MTA selgitab: sotsiaalmaksuseadus

Maksu- ja tolliamet annab oma kommentaarides ülevaade sotsiaalmaksuseaduse põhiaspektidest ning tutvustab detailsemalt erinevaid sotsiaalmaksu liike. Samuti selgitab amet, kuidas kohaldatakse rahvusvahelisi sotsiaalkindlustuslepinguid ja Euroopa Liidu õigust.

1. SOTSIAALMAKSU MÕISTE

Sotsiaalmaksuseadus (SMS) kehtib alates 2001. aasta 1. jaanuarist.

SMS-i § 1 sätestab sotsiaalmaksu mõiste:
„Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel."


Sotsiaalmaksu põhiaspektid

Riiklik maks

Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur – Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega (ühine maksudeklaratsiooni vorm TSD).

Teistest riiklikest maksudest (nt tulumaksust) erineb sotsiaalmaks selle poolest, et:

* sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas).
   
* sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS-i) § 2 sätestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. See kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Selleks, et saada sotsiaalkindlustushüvesid, peaks iga töövõimelise isiku eest olema panustatud ehk makstud sotsiaalmaksu. Arvestatud (töötaja) või makstud (füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)) sotsiaalmaksust sõltub inimeste pensionide suurus. Samuti sätestatakse sotsiaalmaksu kuumääraga väikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine on üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks.

Isikustatud maks
Alates 1999. aastast peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus välja makstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu summast. Kindlustatule nõutava minimaalse taseme saavutamiseks on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele (tööandja, FIE, riik või kohalik omavalitsus) kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär.

Sotsiaalmaksu objekt on tulumaksu objektist kitsam. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku varalt või kapitalilt saadud tulu jms passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid, stipendiumid, toetused, intressid, dividendid). 

Seadusega on kehtestatud kolme liiki sotsiaalmaksu, mis erinevad maksuobjekti, maksumaksja, maksustamisperioodi ja maksuarvestuse põhimõtete poolest.

Need on:

    * tööandja sotsiaalmaks
    * FIE sotsiaalmaks
    * riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaks

2. TÖÖANDJA SOTSIAALMAKS

2.1. Maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja

Töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu maksmine on tööandja kohustus ning seda ei jaotata tööandja ja töötaja vahel. Ka vastutus sotsiaalmaksu õige ja õigeaegse maksmise eest lasub tööandjal.

Tööandja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu (SMS-i § 8 lõige 1) ja maksumääraks 33% (SMS-i § 7 lõige 1).

Tööandjana käsitletakse siinkohal järgmisi SMS-i §-s 4 nimetatud maksumaksjaid, kes teevad füüsilistele isikutele § 2 lõikes 1 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid:

1) residendist juriidiline isik;
2) füüsiline isik, kellel on töötajaid;
3) Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident;
4) Eestis püsivat tegevuskohta mitteomav mitteresident, kellel on Eestis töötajaid (mitteresidendist tööandja);
5) riigi-, valla- või linnaasutus.

SMS-i § 4 punktis 2 nimetatud füüsiline isik võib sotsiaalmaksu maksjaks olla juhul, kui ta on kas FIE või tööandja. Füüsilist isikut loetakse tööandjaks juhul, kui ta on sõlminud töölepingu teise füüsilise isikuga ja maksab talle töötasu. Sellisel juhul on füüsiline isik kohustatud arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja kinni pidama tulumaksu ning esitama deklaratsiooni vormi TSD.
Loe veel: „Füüsilisest isikust tööandja kohustused".

Tähelepanu tasub pöörata ka SMS-i § 4 punktile 3. Kui välisfirmal on Eestis püsiv tegevuskoht, on ta kohustatud selle vastavalt MKS-i §-dele 18 ja 21 registreerima ning maksma sotsiaalmaksu SMS-i § 2 alusel füüsilisele isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Maksukohustus tekib ka juhul, kui mitteresidendi püsiv tegevuskoht Eestis on registreerimata. Kui välisfirmal ei ole Eestis püsivat tegevuskohta või filiaali, on tal sotsiaalmaksu maksmise tarbeks võimalus registreerida ennast Maksu- ja Tolliametis mitteresidendist tööandjana (MKS-i § 22).
Loe veel: „Mitteresidendist tööandja maksukohustused ja registreerimine".

Sotsiaalmaksu kohustus tekib tööandjal ka siis, kui sotsiaalmaksu objektiks olev väljamakse on tehtud pärast selle aluseks oleva õigussuhte lõppemist. Näiteks pärast töösuhte lõppemist õigel ajal saamata jäänud töötasu väljamõistmisel töötaja kasuks kohtu või Tööinspektsiooni otsuse alusel on endisel tööandjal kohustus lisaks töötasule maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu tasumise kohustus lasub tööandjal ka siis, kui töötasu sissenõudmist teostatakse kohtutäituri kaudu.


2.2. Tööandja sotsiaalmaksu objekt

Tööandja sotsiaalmaksu objekti sätestavad SMS-i § 2 lõike 1 punktid 1, 3, 4, 6, 7, 9 ja lõige 21.

Kui sotsiaalmaksu maksja teeb füüsilistele isikutele SMS-i § 2 lõikes 1 loetletud väljamakseid või erisoodustusi, siis on ta kohustatud arvestama nendelt sotsiaalmaksu. §-s 2 toodud sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluvate väljamaksete loetelu on ammendav.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 1: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt."

Antud sätte kohaselt on sotsiaalmaksu objektiks töösuhetest tulenevad väljamaksed – sotsiaalmaksuga maksustatakse töötajale rahas makstud töötasu ja muud tasud. Töölepingu seadus (TLS) sätestab, et töötajale makstakse töötasu rahas. Kui tööandja annab töötajale lisaks palgale ka muid mitterahalisi hüvesid, siis on tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse SMS-i § 2 lõige 1 punkti 7 alusel. Antud punkti alusel kuuluvad sotsiaalmaksuga maksustamisele ka hüvitised, mida tööandja maksab endisele töötajale töölepingu (sh ebaseadusliku) lõpetamise või ülesütlemise tõttu seaduses ettenähtud juhtudel või seoses töölepingu ülesütlemise korra rikkumisega.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 3: „Sotsiaalmaksu makstakse avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt."

Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isik (ehk Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, politseiametnik, piirivalveametnik, vanglaametnik, prokurör, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik).
SMS-i § 2 lõike 1 punkt 3 sõnastati 2003. aastal ümber, et tagada ühene arusaadavus sotsiaalmaksu tasumise kohustusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele makstavatelt tasudelt, mida ei olnud kuni 2003. aastani kehtinud seaduses sõnaselgelt sätestatud. Nimetatud punktis seni olnud isikute loetelu on analoogiliselt tulumaksuseaduse (TuMS-i) § 13 lõikega 1 asendatud viitega avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3. Vastavalt muudeti ka SMS-i § 5 punkti 2. Kaitseväeteenistujate suhtes kehtivad kõik avalikke teenistujaid puudutavad sätted.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 4: „Sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele TuMS-i § 9 tähenduses ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS-i § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul."

