Autor: Lemmi Kann • 20. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui dividendid jäävad välja maksmata...

Kuidas kajastada majandusaasta aruandes juba määratud, kuid välja maksmata jäänud dividende, selgitab Äripäeva käsiraamatute foorumis BDO Eesti.

Küsimus: 2009 aastaaruandes on kasumi jaotamise ettepanekus toodud välja otsus maksta dividende. 2010 seda väljamaksu ei ole tehtud ning ei oleka teada, kas tehaksegi. Kas seda peaks kuidagi kajastama 2010 aastaaruandes?  Kui jah, siis kuidas?

Vastus:

Dividendide määramise alus

Dividendide määramise aluseks ei saa olla juhatuse sellekohane ettepanek. Vaba kasumi tegelik jaotamine dividendideks ja muudeks eraldisteks on äriseadustiku kohaselt äriühingu omanike pädevuses ning kajastatakse omanike sellekohases otsuses. Otsustamisel tuleb aluseks võtta majandusaasta kinnitatud aruanne ja arvestada seadusest tulenevaid piiranguid. Kui see pole sätestatud põhikirjas, tuleb dividendide väljamaksmise kord määrata omanike otsusega, mis vajaduse korral (nt ositisel väljamaksel) peab sisaldama ka väljamaksete ajagraafikut ja summalist jaotust.Raamatupidamisele on kasumi jaotamise kande ja väljamaksete tegemise aluseks juhatuse liikme resolutsioon omanike sellekohasel otsusel või juhatuse kui raamatupidamist korraldava organi korraldus.Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse RTJ 8 kohaselt kohustuse (eraldise) ja kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel. Kohustused tuleb vajaduse korral periodiseerida, kajastades eraldi nende lühiajalise ja pikaajalise osa. Järgmise majandusaasta aruandes kajastatakse kohustuste saldot, võttes arvesse aruandeaasta muutusi, sh korrigeerimist tulumaksu määra muutumisel.Kohustuse lõppemise tavapäraseks aluseks on kohane täitmine, seega jääb kohustus bilanssi kuni dividendide väljamaksmiseni. Dividendikohustuse lõppemise erandjuhuks tuleb lugeda dividendide määramise otsuse muutmise/tühistamise otsust.Dividendide väljamaksmise periood

Dividendide väljamaksmise perioodi pikkust ei ole seadustes sätestatud ning dividende võib seega määrata väljamaksmiseks ka pikema perioodi vältel kui tavapärane üks aasta. Pikema väljamakseperioodi vajadus võib sõltuda näiteks äriühingu likviidsusest või muudest rahavoogudega seotud asjaoludest.Otseseid ajalisi piiranguid dividendide väljamaksmisele äriseadustik ja maksuseadused ei sea, tähtis on, et ei kahjustataks äriühingu majandushuve ega seataks ohtu äriühingu jätkuvust. Ootuspärane oleks, et eelmise majandusaasta aruande alusel määratud dividendid makstakse välja jooksva aasta jooksul st enne järgmise majandusaasta aruande kinnitamist ja võimalike uute dividendide määramist.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis 3-2-1-16-04 on ka äriühingu omanike huve silmas pidades märgitud, et ÄS § 277 lg 1 ja 2 ei saa siiski tõlgendada nii, et äriühingul on dividendi väljamaksmise korra kehtestamiseks piiramatud võimalused. Sõltuvalt olukorrast võib osutuda heade kommete või hea usu põhimõttega vastuolus olevaks otsus, millega dividend makstakse aktsionäridele näiteks 10 aasta jooksul. Sel juhul võib dividend kaotada seaduses sätestatud tähenduse.Kui äriühingu omanikud kehtestavad endale dividendide väljamaksmise perioodi mingitel majanduslikel kaalutlustel pikemana kui aasta, tuleb raamatupidamises pikaajalist dividendikohustust kajastada bilansis RTJ 3 kohaselt korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil ning diskonteerida.Dividendide väljamaksmise tähtaeg võib dividendi saajate lõikes olla erinev, kui nad on selleks andnud oma (kirjaliku) nõusoleku.Dividendide väljamaksmise kohustus

Osanikul ja aktsionäril on õigus nõuda omanike otsusega määratud dividendi väljamaksmist. Kui omanike otsuses ei ole määratud väljamakse(te) tähtaega(u), on osanikul ja aktsionäril õiguspärane ootus määratud dividendi saamiseks mõistliku aja jooksul.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis 3-2-1-16-04 on seisukoht, et kui dividendide väljamaksmise kord ei ole määratud äriühingu põhikirjas ega ka omanike otsusega, muutub aktsionäri dividendide maksmise nõue sissenõutavaks seitse päeva pärast esitamisest.Dividendide väljamaksmisega viivitamise korral võib osanik või aktsionär võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt nõuda äriühingult viivist, arvates dividendide väljamaksetähtajast kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks peetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor) enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas (riigikohtu lahend 3-2-1-16-04). Kui omanike otsuses on ette nähtud kõrgem viivisemäär kui seadusjärgne määr, loetakse viivise määraks omanike otsuses ettenähtud määr.Dividendide määramise otsuse muutmine

Kui dividendid on välja maksmata, kuna äriühingu majanduslik olukord seda nähtavas tulevikus ei võimalda, võivad omanikud nende dividendide määramise otsuse(d) muuta/tühistada uue sellekohaselt motiveeritud otsusega.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700