Eesti hea raamatupidamistava vahetab välja rahvusvaheline standard

Kui kõik läheb plaani järgi, tõuseb rahvusvaheline väikestele ja keskmise suurusega üksustele mõeldud standard IFRS for SME-s 2013. aastal Eesti hea raamatupidamistava ja IFRS-i kõrvale kolmandaks ning vahetab 2015. aastal hea raamatupidamistava üldse välja.

Eesti raamatupidamiskohustuslastel on seejärel (kel IFRS ei ole otseselt kohustuslik) valida IFRS-i või IFRS for SMEs vahel ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid pakuvad huvi üksnes ajaloolastele, kirjutavad Sulev Luiga ja Karin Luigelaht-Teder BDO Eesti AS-st Äripäeva käsiraamatute foorumis rubriigis "Autor annab nõu".

Esimese sammuna määratakse kindlaks Eesti hea raamatupidamistava ning finantsaruandluse standardi IFRS for SME-s erinevused ning selle tulemused peaksid selguma juba 2011. aastal.

IFRS for SME-s (Financial Reporting Standards for Small and Medium-sized Entities – finantsaruandluse standardid väikestele ning keskmise suurusega üksustele) on IASB (International Accounting Standards Board – Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu) poolt juulis 2009 välja antud eraldiseisev standard, mida võivad rakendada olenemata suurusest kõik, kes ei ole avaliku huvi üksused. IFRS for SME-s tugineb täiemahulisel IFRS-le, mida on lihtsustatud, et see sobiks väikestele ning keskmise suurusega majandusüksustele. Tegemist on olulise standardiga, sellele viitab kas või asjaolu, et isegi Ameerika Ühendriikides arutatakse teatud ettevõtete puhul IFRS for SME-s kasutuselevõttu senise standardi US GAAP (United States Generally Accepted Accounting Principles – Ameerika Ühendriikide hea raamatupidamistava) asemel.

Oluline on toonitada, et avaliku huvi üksus võib, kuid ei pruugi olla avaliku sektori üksus. Samuti ei ole avaliku huvi üksus ning avaliku sektori üksus üksüheselt kattuvad mõisted.

Avaliku huvi üksused

Eestis loetakse avaliku huvi üksuseks (audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt):

1. äriühing, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul väärtpaberituru seaduse tähenduses;

2. äriühing, mis on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;

3. äriühing, mis on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses;

4. kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil elab bilansipäeva seisuga üle 10 000 inimese või mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes bilansipäeva seisuga toodud varad kokku on üle 20 000 000 euro;

5. ministeerium (seaduse tähenduses) riigiraamatupidamise kohustuslasena;

6. juriidiline isik, välja arvatud riik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:

*müügitulu või tulu 66 000 000 eurot;
*varad bilansipäeva seisuga kokku 33 000 000 eurot;
*keskmine töötajate arv 1000 inimest.

7. avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus või mittetulundusühing või muu isik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab alljärgnevaid tingimusi:

*müügitulu või tulu 14 000 000 eurot;
*varad bilansipäeva seisuga kokku 7 000 000 eurot;
*keskmine töötajate arv 200 inimest;
*nõukogu liikmete arv 8 inimest.

2015. aastaks võivad eelnimetatud piirmäärad muutuda, kuid ilmselt mitte vähenemise suunas. Seega üksused, kes nende piirmääradeni ei küündi (ehk suurem osa Eesti majandusüksustest), on potentsiaalsed IFRS for SME-s rakendajad lähitulevikus.

Mis on IFRS for SME-s?

Ehkki IFRS for SME-s tugineb täismahulisel IFRS-i standardil, on sel võrreldes viimasega:

* lihtsustatud arvestuspõhimõtteid;
   
* lihtsustatud ja vähendatud nõudeid (finantsaruannete lisades) avalikustatava informatsioonile;
    
* lihtsustatud esmakordse kasutuselevõtu reegleid.

Standardi IFRS for SME-s eeliseks on lihtsustatud käsitlus ühtse aruandluskeele loomisel.

Võrreldes täismahus IFRS-ga on standardi IFRS for SME-s suur eelis lihtsustatud käsitlus ühtse rahvusvaheliselt tunnustatud aruandluskeele loomisel. Kuid ka selle puhul on ikkagi vajalik esitada ülevaade finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestus- ja aruandluspõhimõtetest ning anda finantsaruannete mõistmiseks piisavalt lisainfot.

Üleminek standardile IFRS for SME-s on esmakordsel kasutuselevõtul muudetud väga lihtsaks. Nii näiteks ei tule suure tõenäosusega ühelgi Eesti head raamatupidamistava rakendanud ettevõttel teha suuri muudatusi algsaldodes. Ülemineku kuupäevaks loetakse IFRS for SME-s reeglite järgi koostatud aruandes esitatud kõige varasema aruandeperioodi kuupäev (aruandes esitatud näitajad peavad olema võrreldavad). Varem tehtud hinnanguid ja arvestuspõhimõtteid ei muudeta. Keerukamad on juhtumid, kus standardi IFRS for SME-s kasutamisest mingil põhjusel loobutakse, kuid seejärel soovitakse rakendamist taasalustada. Sel juhul esmakordse rakendamise lihtsustused enam ei rakendu ning majandusüksusel tuleb vahepeal kasutatud teise raamatupidamistava mittelubatavad mõjutused tagasiulatuvalt välistada.