Antud punkti kohaselt maksab kõigilt TuMS-i §-s 9 nimetatud juriidilise isiku organi liikmele makstud tasudelt sotsiaalmaksu väljamakse tegija, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse (või kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses) FIE-na ning tasu on saaja ettevõtlustuluks (SMS-i § 9 lõike 1 punkt 2). 2003. aastal täiendati SMS-i § 2 lõike 1 punkti 4 tasudega, mis on makstud füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele, võrdsustades need sotsiaalmaksu tasumise osas juriidiliste isikute pankrotihalduritega.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 6: „Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse (kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses) FIE-na ning tasu on saaja ettevõtlustuluks (SMS-i § 9 lõike 1 punkt 2)."

Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõigusliku lepingu sõlmimisel peab välja selgitama, kas füüsiline isik, kellega leping sõlmitakse, on registreeritud FIE-na. Kui füüsiline isik on FIE ja talle selle lepingu alusel makstav töö- või teenustasu on tema ettevõtlustuluks, siis on tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise kohustus isikul endal. Kui isik ei ole registreeritud ettevõtjana, on tasult sotsiaalmaksu maksmise kohustus väljamakse tegijal.

Üheks võlaõigusliku lepingu liigiks on rendileping. Rendilepingu alusel ei teki väljamakse tegijal ehk rentnikul kohustust maksta väljamakstud renditasult sotsiaalmaksu. TuMS-i § 14 kohaselt võib ettevõtlustulu hõlmata renditasusid. Füüsilisel isikul (rendileandjal) on õigus valida, kas deklareerida saadud renditulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIE-na saab saadud renditulust kui ettevõtlustulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta ka sotsiaalmaksu. Kui renditulu deklareeritakse muu tuluna (nn puhasrendina), siis ei ole rendile andjal õigust teha renditulust mahaarvamisi, kuid ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Antud juhul käsitletakse saadud renditasu nn passiivse tuluna (varalt või kapitalilt saadud tuluna), mis ei ole sarnaselt teiste passiivse tulu liikidega (nt intressidega, dividendidega jms) sotsiaalmaksu objektiks.

Samuti ei ole väljamaksjal kohustust maksta sotsiaalmaksu sellise võlaõigusliku lepingu puhul nagu ostu-müügileping, kuna sellist lepingut ei sõlmita mitte teenuse osutamiseks, vaid vara võõrandamiseks.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 7: „Sotsiaalmaksu makstakse erisoodustustelt TuMS-i tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult."

Erisoodustuse mõiste on defineeritud TuMS-i §-s 48. Erisoodustustelt arvutatud sotsiaalmaksu ei isikustata. See tähendab, et erinevalt palkadest ei suurenda erisoodustused töötaja pensioni, haigushüvitist, vanemahüvitist, töötuskindlustushüvitist ega mõjuta muid töötajale ettenähtud garantiisid (puhkusetasu, hüvitisi töölepingu ülesütlemisel jne).

Näide 1:

Jalgrattapood premeerib oma müüjat seoses pensionile minekuga, kinkides talle jalgratta, mille müügihind on selles poes 320 eurot. Jalgratast loetakse antud juhul erisoodustuseks ning see maksustatakse tulumaksuga (TuMS-i § 48 alusel) ja sotsiaalmaksuga (SMS-i § 2 lõige 1 punkti 7 alusel) järgmiselt:

    * tulumaks erisoodustuselt: 320 * 21 / 79 = 85,06 eurot
    * sotsiaalmaks erisoodustuselt: (320 + 85,06) * 33% = 405,06 * 33% = 133,67 eurot (neid makse deklareeritakse isikustamata maksudeklaratsiooni TSD lisal 4)

Näide 2:

Jalgrattapood premeerib oma müüjat seoses tema pensionile minekuga, makstes talle sularahas puhtalt kätte 320 eurot. Netoväljamaksele summas 320 eurot vastab brutoväljamakse summas 405,06 eurot. Antud juhul on tegemist töötaja palgatuluga, millelt peetakse kinni tulumaks (TuMS-i § 41 punkti 1 alusel) ja arvestatakse sotsiaalmaks (SMS-i § 2 lõige 1 punkti 1 alusel). Kuna töötaja on vanaduspensionieas, samuti ei ole ta kogumispensioni kohustatud isik, siis töötuskindlustusmakset ja kogumispensioni makset kinni ei peeta. Tulumaks peetakse kinni ja sotsiaalmaks arvestatakse väljamakselt brutosummas (ei ole maksuvaba tulu rakendamise avaldust).

    *  Kinnipeetud tulumaks: 405,06 * 21% = 85,06 eurot
    * Arvestatud sotsiaalmaks: 405,06 * 33% = 133,67 eurot (neid makse deklareeritakse isikustatult maksudeklaratsiooni TSD lisal 1)

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 8: „Sotsiaalmaksu makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punkti 7 alusel."

Alates 1. jaanuarist 2003 hakkas töötuskindlustuse hüvitistelt sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa, maksumääraga 13% (töötu ravikindlustuse tagamiseks). Tööandja maksejõuetuse korral ja töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel makstavatelt hüvitistelt maksab Töötukassa sotsiaalmaksu tavalise maksumääraga (33%).

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 9: „Sotsiaalmaksu makstakse eelmistes punktides nimetamata seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt."

Alates 1. jaanuarist 2004 kehtima hakanud SMS-i § 2 lõige 1 punktiga 9 laiendati formaalselt sotsiaalmaksu objekti sellistele füüsilisele isikule makstavatele tasudele, mille maksustamine on põhjendatud sotsiaalmaksu kui aktiivsest tegevusest saadavalt tulult tasutava maksu olemusega, ent mis enne muudatuse jõustumist kehtinud redaktsiooni kohaselt ei mahtunud otseselt ühegi SMS-i § 2 lõikes 1 nimetatud tasu liigi alla.

Näiteks võib tuua individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 13 kohaselt tasu maksmise töötajate ja tööandjate esindajatele, kes osalevad töövaidluskomisjoni töös. Töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest maksab neile töötasu Tööinspektsioon. Sarnaselt on reguleeritud näiteks tasu maksmine rahvakohtunikele kohtute seaduse §-s 112, mille kohaselt tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.Tasu maksmise korra rahvakohtuniku iga õigusemõistmises osaletud päeva eest kehtestab oma määrusega justiitsminister. Kõigi nimetatud ja nendega sarnaste juhtumite puhul ei ole sisulist vahet töö tegemisel töölepingu alusel või teenistussuhte raames, seetõttu tuleb erinevas vormis töö tegemise sarnaseks kohtlemiseks hõlmata sotsiaalmaksu objektiga ka sellised väljamaksed.

SMS-i § 2 lõige 11: „Sotsiaalmaksu makstakse käesoleva § lõikes 1 nimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal."

Antud sätte kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ka endisele töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavalt tasult, kui selline tasu maksmine tuleneb eelnevast töö-, teenistus- või ametisuhtest. Antud säte rõhutab, et sotsiaalmaksu aspektist ei ole erinevust töötasu maksmisel koheselt, st töö tegemise aluseks oleva suhte kestel, ja nn edasilükatud töötasu maksmisel. Sellesse kategooriasse kuulub ka näiteks tööandja poolt endisele töötajale makstav pension.
 

2.3. Tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

Tööandja sotsiaalmaksu minimaalset kohustust reguleerib SMS-i § 2 lõige 2, 3 ja 4 ning § 21.


2.3.1. Üldreegel

SMS § 2 lõige 2: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt."

§ 2 lõige 2 sätestab tööandja kohustuse maksta sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui §-s 21 nimetatud kuumääralt. Miinimumsummalt sotsiaalmaksu maksmise eesmärgiks on vältida ravikindlustuskaitse saamist olukorras, kus töötaja või teenistuja eest ei maksta sotsiaalmaksu.

SMS § 21 (Sotsiaalmaksu kuumäär): „Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär."

Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär on alates 2006. aastast sätestatud seaduse §-s 21. Seal on ette nähtud sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine kuni 2009. aastani. Alates 2008. aastast kehtestatakse see igaks kalendriaastaks riigieelarvega ja seostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava töötasu alammääraga. 2008. aastal ei või kuumäär olla väiksem kui 75% 2008. aasta kuupalga alammäärast ja alates 2009. aastast 100% eelmise aasta töötasu alammäärast. 2009. ja 2010. aastal oli sotsiaalmaksu kuumäär ühesugune (töötasu alammäär ei ole muutunud) 4350 krooni, seega tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks oli 1436 krooni kuus (4350 * 33% = 1436). 2011. aastal samuti võrdub sotsiaalmaksu kuumäär ( 2011. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10) töötasu alammääraga kuus, milleks on 278,02 eurot. 

SMS § 2 lg 21: "Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu TuMS-i § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt."

Kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud SMS-i § 2 lõikes 2 oli sätestatud tööandja sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus põhikohaga töötaja ja teenistuja kohta, kusjuures põhikoha tunnuseks oli tööraamatu pidamine selle tööandja poolt. TLS-i muutmise tulemusena 2002. aastal kaotati ära kohakaasluse mõiste, mistõttu tuli tööraamatut pidada kõigi töölepinguga töötajate kohta. 1. juulil 2009 jõustunud TLS enam tööraamatu pidamise kohustust ette ei näe. Seetõttu on SMS-is alates 1. jaanuarist 2003 sätestatud uus kriteerium, mille alusel valitakse tööandja, kes maksab sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt juhul, kui töötajal on mitu tööandjat. Kehtiva redaktsiooni kohaselt maksab rohkem kui ühe tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest sotsiaalmaksu tööandja, kellele isik on esitanud avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvestamiseks. TuMS-i § 42 kohaselt peab iga töötaja valima välja ühe maksuvaba tulu arvestaja ja esitama talle kirjaliku avalduse.

SMS § 2 lg 22: "Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud maksuvaba tulu arvestavale tööandjale esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust."

2010. aasta 1. juulist on tööandjal võimalus arvestada summeeritult sotsiaalmaksu miinimumkohustust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, mis arvesse võttes ka teise tööandja makstud tasu oleks selle inimese kohta võrdne vähemalt kuumääraga.
Näiteks kui inimesele maksab üks tööandja tasu 160 eurot ja teine 95,9 eurot, siis esimene maksab sotsiaalmaksu 246,37 eurot (278,02-95,9x33%) ja teine tööandja 31,65 eurot, nii et kokku laekub sotsiaalmaksuna selle töötaja eest 278,02 eurot kuus.
Oma kohustust saab maksuvaba tulu arvestav tööandja vähendada vaid juhul, kui ta on töötaja käest saanud teise tööandja kinnituse temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles palga muutumisel.

2.3.2. Üldreegli erandid

SMS-i § 2 lõige 3: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel:
1) töötaja puhul, kes on TLS-i §-s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide 2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
3) töötaja või teenistuja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul."

Oluline on, et tööandja peab maksma sotsiaalmaksu kuumääralt mitte igas kuus, vaid iga kuu eest. Maksustamisperioodiks, mil rakendatakse miinimumnõuet, on töösisekorrajärgne tasu väljamaksmise kuu (kuu, millal saabub töölepingus või töösisekorras määratud palgapäev).
Seaduse kohaselt peab tööandja töötaja või teenistuja kindlustuskaitse säilimiseks maksma sotsiaalmaksu ka juhul, kui töötaja või teenistuja on tasustamata puhkusel.

Täpsem sotsiaalmaksu arvestuse kord on kehtestatud rahandusministri 3. jaanuari 2003 määrusega nr 2. Kord annab võimaluse teha sotsiaalmaksu ümberarvestust ning seega vältida topeltmaksustamist. Kord puudutab kõigepealt neid töötajaid, kelle palk ei ületa 278,02 eurot kuus. Sellisel juhul tekib igakuise arvestuse vajadus lähtuvalt 278,02 eurost. Töötaja puhul, kelle kuupalk ületab 278,02 euro, annab kord võimaluse erinevate maksustamisperioodide sotsiaalmaksu tasaarvestamiseks, et ei tekiks topeltmaksustamist.

SMS-i § 2 lõige 4 sätestab töötajate kategooriad, kelle puhul tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult tasult ja ei pea maksma töölepingulise töötaja eest sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt (278,02 eurolt ehk 91,75 eurot sotsiaalmaksu kuus). Selline sotsiaalmaksu maksmine toimub järgmistel juhtudel:

* töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;
   
* töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
   
* töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5;
   
* kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või teenistuja puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-i 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud;
   
* töötaja või teenistuja puhul, kes saab pensioni Eesti riigilt tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Seisuga 1. jaanuar 2010 kehtivad sotsiaalkindlustuslepingud Ukraina, Kanada ja Venemaaga. Seega loetakse riikliku pensioni saajateks kõiki isikuid, kes saavad Eesti, Ukraina, Kanada ja Venemaa ning Euroopa Majanduspiirkonna riigi pensioni;

Eelnimetatud juhtudel makstakse sotsiaalmaksu alati töötajale tegelikult makstud tasult, olenemata tasu suurusest.

Loe veel: „Tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus."


2.4. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad väljamaksed

Sotsiaalmaksuga ei maksustata töötajale, avalikule teenistujale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud SMS-i §-s 3 loetletud summasid või antud soodustusi, sealhulgas:

1) TuMS-i § 13 lõike 3 punktides 1–21 ning § 31 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud väljamakseid;

Punkti 1 kohaselt ei maksustata Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning välislähetuse päevaraha. Samuti teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitisi ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavaid hüvitisi seoses isiku isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.
Kui nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärasid, siis maksustatakse piirmäära ületav osa sotsiaalmaksuga kui erisoodustus (SMS-i § 2 lg 1 p 7).

2) väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;

3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS-i) §-i 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;

Punkt 3 sätestab, et TTOS-i § 122 alusel makstavalt haigushüvitiselt ei maksa tööandja sotsiaalmaksu juhul, kui hüvitis ei ületa töötaja keskmist tasu. Hüvitiselt tuleb kinni pidada tulumaks.

Loe veel:
„Tööandja haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest".

4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 3, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 121 ning välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid;

5) töölepingu seaduse §-s 66 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat töötasu hüvitist;

TLS-i § 66 kohaselt hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu:

* alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja tavapärast (28 kalendripäeva) põhipuhkust ületava osa (35 - 28 = 7) eest makstav puhkusetasu
   
* töötaja lapsepuhkusel oldud aja eest 4,25 eurot päevas (TLS-i §135). Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, mille eest tasutakse 4,25 eurot päevas, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps

Punktis 5 loetletud hüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga, kuid maksustatakse tulumaksuga ning deklareeritakse TSD lisal 1 koodi 14 all.

Loe veel: „ Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest".

6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 6 eurot isiku kohta päevas;

7) Eesti residendi poolt mitteresidendile TuMS-i § 6 lõigete 3 ja 5 tähenduses makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö tegemise koht asub välisriigis;

Punkt 7 vabastab sotsiaalmaksust mitteresidendile makstud tasu töö või teenuse eest töö- või võlaõigusliku lepingu alusel, juhul kui töökoht asub välisriigis.

8) summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas;

9) Riigikogu liikme staatuse seaduse §-de 30, 31, 33 ja 34 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;

10) kaitseväeteenistuse seaduse § 160 alusel tehtavaid väljamakseid;

12) tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb FIE-na välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis;

Punktis 12 sätestatud regulatsiooniga välditakse välisriigi FIE Eestis saadud ettevõtlustulu sotsiaalmaksuga topeltmaksustamist. Samuti on SMS-i § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud, et selliselt tasult ei maksa sotsiaalmaksu väljamakse tegija.

13) ravikindlustuse seaduse § 14 lõike 1 alusel makstud summasid.

Ravikindlustuse seadus sätestab isikule, kelle poolt vajalike dokumentide esitamata jätmise tõttu jäi kindlustuskaitset taotlev isik ilma ravikindlustushüvitisest, kohustuse hüvitada sellest tekkinud kahju. Sisuliselt ei ole selliste väljamaksete puhul tegemist sotsiaalmaksu objektiga, kuid praktikas on selles osas esinenud väärarusaamu.

Maksuhaldur on seisukohal, et sotsiaalmaksuga ei maksustata töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavaid hüvitisi, kuigi seda ei ole seaduse §-s 3 nimetatud. Sellisel juhul ei ole tegemist mitte töötajale makstud palga ja muu tasuga, vaid tööülesannete täitmisel saadud vigastuse ja muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamisega, mis ei ole oma olemuselt sotsiaalmaksu objektiks.

Samuti tuleb meeles pidada, et sotsiaalmaksu objektiks on väljamaksed, mida tehakse füüsilisele isikule seoses aktiivse töö tegemisega. Seega ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustamisele kapitalitulud (intressid, dividendid) ja muud passiivsed tulud (nt stipendiumid, pensionid saadud elatis jms, välja arvatud need stipendiumid ja pensionid, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga).

2.5. Töövõimetuspensionit saava töötaja tööandja sotsiaalmaksusoodustus

SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE (edaspidi tööandja) töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on üheks riikliku pensioni liigiks, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule töövõime kaotusega 40–100 protsenti.

Töötaja on isik, kes töötab mainitud tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Kui töövõimetuspensionit saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta.

Riik maksab töövõimetuspensionit saava töötaja eest sotsiaalmaksu SMS-i §-s 21 nimetatud kuumääralt (2011. aastal 278,02 eurolt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Kuna töövõimetuspensionär on riikliku pensioni saaja, ei ole tööandjal kohustust maksta tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult palgalt. Kui riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu, siis tööandja maksab sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab riigi poolt makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat summat (SMS-i § 6 lõige 3).

Loe veel: „Sotsiaalmaksu tasumine töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni" ja „Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni".


2.6. Tööandja sotsiaalmaksu deklareerimine ja tasumine
(SMS-i § 9)

Sotsiaalmaksu maksjal on järgmised kohustused:

    * arvutada sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaks
    * esitada Maksu- ja Tolliametile deklaratsioon TSD koos lisadega maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks
    * kanda tasumisele kuuluvad maksusummad Maksu- ja Tolliameti pangakontole eelnimetatud kuupäevaks
    * anda isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, tõend (vorm TSM) temalt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel kalendriaastale järgneva aasta 1.veebruariks. Isiku töölt lahkumisel antakse nimetatud tõend koos lõpparvega, pensioni taotlemiseks aga isiku nõudmisel

Sotsiaalmaksu arvestamiseks kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, st sotsiaalmaks arvestatakse maksustamisperioodil ehk kalendrikuul tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest on väljamakstud töötasu arvestatud. Töötasu arvestamise kuu võetakse aluseks ainult sotsiaalmaksu arvestamisel SMS-i § 2 lõikes 2 ettenähtud juhtudel, siis ei ole tegemist täieliku kassapõhise printsiibiga. Arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vastava kuu deklaratsioonil.

Deklaratsioonide ja tõendi vormid ning nende täitmise kord kuni 31.12.2010.a. kehtinud redaktsioonis on kinnitatud rahandusministri 8. jaanuari 2009 määrusega nr 1 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine."ja alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis on kinnitatud rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, Sotsiaalmaksuseadusest, Kogumispensionide seadusest ja Töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine"(RT I, 03.12.2010,13).

Sotsiaalmaksu maksja deklareerib arvestatud sotsiaalmaksu järgmistel deklaratsioonivormidel:

1) vormi TSD põhivormil;

2) vormi TSD lisal 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes";

3) vormi TSD lisal 2 „Mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes";

4) vormi TSD lisal 4 „Erisoodustused".

Deklaratsiooni TSD vorm koosneb kahest osast: A ja B.
Osal A (koosneb 6 punktist) kajastatakse füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaks, ülekandmisele kuuluv kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse ning kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.
Osa A punktis 1 näidatud sotsiaalmaksu summas peab kajastuma kõigilt antud kuus tehtud väljamaksetelt ja SMS-i § 2 lõigete 2 ja 3 alusel arvestatud sotsiaalmaks.
Osa A punktis 3 näidatakse füüsilistele isikutele maksustamisperioodil tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed.
Nimetatud summad isikustatakse vormi TSD lisades 1 ja 2. Osa A punktide 1 ja 3 summad peavad olema vastavuses vormi TSD lisades 1 ja 2 näidatud summade kokkuvõtetega.

Osal B märgitakse andmed vormiga koos esitatud lisadelt. Real 1.2. ja 5.2. deklareeritakse maksustamisperioodil tehtud erisoodustustelt arvestatud sotsiaalmaks.
Sotsiaalmaks erisoodustustelt arvestatakse vormi TSD lisa 4 real 20 ja kantakse sealt osa B reale 1.2.
Sotsiaalmaksu objektiks on nii erisoodustuste summa kui ka sellelt summalt maksumääraga 21/79 arvestatud tulumaks. Kuna erisoodustustelt makstud sotsiaalmaksu ei isikustata, ei deklareerita neid summasid ka vormi TSD lisadel 1 ja 2.

Vormi TSD täitmisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

1) Käibemaksukohustuslane (va piiratud käibemaksukohustuslane) esitab deklaratsiooni vormi TSD igakuiselt, olenemata sellest, kas antud kuul väljamakseid tehti või mitte. Teised maksukohustuslased esitavad vormi TSD ainult nende kuude eest, mil neil on tekkinud maksukohustus tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse või kohustusliku kogumispensioni makse osas.

2) Maksusummad deklaratsioonil ja selle lisadel märgitakse eurodes sendi täpsusega. Deklareeritav summa ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma on 0-4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5-9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. 

3) Deklaratsioonil märgitud kuu (maksustamisperiood) on väljamakse tegemise kuu, mitte tasu arvestamise kuu. Näiteks, kui jaanuari töötasu arvestati välja 30. jaanuaril, kuid väljamakse tehti veebruaris, siis märgitakse deklaratsioonile maksustamisperioodiks veebruar (väljamakse kuu).

Vormi TSD lisa 1 täitmisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1) Lisa 1 esitatakse residendist füüsiliste isikute lõikes. Lisas 1 täidetakse iga füüsilise isiku kohta üks rida.

2) Veerus 2 näidatakse isikukood. Lisal 1 on lubatud näidata ainult Eesti isikukoodi. Kui lisal 1 kajastub Eesti isikukoodideta isikuid, siis ei ole võimalik neid identifitseerida ja deklaratsioon, kus on kajastatud identifitseerimata isikud, loetakse vigaseks. Lisal 1 ei ole lubatud isikukoodi asemel sünniaega näidata.

3) Kuna tööandjal, kes maksab töötajale töötasu alla 278,02 euro võib tekkida sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustus, siis ei pea lisa 1 veerus 4 kajastatud sotsiaalmaks alati võrduma 33% veerus 5 näidatud väljamaksete summast. Veerus 5 alati näidatakse tegelikult tehtud väljamakse summa (mitte miinimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev summa).

Kui võlaõigusliku lepingu alusel makstakse füüsilisele isikule tasu töö või teenuse eest, siis peab tasu maksja teadma, kas tasu saav füüsiline isik on äriregistrisse kantud FIE ja kas tasu on isiku ettevõtlustuluks või mitte. See asjaolu võiks olla kajastatud võlaõiguslikus lepingus. FIE register on avalik register. Tasu maksjal on võimalus kontrollida kas isik, kes osutab talle teenust on äriregistrisse kantud FIE x-tee kaudu. Kui tasu saaja on FIE ja tasu on tema ettevõtlustuluks, siis ei pea väljamakse tegija sellelt tasult sotsiaalmaksu arvestama. FIE ise maksab nii sotsiaal- kui ka tulumaksu oma ettevõtlustulult.


3. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) SOTSIAALMAKS

3.1. Õiguslik regulatsioon

§ 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:
5) FIE ettevõtlusest saadud tulult TuMS-i § 14 tähenduses, millest on tehtud TuMS-is lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva §-i lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas.

(12) Käesolevas seaduses äriregistrisse kantud FIE kohta sätestatu laieneb ka notarile, kohtutäiturile ja vandetõlgile vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul.

(5) FIE maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva §-i lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui FIE on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.

(6) Kui FIE on maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga või riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga.

(7) Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald ja tema ettevõtlusest saadud tulu on käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud tulu alusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud maksusummast väiksem. Seda tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna või valla poolt tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga.

(8) FIE, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, ning notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kelle kohta on MKS-i § 201 kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele samad andmed, maksavad sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

§ 8. Maksustamisperiood

(2) FIE ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord

(3) FIE on kohustatud:
1) tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud summa, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 sätestatud juhtudel;
2) tasuma käesoleva § lõike 6 punktis 1 nimetatud juurdemaksmisele kuuluva maksusumma 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

(4) Kui FIE eest maksab käesoleva § lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald, võib tema poolt makstavate avansiliste maksete summa olla kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja või § 6 alusel riigi, linna või valla poolt eelnimetatud kvartali jooksul tema eest ja tema poolt avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kokku on võrdne kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud maksusummaga.

(5) Avansilisi makseid makstakse proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud FIE-na, või riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga juhul, kui FIE on käesoleva § lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.

(51) FIE, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, ning notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kelle kohta on MKS-i § 201 kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele samad andmed, maksavad avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

(6) Maksu- ja Tolliamet on kohustatud:
1) arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ning väljastama FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta vähemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva;
2) tagastama enammakstud sotsiaalmaksu summa maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks FIE poolt maksudeklaratsioonil näidatud pangakontole, välja arvatud MKS-is ettenähtud juhtudel.
 

3.2. FIE sotsiaalmaksu üldpõhimõtted
(maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja, maksuobjekt)

    * FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.
      
    * Sotsiaalmaksu määr on 33%.
      
    * FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud TuMS-is lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades SMS-iga kehtestatud alam- ja ülempiiri. 2010. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev kuumäär 4350 krooni. Seega on 2010. aastal sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 17 226 krooni (4350x12x33%) ning maksimaalseks sotsiaalmaksu kohustuseks 258 390 krooni (4350 x12 x 15 x 33%). 2011. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev kuumäär 278,02 eurot. Seega on 2011. aastal sotsiaalamsku minimaalseks kohustuseks 1100,96 eurot (278,02 x 12 x 33%) ning maksimaalseks sotsiaalmaksu kohustuseks 16514,39 eurot (278,02 x 12 x 15 x 33%).
      
    * Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu peale kulude mahaarvamist 1,33-ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E ettevõtluskuludena.
      
    * Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid (loe „FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2010. aastal" ja "FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2011. aastal ").
      
    * FIE on kohustatud saadud ettevõtlustulu deklareerima füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil E (esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märts) ja maksma maksuteate alusel juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu 1. oktoobriks. Samaks kuupäevaks tagastatakse FIE-le enammakstud sotsiaalmaks.

Kuigi erinevalt juriidilise isikuna tegutsevatest ettevõtjatest on FIE-dele maksustatava ettevõtlustulu arvutamiseks kehtestatud lihtsustatud ettevõtlustulude ja -kulude kassapõhine arvestus, mis leiab väljundi tuludeklaratsiooni vormil E, ei saa FIE sotsiaalmaksu arvestuse reegleid paljudel juhtudel pidada väga lihtsateks, kuna sotsiaalmaksu suurust võib mõjutada mitu erinevat tegurit. Erinevalt tööandjast, kellel lasub sotsiaalmaksu arvutamise ja deklareerimise kohustus, FIE ei arvuta ega deklareeri sotsiaalmaksu summat, vaid seda teeb maksuhaldur ettevõtja tuludeklaratsiooni vormil E deklareeritud ja maksukohustuslaste registris olevate andmete alusel.

Ettevõtlustulu maksustatakse netopõhimõttel, st et ettevõtlustulust saab teha ettevõtlusega seotud mahaarvamisi. Ka sotsiaalmaks on ettevõtlusega seotud kulu. Kuid FIE-l tuleb tuludeklaratsiooni vormi E täitmisel meeles pidada, et ettevõtlustulust mahaarvatav sotsiaalmaksukulu erineb teistest ettevõtluskuludest. Tavaline maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulu arvatakse ettevõtlustulust maha kassapõhiselt, st kulu näidatakse maksumaksja tuludeklaratsiooni vormi E kulude hulgas. Sotsiaalmaksu (sh aasta kestel tasutud sotsiaalmaksu avansilisi makseid) aga ei tohi vormi E kulude ridadel näidata. Sotsiaalmaksukulu arvatakse ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu pärast teiste kulude mahaarvamist 1,33-ga (TuMS-i § 14 lõige 53). Seega pole ettevõtlustulust mahaarvatava sotsiaalmaksu leidmisel oluline, kui palju sotsiaalmaksu maksis FIE aasta jooksul. See ei mõjuta ettevõtlustulult tasumisele kuuluvat maksusummat (ei tulu- ega sotsiaalmaksu).

2009. aastal tehti muudatus SMS-i §-s 9: lõigetest 3 ja 4 on jäetud välja sõna „vähemalt”. Muudatuse eesmärgiks on välistada FIE-de puhul võimalus kunstlikult suurendada oma hüvede (ajutise töövõimetuse hüvitise, vanemahüvitise) arvutamise aluseks olevat baasi suurema avansilise makse tegemisega kalendriaasta lõpus. Muudatuse tulemusel maksab FIE maksustamisperioodi igas kvartalis avansilisi makseid kolmekordselt kuumääralt arvutatud summas ning maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks lõpliku maksusumma maksudeklaratsiooni andmete alusel. Nõutust rohkem makstud avansilist makset ei võeta hüvede arvutamisel arvesse.

Loe veel: „FIE lõpliku sotsiaalmaksu aastakohustuse ja juurdemaksmisele (tagastamisele) kuuluva sotsiaalmaksu arvestus 2010. aasta tuludeklaratsiooni alusel" ja
„2009. aastal sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumisest FIE-de puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu Sotsiaalkindlustusamet".


4. RIIGI, VALLA VÕI LINNA SOTSIAALMAKS

4.1. Õiguslik regulatsioon

§ 6. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud

(1) Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest:
1) üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, või isik, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last;
1 l1) üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane;
2) välisteenistuse seaduse § 67 alusel abikaasatasu saav isik;
2 l1) rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksuse ameti- või teenistuskohale lähetatud teenistuja või kaadrikaitseväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni;
2 l2) Vabariigi Presidendi ametivolituste ajal ja pärast ametivolituste lõppemist Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni;
3) kaitseväes ajateenistuses olev ajateenija või ajateenistuskohustust asendusteenistuses täitev asendusteenistuslane;
5) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE töötaja, kes saab töövõimetuspensioni, käesoleva § lõikes 3 sätestatud tingimustel;
6) töötutoetust saav isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 7 alusel;
6 l1) isik, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel, kui tema eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel;
7) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes ei saa riiklikku pensioni;
8) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest riik ei maksa sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 1 või 11 alusel;
9) sotsiaalhoolekande seaduse § 231 alusel määratud sotsiaaltoetust saav isik;
10) üks Eestis elav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping ja kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla
19-aastast Eestis elavat last;
11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 sätestatud vähemalt 80 tundi kestvas tööturukoolituses, §-s 15 sätestatud tööpraktikas või §-s 17 sätestatud tööharjutuses osalev isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6, 61 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel;
13) isik, kellele on päästeteenistuse seaduse § 19 alusel määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus.

(11) Vald või linn maksab sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes:
1) hooldab puudega isikut perekonnaseaduse § 105 alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni või
2) hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni.

(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva § lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel.

(21) Käesoleva § lõike 1 punktis 10 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse riiklike peretoetuste seaduse § 91 lõikes 2 nimetatud toetuse summalt. Kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäär on suurem kui käesolevas lõikes nimetatud toetus, makstakse sotsiaalmaksu kuumääralt.

(22) Käesoleva § lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse samas punktis nimetatud abikaasatasu summalt.

(3) Käesoleva § lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu osalt, mis ületab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära, maksab sotsiaalmaksu käesoleva § lõike 1 punktis 5 nimetatud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või FIE. Kui käesoleva § lõike 1 punktis 5 nimetatud isik on töösuhtes mitme samas punktis nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE-ga, maksab riik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu TuMS-i § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, valib ta kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

(3 l1) Käesoleva § lõike 1 punktis 61 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu alates 31. päevast tema töötuna arvele võtmisest arvates.

(4) Käesoleva § lõigetes 1 ja 11 nimetatud sotsiaalmaksu maksab asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, millele nähakse riigi-, valla või linna eelarves ette vastavad kulud. Maksmise korra kehtestab rahandusminister.


4.2. Riigi või kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaksu põhiaspektid

1) Maksustamisperioodiks on kalendrikuu.
2) Maksumäär on 33%, v.a SMS-i § 6 lõike 1 punktide 6, 61, 8, 9, 11 ja 13 korral, mille puhul on maksmääraks 13%.
3) Sotsiaalmaksu arvestatakse üldjuhul sotsiaalmaksu kuumääralt, v.a SMS-i § 6 lõike 1 punktide 2 ja 10 puhul, kus sotsiaalmaks arvestatakse tegelikult isikule makstud tasu või toetuse summalt.
4) Arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse elektrooniliselt maksudeklaratsioonil ESD faili e-maksuametisse/e-tolli laadimise teel. Faili struktuur on avaldatud Maksu- ja Tolliameti kodulehel.

Loe veel: „Riigi, valla või linna poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel sotsiaalmaksu arvutamine ja deklareerimine" ja
„Sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kellele makstakse toetust puudega isiku hooldamise eest".


5. SOTSIAALMAKSU LAEKUMINE, ANDMETE VÄLJASTAMINE

§ 10. Maksu laekumine

(1) Maksu- ja Tolliamet kannab käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 9 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel laekunud sotsiaalmaksu üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse 15 tööpäeva jooksul.

(2) Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti.

(3) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, kantakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1-4, 6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks üle käesoleva § lõike 4 kohaselt.

(3 l1) Kui FIE on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, toimub käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult arvestatud sotsiaalmaksu ülekandmine vastavalt käesoleva § lõikele 41.

(4) Käesoleva § lõikes 3 sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu 15 tööpäeva jooksul üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.

(4 l1) Käesoleva § lõikes 31 sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse osa 15 tööpäeva jooksul üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse. Kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksu osa kannab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtpäeva. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.

§ 11. Andmete väljastamine

(1) Maksukohustuslaste registris olevate andmete Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Haigekassale väljastamise korra kehtestab rahandusminister.

(2) Samaaegselt käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud sotsiaalmaksu ülekandmisega edastab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale andmed nende isikute kohta, kelle summad Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale üle kanti. Edastatakse  järgmised andmed:
1) isiku nimi;
2) isikukood;
3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale ülekantud sotsiaalmaksu osa summa;
4) sotsiaalmaksu maksja registrikood või isikukood.

(3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale andmete edastamise ja käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud summade ülekandmise ning sellega seotud vigade parandamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§-d 10 ja 11 reguleerivad laekunud sotsiaalmaksu ülekandmise ja andmete Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile (SKA-le) ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrile (EVK-le) edastamise korda. Üldjuhul eraldatakse ravikindlustuse vahenditesse (Haigekassale) 13/33 laekunud sotsiaalmaksu summast.

Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 20/33 jagamine oleneb sellest, kas tegemist on isikustatud sotsiaalmaksuga isikuga, kes on liitunud pensionisüsteemi II sambaga e kohustusliku kogumispensioni fondiga või mitte. Kui isik on sellega liitunud, siis tema eest laekunud sotsiaalmaksust eraldatakse 16/33 riikliku pensionikindlustuse vahenditesse (Sotsiaalkindlustusametile) ja 4/33 II samba pensionifondile.

II pensionisamba sissemaksed olid ajutiselt peatatud alates 1. juulist 2009, taastatud 1. jaanuarist 2010 vaid nende isikute puhul, kes on esitanud 2009. aasta lõpus oma pangale vastava sooviavalduse ning taastatud 1. jaanuarist 2011 kõikide kohustatud isikute puhul.

6. SOTSIAALMAKSU RAHVUSVAHELINE ASPEKT

6.1. Sotsiaalmaksuseaduse kohaldamine

Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Üldreeglina ei tee seadus sotsiaalmaksuga maksustamisel vahet, kas väljamakse saaja on resident või mitteresident. Mitteresidentide eest arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vormi TSD lisas 2. Erandiks on SMS-i § 3 punkt 7, mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga Eesti residendi poolt mitteresidendile TuMS-i § 6 lg 3 ja 5 tähenduses makstud summasid, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Samuti on erandiks SMS-i § 3 punkt 12, mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga välisriigis füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale mitteresidendile makstavaid tasusid, kui isik tõendab, et sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid tasutakse välisriigis.

Näide:
Eesti ettevõte on sõlminud töölepingu Rootsi residendiga, kes töötab Rootsis. Vastavalt SMS-i § 3 punktile 7 ei arvestata makstud töötasult sotsiaalmaksu Eestis (samuti ei peeta kinni tulumaksu). Maksukohustus tekib Rootsis.


6.2. Rahvusvaheliste sotsiaalkindlustuslepingute kohaldamine

Kui Eesti on sõlminud välisriigiga sotsiaalkindlustuslepingu, siis selle riigi elanikule tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel tuleb lähtuda lepingust. Eestil on sotsiaalkindlustuslepingud järgmiste riikidega: Soome Vabariik (RT II 1997, 13, 60), Läti Vabariik (RT II 1997, 1, 1), Leedu Vabariik (RT II 1997, 1, 2), Ukraina (RT II 1997, 34, 112), Kanada (RTII, 24.11.2005, 28, 93) ning Venemaa (RT II, 12.03.2003, 8, 29 ja RTII, 29.12.1995, 46, 203).

NB! Alates 1. aprillist 2004 asendas kõik Eesti ja teiste Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriikide vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusalased lepingud Euroopa Nõukogu määrus nr 1408/71 „Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes” (loe täpsemalt alalõigust „EL-i õiguse kohaldamine”). Jätkuvalt kehtivad kolmandate riikidega (praegu Ukrainaga, Kanadaga ja Vene Föderatsiooniga) sõlmitud lepingud.

Maksustamisel on olulised järgmised lepingute sätted:

   1. Isikule laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta töötab, sõltumata alalisest elukohast, st et maksustamisel võetakse aluseks töötamise koht.

      Näide:
      Ukraina elanik on sõlminud töölepingu Eesti ettevõttega ning töötab ka Eesti territooriumil. Eesti ettevõtte poolt talle tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel võetakse aluseks Eesti SMS ja töötuskindlustuse seadus.

   2. Töötajale, kes on tööle võetud ühe lepingupoole territooriumil ja lähetatakse teise lepingupoole territooriumile sama ettevõtte heaks töötama, laienevad esimese lepingupoole õigusaktid tingimusel, et lähetus ei kesta kauem kui kaks aastat.

      Näide:
      Kui Ukraina ettevõtte töötaja lähetatakse kuni kaheks aastaks tööle Eestis asuvasse tütarfirmasse, mis maksab talle palka, siis ei pea selle isiku eest Eestis sotsiaalmaksu maksma. Vajalik on Ukraina pädeva asutuse dokument (garantiikiri), mis tõendab, et isik on selleks ajaks kindlustatud Ukrainas.


