Riigieelarvesse laekus üheksa kuuga 78% planeeritust

Rahandusministeeriumi andmetel laekus üheksa kuuga riigieelarvesse tulusid 4,45 miljardit eurot ehk 78 protsenti aastaks planeeritust.

Selle aasta kaheksa kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel ülejäägis 1,3 protsendiga SKPst.

Tulusid laekus septembri lõpuks eelarvesse 4,45 miljardit eurot, millest 3,2 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 1,24 miljardit eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 75,5 protsenti ning mittemaksulised tulud 85,2 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on üheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,35 miljardit ning käibemaksu 0,99 miljardit eurot. Peamiselt tänu heitmekvootide müügitulule ning sotsiaalmaksu ja käibemaksu heale laekumisele kogunes üheksa kuuga 9 protsenti rohkem tulusid kui eelmisel aastal sama ajaga.

Septembris lisandus eelarvesse tulusid kokku 461,1 miljonit eurot ehk 8,1 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 388,3 miljonit ja mittemaksulisi tulusid 72,8 miljonit eurot.

Kulusid tehti üheksa kuuga 4,42 miljardi euro ulatuses ehk 71,3 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,86 miljardit eurot. Septembris tehti väljamakseid 442,3 miljoni euro ulatuses, mis on 7,1 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest. Võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga on kulud kasvanud 10,1 protsenti, mida mõjutas põhiliselt ravikindlustuse ja pensionide väljamaksed, välistoetuste kasutamine ning kanded kogumispensionifondi.

Investeeringuteks suunati üheksa kuuga 629,4 miljonit eurot, sellest 66,9 miljonit eurot maksti välja septembris. Septembris moodustasid nii nagu eelmiselgi kuul kolmandiku investeeringutest tee-ehitusobjektid ning suuremaid investeeringuid tehti veel veemajandusprojektidesse. Üheksa kuu kokkuvõttes on lisaks mainitud projektidele tehtud enam väljamakseid veel väikepõllumajandusettevõtete ning loomakasvatuse investeeringutoetusteks.

Riigi tegevuskuludeks kasutati üheksa kuuga 716,9 miljonit eurot ehk 71,2 protsenti aastaks planeeritust. Septembris tehti väljamakseid 74,3 miljoni euro ulatuses, mis on 7,4 protsenti aastaks planeeritud kuludest. Majandamiskulude kasutamine septembris oli 1,5 miljonit eurot väiksem kui aastal 2010. Personalikulude 2,8 miljoni eurose kasvu võrreldes aastatagusega tingisid peamiselt tööjõumaksude ettemaksed seoses kahe ameti raamatupidamise arvestuse ületoomisega põllumajandusministeeriumisse ning kaitseväe palgajuhendi muutused.

Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 48,8 protsenti aastaks planeeritust ehk 473,1 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 330,1 miljonit eurot, mis on 44,7 protsenti planeeritust. Selle aasta lõpuks prognoosib rahandusministeerium välisvahendite kulusid vahemikus 840-870 miljonit eurot ehk kuni 90 protsenti aastaks planeeritust. Selle aasta lõpuks saab kasutatud hinnanguliselt ligi pool Eestile aastateks 2007-2013 eraldatud vahenditest.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga ligi 1,1 miljardit eurot, mis on 88,4 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta lõpus. Kuigi likviidsusreserv on vähenenud, on kasvanud klientide poolt hoitavate vahendite maht. Septembris vähenes ainult likviidsusreserv (16,4 mln), kokku suurenesid finantsvarad septembris 36,2 miljoni euro võrra.

Kaheksa kuuga on kogu valitsussektor olnud ülejäägis 214,1 miljoni euroga (1,3 protsenti SKPst), mis on 303,1 miljonit eurot parem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 89 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst). Ülejäägi on tinginud peamiselt saastekvoodi tulude laekumine aasta alguses. Aasta kokkuvõttes võib eeldada vähemalt 0,2-protsendilist ülejääki, nagu näeb ette ministeeriumi suvine majandusprognoos.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Stoneridge is looking for an ACCOUNTANT

Stoneridge Electronics AS

11. märts 2018

Tamro Eesti otsib RAAMATUPIDAJAT

Tamro Baltics OÜ

05. märts 2018

Sarkop otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Sarkop AS

21. märts 2018

Uudised

Tööriistad