25. august 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tasuta elektriautosid ei ole olemas - isegi poole hinnaga

Suvine aeg on mõnus puhkuste aeg, kuid see ei tähenda veel, et mõistus peaks kogu täiega puhkusele sõitma. Vaatad otsa mõnele uudisele, mis kiirel siblimise ajal tähelepanuta jääks ja mitte kuidagi ei saa aru, kus on selle mõte. Üks selliseid mõttekesi on elektriautode hullus.

Mitte ei saa aru, kas see tuleb sellest, et oleme „diivani seest” avastanud tasuta elektri või sellest mõnusast tasuta tundest, mis tekkis, kui saime justkui tasuta oma saasta kvoodi müügist 500 elektriautot? Esialgu tundub igavesti jumekas tehing, kuid järele mõeldes ei anna minul kui arveametnikul pulgad kokku - tehing tundub rohkem selline 90-te ärimehe mudel, et kahega ostan, neljaga müün, mulle sellest kahest protsendist aitab küll. CO2 kvoot on üldse üks vahva väljamõeldis ehk ebaõnnestunud regulatsiooni õnnestunud teisendus rahaks.

Tegelikult muutis selline regulatsioon kaubaks ja rahaks õiguse  saastada õhku rohkem kui teised. Justkui mitte millestki, vaid regulatsiooni kehtestamisega, tekkis ressurss, müüdi tossutamise õiguse kvooti.  Kas me saame selliste kvootide müügiga maailma puhtamaks? Või tuleks seda müügiaktsiooni käsitleda kui kompensatsiooni mitteõiguse eest hingata puhast õhku? Ei tea.

Kuid õhu müük ehk mitte millestki tekitatud millegi müük on väga elegantne.Selle müügiga on vahel ka see asi, et kui müüd „ei midagit”, siis saad vastu ka „ei midagit” ehk seda, mida tegelikult ei vaja. Kuna „ei midagi (kvooti)” müüakse suurtele tootjatele/saastajatele, siis on harilikult neil ka mitmeid „ei midageid (vastukaupa)” suures hulgas. Kuid muidugi on parem saada vastu midagigi, kui mitte müüa ja saada mitte midagi. Meie saame vastu näiteks elektriautosid. Nagu muinasjutus - vaid „pussuhaisu” eest tasuta autod, kuid kas see "tasuta" on ikkagi tasuta ja kui on, siis kellele?Kõigepealt ärgem unustagem, et elektriauto ei muuda keskkonda puhtamaks, reostus tekib lihtsalt teises kohas ehk seal, kus elektrit/akusid toodetakse ja seal, kus selle tootmisest/utiliseerimisest tekkiv suits/heide maha langeb. Seega paikneb saaste vaid ringi tiheda asustusega linnast mitte nii tiheda asustusega kohta. No hea seegi. Kuid tuua meie ninaräti suurusele turule viissada autot on umbes seitse sabaga protsenti meie autoturust, mis tähendab justkui ettevõtjatel automüüjatel, pankuritel, liisijatel jääb viiesaja auto osas oma tulu saamata.No nii hull see asi ilmselt ka ei ole. Vaevalt Dr. Riik praegusel kitsal ajal sotsiaaltöötajatele nii palju autosid ostaks, sest siiani me räägime vaid vajadusest. Kokkuvõttes väga inimlik ja hoolitsev samm, kuid … Inimesekene on juba selline loom, kes harjub väga kiiresti hüvedega ja siis ta teatavasti hakkab neid hüvesid nõudma. Mind jääb siinjuures painama paar küsimusekest nagu näiteks, kas meie head tegemise plaan on juba järgnevatesse eelarvetesse sisse kirjutatud püsikuludena, mil „tasuta” autod tuleb välja vahetada tasumist vajavate autode vastu? Arvestades autode hinnaskaalasid pole ilmselt tasumist vajavate autode ostmise puhul taskupärane osta elektriautosid, vaid ostetakse harilikud tossupumbad. Seega on areng ühe ringi jälle kord peale kerinud ja oleme juurde saanud viissada bensiiniautot ning sellest lähtuvad liisingu, remondi ja kütusekulud.Teine huvitav idee, mis kõrva jäi, oli müüa elektriautosid elanikele, aga et need nii  kallid on, siis maksab riik poole kinni. See versioon oleks eriti elegantne, mida võiks kokku võtta niimoodi, et tasuta saadud, pluss pool kingituseks antud võrdub kolm neljandikku autot (see on autokaupmeeste väljend elektriauto kohta). Seega saame tasuta ¾ autot, mille turuhind on poolteist kõigi lisadega maasturit?Oot-oot, aga kas see on ikkagi tasuta? Õige, Dr. Riik saab tasuta elektiautod, kuid inimene maksab sellist hinda, mille eest ta võiks osta jaemüügist Toyota Avensise, Ford Mondeo, WV Golfi või Santa Fe, mis pole tasuta ja millele Dr. Riik lisab justkui tasuta  (eelarvest) 18 000 eurot meie kõigi raha, mis pole samuti tasuta.Nüüd läks mul küll järg käest ära, sest justkui keegi ei saanud midagi tasuta. Või sai?Ja nagu reklaamides öeldakse - see pole veel kõik, sest meie (riigieelarve päris rahaga) ehitame me veel välja laadimisjaamade taristu ja lisaks sellele …Kas see on ikka otstarbekas investeering või jäi mul midagi päikeselõõmas silmi kissitades märkamata?Mnjah, „business” missugune. Ja jälle häirib mind ettevõtluse seisukohalt selline üksiktehingu äkiline, suuremastaabiline ja pöördumatu mõju meie majandusmaastikul. Jääb selline rabelev mulje, nagu poleks tegemist õhumüügiga vaid hädatapmisega. Seega see, et maailma regulatsioonide järgi müüme me "ei midagi", saades selle eest tasuta "midagi", ei tähenda see teps mitte, et kõik see oleks ilma rahata (tasuta?). Lisaks poeb hinge kahtlus, et kui keegi ostab „ei midagi”, kas see on vaid „ei midagi”, võib-olla ostetakse ennast meie (bussi, auto jne. ) turule sisse? Jällegi mõnus mõttearendus vandenõuteoreetikutele.Kui me paneme selle arvestuse ajateljele veel teadmised, et muutub „pussuhaisu kvootide” müügi kord, et meie elekter võib kallineda üle 60% ja taristu teenindamine tähendab lisaks ühekordsele investeeringule ka püsikulusid, siis tundub mulle, et kasu ei kusagil.Selliseid imelisi mõttetuid mõtteid tekitab suvine uinuv mõistus, et isegi „mitte midagi” müügist saadav „mitte midagi” peab lõppkokkuvõttes andma kokku "midagi" ja see "midagi" ei tohi olla kulu vaid tulu. Selline lihtne arvepidamuslik bilanss.

Autor: Lemmi Kann, Peeter Tammistu

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700