Põhiaruanneteks on IFRS for SME-s finantsseisundiaruanne (ehk bilanss), koondkasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne ja rahavoogude aruanne. Kui aruandeperioodi omakapitali muudatused piirduvad aruandeaasta tulemusega, dividendide jagamisega ning eelmiste perioodide vigade ja arvestuspõhimõtete korrigeerimisega, on lubatud kasumiaruande ning omakapitaliaruande ühendamine üheks aruandeks – aruandeaasta ja jaotamata kasumi aruandeks (Statement of Income and Retained Earnings). Nimetatud aruannete ühendamine ei ole aga lubatud näiteks juhul, kui omanikud on teinud aktsia- või osakapitali mitterahalisi sissemakse.

Kui täismahus IFRS koosneb ligikaudu 3000 leheküljest tekstist ja Eesti hea raamatupidamise tava aluseks olevate Raamatupidamise Toimkonna juhendite mahuks on võrreldavalt ca 500 lehekülge, siis standard IFRS for SMEs mahub ära kõigest 230 lehele. Need arvud iseloomustavad suhteliselt täpselt lihtsustuste hulka, mida standardi kasutuselevõtt tähendaks seni IFRS või Eesti head raamatupidamistava rakendanud majandusüksustele. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud aruandlusstandardist võib leida ka sektsioone, mis Eesti kontekstis tunduvad vähetähtsatena. Näiteks arvepidamine ja aruandlus hüperinflatsiooni tingimustes, töötajate boonus- ja pensioniskeemid jmt, kuid suures osas on standard Eesti ettevõtetele siiski aktuaalne ning hästi rakendatav.

Järgnevalt mõned näited harjumuspärasteks saanud arvestuspõhimõtetes tehtavatest muudatustest:

* Firmaväärtust kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kui firmaväärtuse kasulikku eluiga ei ole võimalik määrata, loetakse selle kasulikuks elueaks 10 aastat. Sama kehtib teiste määramata elueaga immateriaalsete varade puhul.
   
* Investeeringuid sidus- ja ühisettevõtetesse on lubatud investori konsolideeritud aruandes esitada lisaks kapitaliosaluse meetodile ka soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil.
      Kui kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, esitatakse selline investeering materiaalse põhivarana (ja amortiseeritakse).
   
* Puudub “müügiootel põhivarade” kontseptsioon – amortiseeritavaid varasid amortiseeritakse eeldatava kasuliku eluea lõpuni või võõrandamiseni.
      Laenukasutuse kulutusi ning arendusväljaminekuid ei tohi kapitaliseerida, vaid tekkimisel kohe kuluks kanda.
      Tingimusteta sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, ootamata tegevustest kulude tekkimist.

Enamasti on tegemist tänuväärsete lihtsustustega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvepidamises ja aruandluses. Siiski usume, et ettevõtted ei kiirusta Eesti healt raamatupidamistavalt uuele standardile üleminekuga. Põhjuseks see, et senine Eesti hea tava ei ole keerukam ning ka arvestus ja aruandlussüsteemi lihtsustumisest saadav efekt on üldiselt tagasihoidlikum kui paljudes teistes riikides kas Euroopas või mujal maailmas.

Kokkuvõtteks

Artikli algul viitasime teatavale tõenäosusele, et IFRS for SMEs kasutuselevõtt võib takerduda. Põhjuseks eelkõige see, et standardi kasutuselevõtu kinnitamiseks Euroopa Komisjoni poolt on vaja kaotada kuus vastuolu Euroopa Liidu direktiividega 4 (käsitleb raamatupidamisarvestust ja aruandlust liikmesmaades) ja 7 (käsitleb konsolideeritud finantsaruandlust liikmesmaades).

Kui tõsine see probleem tegelikult on?
Kõige problemaatilisem valdkond on tõenäoliselt õiglase väärtuse rakendamine. IFRS for SMEs nõuab seda teatavate finantsinstrumentide puhul, mida EL-i direktiivid ei luba. Mõned kohad (näiteks “erakorraliste” tulude ja kulude käsitluse ühtlustamine) vajavad teatavat kosmeetikat, teiste erinevuste esinemise tõenäosus on samas üsna väike (näiteks firmaväärtuste allahindluste tühistamise käsitlus).

Üldiselt tundub, et vastuolud ei ole ületamatud ning 1970. aastate lõpust ja 1980. aastate algusest pärit direktiivid vajaksid igal juhul teatavat “tuulutamist”.
Tahaks loota, et need vastuolud kaotatakse enne IFRS for SMEs kasutuselevõttu Eestis (ehk siis enne 2013. aastat). Vastasel korral võib järjekordselt Eesti tavade kujundamisel tekkida situatsioon, kus me oleme “usklikumad kui paavst ise”. Tavaliselt on nii, et selline olukord ei tekita juba olemasolevate raamatupidamiskeelte rohkuses “kaosest korda”, vaid kahjuks vastupidi.

Osale arutelus

  • Kairi Luigelaht-Teder, Lemmi Kann, Sulev Luiga

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

11. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad