12. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas väikeettevõtlus läheb Euroopale korda? 

Kuigi Euroopa Komisjon on ette võtnud väikeettevõtlusalgatuse "Small Business Act", tunnistatakse, et selle põhimõtteid ei ole peamiste ELi poliitikate väljatöötamisel tegelikult arvesse võetud, vahendab Eesti Kaubandus – Tööstuskoja esindaja EMSKs Reet Teder,

Üheks teemaks, millega Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) nüüd sügise hakul tegeles, oli Euroopa Komisjoni poolt ette võetud Euroopa väikeettevõtlusalgatuse läbivaatamine. Järgnevalt peatun mõningatel selle töö järeldustel.

Hinnang praegusele olukorraleEMSK leidis, et „Small Business Acti” läbivaatamine EK poolt ühelt poolt kinnitab VKEdele omistatud järjest suuremat tähtsust. Mitmeid aastaid on ELi tekstide väljatöötamisel arvestatud suuremal määral VKEde ja mikroettevõtetega. Kuid praktikas on Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” ja põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” rakendamine teatud liikmesriikides kõikuv või isegi olematu. See on nii ka ELi tasandi õigusloome- ja otsustusprotsessi raames.

EMSK hindas positiivsena finantsraamistiku eelnõu ettepanekuid, mille eesmärk on töötada välja programm „VKEde konkurentsivõime” ning VKEde meetmed kõige olulisemates 2013. aasta järgsetes programmides. Samas puuduvad Euroopa komisjonil, eelkõige ettevõtluse peadirektoraadil paraku piisavad inimressursid selleks, et väikeettevõtlusalgatust tõhusalt rakendada. Komitee kutsub ELi institutsioone üles võtma vastu programmi „VKEde konkurentsivõime”, keskendudes eelkõige väikestele ja mikroettevõtetele ning kutsub neid üles pühendama sellele vajalikud inim- ja finantsvahendid.

Ausalt tunnistati, et lähenemisviis VKEde tegelikule olukorrale on ikka liiga üldine. Loosungit „Think small first” on alati tõlgendatud kui põhimõtet „Kõigepealt mõtle väikestele”, samal ajal kui 92% väga erinevatel turgudel tegutsevatest ettevõtetest on väikesed ja mikroettevõtted. Need on olulise tähtsusega tööandjad, kes peavad olema väikeettevõtlusalgatuse ja ELi poliitikate esmatähtis sihtrühm. Vaatamata sellele on neil mikroettevõtetel raskem rakendada ELi poliitikaid ja õigusmeetmeid.

Mida siis teha?

Väikeettevõtlusalgatuse läbivaatamine annab kinnitust selle kohta, et tuleb võtta arvesse eri kategooria VKEde tegelikku olukorda vastavalt nende suurusele, nende omapärasid ja nende struktuuri (tootmine, kaubandus, vabad elukutsed jms). Kuid kuna mõjuhinnangud on praegu keskendunud VKEdele üldiselt, on raske saada konkreetset teavet ELi poliitikate ja programmide mõju, piirangute ja kasulikkuse kohta igale kategooriale. Et täita neid lünki, peaks analüüside ja sihipäraste uuringute läbiviimine nende erinevate kategooriate kohta olema kõikide ühenduse programmide prioriteet.EMSK arvates peavad: ELi poliitikad ja programmid ning väikeettevõtlusalgatuse meetmed toetama kõigi, mitte üksnes tugeva potentsiaaliga ettevõtete konkurentsivõime arengut. Samuti tuleb toetada 95% kohalikel turgudel tegutsevaid väike- ja mikroettevõtetest, kes vaatamata oma väiksusele pakuvad samuti suuri võimalusi arenguks ja uute töökohtade loomiseks asjaomasel tasandil. Komitee tunneb heameelt selle üle, et väikeettevõtlusalgatuses käsitletakse VKEde rahvusvahelist mõõdet. Samas rõhutab komitee, et enamuse väikeettevõtete jaoks on rahvusvahelistumine tavaliselt nende arengu tulemus ja mitte eesmärk omaette. Euroopa Liit peaks lisaks sellele toetama VKEsid aktiivsemalt neis tegevustes, toetades algatusi liikmesriikides ja taaskäivitades koostööprogramme INTERPRISE.

Kas peamistes ELi poliitikates tegelikult arvestatakse väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” ja selle põhimõtteid ei ole tegelikult arvesse võetud peamiste ELi poliitikate väljatöötamisel, vaatamata konkreetsetes tekstides sisalduvatele viidetele. See on nii ka Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle erinevate juhtalgatuste puhul. Innovatsioonipoliitika raames antakse eesõigus kiirelt kasvavatele ettevõtetele.

Tunnistati ausalt, et väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”

See nägemus on piiratud ega vasta reaalsele uuendustegevusele väikeettevõtetes, kus tegemist on pigem vajadusega tugiteenuste ja nende eripärale kohandatud vahendite järele.Sama kehtib ka energiapoliitika kohta. Selles ELi tuleviku jaoks esmase tähtsusega poliitikas ei ole üldse käsitletud selle poliitika rakendamist väikestes ja mikroettevõtetes.Lõpuks ei võeta siseturu elluviimiseks vajalikke meetmeid käsitlevates mõjuuuringutes piisavalt arvesse väikeettevõtete tegelikku olukorda ja tegelikke probleeme.

Väikeettevõtlusalgatusest on puudu toetus, väikeettevõtete nõustamine ja ettevõtete organisatsioonid

Algatuses nimetatakse vajadust VKEde toetamise järele. EMSK on rõhutanud tarvidust tõhustada väikeettevõtetele osutatavaid toetus- ja nõustamismeetmeid asjakohaste teenuste kaudu, mida osutavad kas riiklikud või eraettevõtted.Samuti rõhutab EMSK nende ettevõtete organisatsioonide rolli ja taotleb: vahendusorganisatsioonide juurdepääsu lihtsustamist ELi programmidele ühismeetmete rakendamise eesmärgil; selliste tehnilise abi vahendite kavandamist ELi õigusaktides, mis võimaldaksid neil rakendada teabe-, toetuse- ja koolitusmeetmeid.Komitee kutsub üles seadma prioriteetseks ELi programmides sellist toetust ja tagama kogu vajaliku toetuse vahendusorganisatsioonidele, kes esindavad VKEde kõiki kategooriaid.Õigusloomes tuleb rakendada põhimõtteid „kõigepealt mõtle väikestele” ja „ainult üks kord” kõigis Euroopa 2020. aasta strateegia valdkondades.* Koostada õigustikud algusest peale partnerluses asjaomaste väikeettevõtete esindajatega;* rakendada nende õigustike kohandamisel süstemaatiliselt proportsionaalsuse põhimõtet;* vältida riiklikku ja piirkondlikku ülereguleerimist tekstide ülevõtmisel või rakendamisel;* kaasata Euroopa Komisjoni VKEde esindaja selle mõjuhindamise komitee töösse, kelle ülesandeks on kontrollida mõjuhinnangute kvaliteeti.

Mida teha, et tagada väikeettevõtlusalgatuse ja selle prioriteetidega arvestamine?

1. Tagada tuleks partnerluspõhine juhtimine, paljude osalejate ja mitmetasandilise valitsemise reegel.2. Liikuda tuleks etapist „kõigepealt mõtle väikestele” etappi „kõigepealt tegutse väikeste nimel”.Artikli autori hinnangul – kui osagi neist ettepanekuist ka reaalselt ellu rakendatakse, on meie ettevõtetel neist ainult võita.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstukoja Teatajas .

Autor: Lemmi Kann, Reet Teder

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700