Säästmise tulevik – parem tunne raha kogumisest

Ajal, mil meedia maalib pilti maailma pangandussüsteemi või sotsialistlike ühiskonnakorralduste peatsest kokkukukkumisest, on kerkinud üles küsimus: kuidas panna inimesi rohkem säästma?

Liiga palju inimesi elab palgapäevast palgapäevani või isegi tuleva kuu arvelt eelkõige lühiajalise finantsplaneerimise tõttu. Samal ajal ilmnevad kahtlused riiklike pensionisüsteemide kestlikkuses ning riigid näeksid hea meelega selle kohustuse liigutamist kodanike õlgadele, kirjutab Priit Tinits Arengufondi blogis fututuba.ee.

Maailma juhtiva majandusajakirja analüüsiüksus Economist Intelligence Unit ja Suurbritannia elu- ja pensionikindlustuse liider Aviva otsustasid uurida säästmise tulevikku ja seoseid heaoluga. Esseekogumik “Big picture thinking – towards sustainable savings”(Suure pildi mõtlemine – kestliku säästmise poole) võtab tulemused kokku sisaldades ühtlasi üheksa globaalse mõtleja soovitusi. Huvitavamad nopped sellest saavad kajastust kahes Fututoa loos: käesolevas „Parem tunne raha kogumisest“ ning peatselt ilmuvas „Arengud panganduses ja uued turud“. Välja pakutud mõtetest saavad enim Eesti kontekstis õppida pangad, sest just nemad koguvad täna hoiustajate raha koorekihi.

Regulaarselt säästev inimene on kasulik nii endale ja oma perekonnale (nt ettenägematute kulutustega toimetulekuks), riigile (nt vähendades toimetulekutoetuse kasutajate hulka) kui ka pangale (kes säästude arvelt annab välja uusi laene). Paraku ei ole ontlik säästja mitte eeskuju, vaid pigem teatud määral veidrik. Sest kes ei sooviks elust mõnu tunda ühiskonnas, kus nautimisele ja raha kulutamisele üles kutsuvad reklaamid tungivad aina sügavamale inimese privaatsfääri? Kuidas ohverdada hetkenaudingute otsimine pikemate eesmärkide saavutamise nimel?

Rohkem mängulisust

Raha säästmine tundub tänapäeval olevat huvitava elu ja lõbu vastand. Ükski filmitäht või tippsportlane ei räägi pensioni kogumisest. Vananevas ühiskonnas ärgitatakse inimesi säästma eelkõige tumeda tulevikuga hirmutades, kuid piitsa kõrval puudub raha kõrvale panemise juures präänik. Ajakirjanik ja „aeglase liikumise“ edendaja Carl Honoré näeb probleemi juuri selles, et säästmises puudub mängulisus. Ega raha peagi olema mäng, ütleb mõni. Kuid kui igavus on see, mis saab pensioniks piisava raha kogumisele saatuslikuks, on vaja leida lahendusi.

Õnneks pole säästmine ainus rutiinne ja kuiv tegevus ning igavate tegevuste vastu on välja mõeldud mitmeid motiveerivaid nippe. Näiteks pealtnäha tavalises interneti-fantaasiamängus Chore Wars, kus jooksevad ringi koletised ja saab arendada oma tegelase oskusi, annavad punkte reaalse elu majapidamistööd ja koristamine. Seeläbi virtuaalsete punktide ja kuulsuse nimel muutuvad tüütud tegevused huvitavaks ja lõbusaks. Chore Wars’is ja teistes mängudes näeb inimene oma arengut ja autasusid reaalajas, aktiveerides niimoodi oma ajus kohese naudingu piirkonna. Just kohene nauding teise konfliktse tegevuse saamisest on tavaliselt põhjus, miks inimene ei suuda mõelda ratsionaalselt kasust, mis saabub kaugemal tulevikus. Mängijad saavad tagasisidet ka teistelt mängijatelt ning edukaimad mängud põhinevadki nii koostööl kui võistlusel, kus ülesandeid kujutatakse tihti mängijate ühise seiklusena.

Mängud on parim viis jõuda noorema põlvkonnani, kuid inimkonna osana mõjutavad mängulised aspektid iga vanusegrupi käitumist. Tänane mängur ei olegi enam üksik teismeline noormees. Virtuaalsete mängukeskkondade liikmete keskmine vanus on 34 ning üle veerandi neist on üle 50-aastased, naised moodustavad mängijatest peaaegu poole. Mängude kaudu saab anda ka praktilisi ülesandeid, näiteks on teadlased kaasanud inimesi otsima valgujärjestusi ja ajaleht The Guardian lasknud inimestel läbi kammida veerand miljonit Suurbritannia parlamendiliikmete kuludokumenti.

Tänapäeva tehnoloogia muudab mängutulemused nutitelefoni abil igal hetkel kättesaadavaks. Säästmise soodustamiseks saab võistelda oma sõprade või kolleegidega nädala, kuu ja aasta säästja või kõige sagedasema nõuandja tiitlite nimel. Võib ka lasta saata sõnumeid kui kolleeg teeb sissemakse säästukontole, et ergutada inimest rohkem võistlema. Säästetud pensionist parema ettekujutuse saamiseks võib inimese avatar peegeldada tema elujärge näiteks 40 aasta pärast. Tänane internetipank kasutab vähe visuaalseid võimalusi andmaks kasutajale teada sellest, kas ta pension on piisav. Ka kõige värvilisemad graafikud ei sisalda emotsiooni. Samas ei tohiks kontole virtuaalse peegelpildi ning mängude lisamine olla tehniliselt keeruline, seda eriti arenenud interneti- ja mobiilipangandusega Eestis. Mängude loomine ei pea toimuma pankade poolt, pank saab korraldada ka avalikke konkursse, et leida ideid ja teostust nii app’ide loojatelt, noortelt programmeerijatelt kui inimestelt tänavalt. Võib-olla mängitakse järgmist FarmVille juba hoopis Swedbanki või LHV Panga lehel?

Kuidas me suhtume säästjatesse?

Filosoof ja kirjanik Alain de Botton toob säästmise ebapopulaarsuse põhjusena välja ühiskonnas viimastel aastakümnetel toimunud muutuse, mille tulemusel halvustatakse vooruslikku käitumist ning ülistatakse mittesotsiaalset või lausa nurjatut (ingl k wicked). „Hea“ käitumise kõrvaltähendus on tänapäeval sageli see, et huvitavam alternatiiv jäi kättesaamatuks. „Korralik säästja“ toob meelde lapsepõlve reeglid ja eeskujuliku käitumise koolis. Sellele lisandub rahvafolkloorist raha kogumise kuvandina ihnsus, liigne ettevaatlikkus, tundetus, elu nautimisest lahtiütlemine ja argus. Väärtushinnangute muutmine ei ole kerge, kuid õnneks on need aja jooksul muutuvad ning muudetavad. Kui mõelda, kuidas Spartas oli hinnatuim amet sõdalane ja madalaim amet kaupmees või keskajal kuulutati pühakuks kõigest loobunud erakuid, siis miks ei võiks 21. sajandil olla aukohal tulevikule mõtlev ja selleks valmistuv tark kodanik?

Raha kogumisele positiivsema kuvandi loomine peaks toimuma riigi ja finantssektori koostöös ning selleks saab kasutada nii reklaami- kui ka PR-tööstuse teadmisi. Reklaamikampaaniatel on sageli juures räpane maine, riigi poolt tellituna lisandub neile veel propaganda maik. Plakatid annetamise, ettevõtlikkuse või säästmise soodustamiseks võivad toimida samamoodi pesupulbrireklaamiga, kuid kui eesmärk on ühiskonna jaoks soodne, siis pühendab eesmärk abinõu. Adam Smith, kes kirjutas kõrvale pandud raha positiivsest efektist kogu majandusele, nimetas säästmist „ülimaks helduseks“. Veel sajandeid hiljem on meil vaja rohkem turundada väiksema kulutamise sotsiaalseid eeliseid ning vähendada säästmise seostamist nii alatuse, ihnsuse kui ka argpükslikkusega.

Pangandus inimeselt inimesele

„Inimeste kaugenemisel säästmisest on kaks põhjust: kartus kaotada säästud finantskriisis ja pankade teenustasupoliitika,“ tõdeb Jane Fuller mõttekojast Centre for the Study of Financial Innovation. Kui need on raha vähese kogumise juurpõhjused, siis jäävad riigi käed säästmise soodustamiseks lühikeseks. Loomulikult aitab maksupoliitika või kohustuslik pensionisüsteem, kuid need lahendused töötavad vaid osaliselt. Võti on pankade käes, kes võiksid Fulleri meelest teavitada inimesi rohkem sellest, kuhu raha paigutatakse ning lisaks sellele kaasata klienti raha liikumise juhtimisse.

Laenuteenused internetis nagu Prosper USA-s, Zopa Suurbritannias ja Isepankur Eestis on oma ärimudelid rajanud just pankade vastu usalduse kaotanud hoiustajatele. Saksamaa Social Stock Exchange Associationmeelitab säästjaid teistmoodi pakkudes sotsiaalsete investeeringute kaudu lisaks rahalisele tulule võimalust rahuldada ökoloogilisi või sotsiaalseid eesmärke nagu veepuhastustehnoloogiate või Aafrika külakogukondade arendamine. Pankadest mööda minemist võimaldavad ka tehnoloogilised arengud, mida pangad seni on vaadanud rahulikult kuni on võimalust jätkata oma traditsioonilise ärimudeliga. Eesti pangad on viimastel aastatel hakanud aktiivselt tegutsema heategevuse eestkõnelejatena ja annetuste internetikeskkond on internetipanga osa, kuid teenusena jäänud tavapangandusest eraldi seisvaks. Miks mitte meelitada kliente teenusega, kus näiteks pool fondi tootlusest või hoiuseintressist kantaks üle Toidupangale või haiglatele meditsiiniaparaatide soetamiseks?

Kliendi jaoks kaduma läinud usku, et pank toimib eelkõige inimeste heaolu jaoks, on tagasi võita raske. Tänased finantstooted rõhuvad vaid tootlikkuse ootusele ning on sageli tavakodaniku jaoks liiga keerulised. Kõrgetest tornidest maailma juhtimine tekitab inimeses trotsi ning sünnitab isegi protestiliikumisi (nagu ka 15. oktoobril Tallinnas). Kombineerides tänaseid tooteid võimalusega investeerida ideaalidesse, mille edenemist inimesed soovivad toetada, on pangandusel võimalik tagasi võita sõbralik nägu. Jane Fuller küsib: “Kui muudes majandusharudes toimib konkurents kõige kliendisõbralikuma toote pakkumises madalaima hinnaga, miks peaks finantssektor jääma seejuures erandiks?”

Säästmine positiivsemaks

Säästmise kujutamine positiivse tegevusena on kindlasti selle suurendamise võtmeks. Reklaamikampaaniaid säästmise sotsiaalsete eeliste kohta võivad ühtviisi edukalt läbi viia nii riik kui finantsteenuste pakkujad. Heategevuse aspektidega toodete või mänguliste lahenduste pakkumine ei saa aga toimuda ilma finantsasutuste koostööta. Siin võiksid kaasa lüüa eelkõige nii Eesti eest vastutust võtta soovivad kui turuosa võita tahtvad pangad. Sotsiaalne vastutus on kasvav trend üle maailma ning maailma pärast südant valutavad inimesed võib olla uus kliendinišš. Tulles kasumit jagava tootega turule esimesena, pöördub uus klient tõenäoliselt just selle panga poole, kuid rühma eirates võib turuosa liikuda varsti uutele tegijatele. Ka mängulisuse kasvatamise võti on pankade käes, kuid lisaks kohalike inimeste säästude kasvatamisele, teeb selle huvitavaks veel potentsiaal müüa lahendusi vähese säästmisega maadesse.

Tarkvara ning eriti mobiili app'e on lihtne nii alla laadida kui ka kultuurist kultuuri üle kanda. Miks ei võiks nii mõne Eesti ettevõtte poolt raha kogumise soodustamiseks loodud mäng jõuda näiteks sadade miljonite klientidega China Construction Bank või Banco do Brasil pankadeni. 

Finantsteenuste pakkuja jaoks võiksid säästmise tuleviku võtmes küsimusteks olla:

- Kuidas saab teada paremini kliendi vajadusi, mis ulatuvad raha hoiustamisest ja laenamisest kaugemale?
- Kuidas saab klienti aidata tema isiklike eesmärkideni jõudmiseks?
- Kuidas saab pidevat säästmist teha kliendi jaoks huvitavamaks?
- Kas heategevuslikke eesmärke saaks hõlmata ka tänastesse investeerimistoodetesse?
- Kuidas muuta finantsteenuste pakkuja kuvandit positiivsemaks (sh teenustasud, avalikud suhted)?

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Arengufondi blogi Fututuba.ee

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad