Autor: Lemmi Kann • 11. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvutisõltuvus on häire  

Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia (sealhulgas arvuti) kasutamisega, võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.

Arvutikasutajad kaebavad kõige enam tugiliikumisaparaadi valusid, samuti tekitavad probleeme kuivad silmad. Tugiliikumisaparaadi valud tekivad sageli küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ja nimmepiirkonnas. Selle taga on enamasti staatiline lihaspinge, mis tuleneb pikaajalisest töötamisest ühes asendis ilma puhkepausideta.

Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud vaevusi on hakatud nimetama hiirekäeks. Sel puhul suruvad liigsest pingest tursunud küünarvarrelihased nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ja raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ja pigistada teda pole vaja.

Samuti on paljud hiire funktsioonid dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, mille kasutamine ei säästa märkimisväärselt mitte ainult meie kätt, vaid ka silmi ja aega. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril.

Neist esimest saab seletada liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis siiski möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata

Arvuti juures kuiv õhk

Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul lihtsalt ei märgatud.Silmadel aitab taastuda kümneminutiline puhkepaus ja pisike jalutuskäik.Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, kuid seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille.Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad kael ja õlad ruttu ära. Sel puhul on hea lahendus arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine.

Kontaktläätsede kandjad võivad samuti arvutitööl ebamugavust tajuda. Sageli on selle põhjus kombineeritud – silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk isegi kuivem olla kui mujal ruumis.

Kontaktläätsedega mitte­seotud silmaärrituse korral toimib veel hulk mehhanisme, näiteks kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest paremini kaitstud.

Samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelisse elektrostaatilisse välja, ohter tolm aga võib ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka.

Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ja kontaktläätsede asemel prillide kasutamine töötamisel arvutiga on enamasti lihtsalt järgitavad nõuanded, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine (see vähendab ka tolmu lendumist) ja niisutavate silmatilkade kasutamine.

Arvutisõltuvus on häire

Ühtlasi suurendab arvutiga töötamine stressi. Otseselt arvutiga seotud ja stressi tekitavad probleemid võivad olla tingitud kehvas seisundis riistvarast, mis nagu töötab ja nagu ei tööta ka.Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia (sealhulgas arvuti) kasutamisega, võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena.Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt arvutiga tegelema. Arvutisõltlane kipub sotsiaalsest elust eralduma, mis võib kaasa tuua probleeme nii perekonnas kui ka sõpruskonnas ja töökohas.Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud.

 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700