõudlikumad 30-49 aasta vanused inimesed, kelle seas on ka enam kõrgharidusega inimesi. „Spetsialistid ja juhid, kes teenivad täna keskmisest enam, ei ole ka vanaduspõlves nõus sissetulekute langusega,“ selgitas Suitsu. „Ootuspäraselt on tulevaste tulude suhtes leplikumad keskmisest madalamat palka teenivad inimesed. Üldiselt oodatakse tänasega sarnast tulude taset ka vanaduspõlves. Samas ollakse oma soovides realistlikud ja helesinisest pensionist ookeani ääres ei unistata – soovitakse lihtsalt säilitada harjumuspärast elustiili.“

Mida lähemale pensionile mineku vanus jõuab, seda suuremat sissetulekut teabekeskuse uuringu kohaselt vanaduspõlves soovitakse –  42% 50-59-aastaste inimeste meelest peaks pension juba täna olema olema 80% või enam kehtivast keskmisest palgast. Neljandik selles eas inimestest usub, et piisaks kuni poolest keskmisest palgast; neljandik ootaks 60-70% ja kolmandik 80-100% keskmisest palgast.

Rahandusministeeriumi ja OECD korraldatud finantskirjaoskuse uuring näitas, et vanadusplaanide rahastamisel loodab 67% Eesti inimestest riiklikule pensionile, 47% kogumispensionile ehk teisele sambale, 31%  laste toetusele, 28% töötamisele pensionieas, 23% abikaasa toetusele ja vaid 14% ise raha kogumisele kolmandasse sambasse. Kulusid plaanib kokku  tõmmata, vara ja kinnisvara müüa 16% inimestest, 8% loodab lisaraha saada enda ettevõttest. Naised loodavad võrreldes meestega enam laste ja abikaasa toele, mehed aga ettevõtlusele.

Täna on keskmine pension 304 eurot (35% keskmisest palgast), keskmine palk oli teise kvaratali seisuga 857 eurot.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700