6.3. Euroopa Liidu õiguse kohaldamine

Alates 2004. aasta 1. maist kuuluvad Eesti Vabariigi territooriumil võrdselt teiste EL-i liikmesriikidega kohaldamisele koordineerimisreeglid, mis tagavad võõrtöötajate sotsiaalse kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Euroopa Nõukogu määruse 1408/71 II jaotise alusel määratakse kindlaks, missuguse liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui tegu on töötaja liikumisega EL-i piires või kui tööandja registreeritud esindus või tegevuskoht asub teises liikmesriigis kui isiku töötamiskoht.

Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL-i liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. Alates 1. maist 2010 reguleerivad EL-i töötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid seni kehtinud EL-i Nõukogu määruseid nr 1408/71 ja 574/72. Üleminekuperioodi vältel kehtivad Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72. Samuti ei laiene uued reeglid kolmandate riikide kodanikele, st et näiteks Eestis alalise elamisloa alusel elavale Vene kodanikule laienevad endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72.

EL-i sotsiaalkindlustuse koordineerimisregulatsiooni põhimõtteks on see, et liidu sees liikuvale töötajale kehtib vaid ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, seda nii maksude ja maksete tasumise, kui ka pensionide ja hüvitiste väljamaksete osas (määruse 1408/71 artikkel 13 lg 1 ja määruse 883/2004 artikkel 11 lg 1). Kohaldatava seadusandluse kindlaksmääramise reegleid erinevatel juhtudel käsitleb määruse 1408/71 ja määruse 883/2004 II jaotis.
 

6.3.1. Liikmesriigi territooriumil töötav isik
(üldreegel)

Nimetatud isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandja registrisse kantud asukoht on teise liikmesriigi territooriumil (määruse 1408/71 artikli 13 (2) (a) ning määruse 883/2004 artikli 11 (3) a). Sama regulatsioon kehtib juriidilise isiku juhatuse liikme puhul.

Näited:

1. Hr Kask elab Eestis. Tema tööandja on registreeritud Eestis ja töökoht asub samuti Eestis. Antud juhul kuulub otse rakendamisele Eesti SMS ja töötuskindlustuse seadus. Kuna isik ei liigu ühest liikmesriigist teise, siis EL-i regulatsioon ei kohaldu.
  
2. Hr Runtš elab Lätis. Tema tööandja on registreeritud Eestis ja töökoht asub Eestis. Antud juhul kuulub rakendamisele määruse 1408/71 art ikkel 13 (2) (a) ning alates 1. maist 2010 määruse 883/2004 artikli 11 lg 3 p a, mille kohaselt kohaldub hr Runtši suhtes Eesti seadusandlus.
  
3. Pr Daukiene elab Leedus. Tema tööandja on registreeritud Leedus, kuid töökoht asub Eestis. Antud juhul kuulub rakendamisele määruse 1408/71 art ikkel 13 (2) (a) ning alates 1. maist 2010 määruse 883/2004 artikli 11 lg 3 p a, mille kohaselt kohaldub pr Daukiene suhtes Eesti seadusandlus. Leedu tööandja on mitteresidendist tööandja, kes maksab Eestis töötavale töötajale palka ja peab sellelt palgalt maksma sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakseid Eesti seaduste järgi.

Mitteresidendist tööandjal on maksukohustuse täitmiseks võimalus registreerida ennast maksukohustuslaste registrismaksukorralduse seaduse § 22 alusel. Maksukohustuse täitmiseks on tööandjal võimalus volitada töötajat täitma Eestis tekkivaid maksukohustusi tööandja nimel ja arvel (rakendusmääruse 574/72 artikkel 109 ning alates 1. maist 2010 rakendusmääruse 987/2009 artikkel 21).

Kokkuvõte:
Määruse 1408/71 artikli 13 (2) (a) ja määruse 883/2004 artikkel 11 (3) (a) alusel kohaldub üldreeglina Eesti seadusandlus, kui Eesti on isiku töökohariigiks ehk kui:
 

   1. Eesti tööandja maksab palka Eestis töötavale teise liikmesriigi elanikule;
   2. teise liikmesriigi tööandja maksab palka Eestis töötavale Eesti elanikule;
   3. teise liikmesriigi tööandja maksab palka Eestis töötavale teise liikmesriigi elanikule.

Kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumiks on isiku töökoha asukoht. Töökohaks loetakse liikmesriiki, kus tööd teostatakse, isegi juhul, kui tulenevalt uutest infotehnoloogiaalastest võimalustest toimub töötamine kodus ja distantsilt. Näiteks kui tööandja on Eesti firma, kelle töötaja asub füüsiliselt Lätis ja annab sealt Eestisse konsultatsioone (nt arvuti või telefoni teel), siis kohaldatakse ikka Läti sotsiaalmaksuseadust.

Antud reeglist on erandeid.
 

6.3.2. Lähetatud töötajad

Liikmesriigi territooriumil tööle võetud isiku suhtes, kes lähetatakse teise liikmesriiki tööle sama tööandja heaks, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, kui kõnealuse töötamise eeldatav kestus ei ületa määruse 1408/71 artikli 14 (1) (a) kohaselt 12 kuud ning määruse 883/2004 artikli 12 lg 1 kohaselt 24 kuud.

Näited:

   1. Hr Madisson töötab Eestis ja talle kohaldub Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus. Tema tööandja lähetab ta 11 kuuks Soome. Hr Madisson on 11-kuulise lähetuse jooksul endiselt Eesti seadusandluse subjektiks, kuigi töötab Soomes.
      Antud juhul peab tööandja taotlema Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusametilt määruse 1408/71 kohaldumisel vormi E101 ning määruse 883/2004 kohaldumisel vormi A1väljastamist seoses töötaja lähetamisega. Kõnealused vormid tõendavad Soome pädevatele asutustele, et antud isik on lähetatud töötaja, kes allub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Eestis.
  

2. Pr Braun töötab Saksamaal ja on Saksamaa sotsiaalkindlustuse subjekt. Tema tööandja lähetab ta 3 kuuks Eestisse. Pr Braun on 3-kuulise lähetuse jooksul endiselt Saksamaa seadusandluse subjektiks, kuigi töötab Eestis.
      Antud juhul peab Saksamaa pädev asutusväljastama vormi E101 (või A1) seoses töötaja lähetamisega. Vorm tõendab Eesti pädevatele asutustele (Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale, Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile), et antud isik on lähetatud töötaja, kes allub Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Saksamaal. Nii et antud juhul Eestis sotsiaalmaksu maksta ei tule.
 


6.3.2.1. Töötaja lähetamise pikendamine
(NB! See on kehtestatud ainult määrusega 1408/71, kuna määrus 883/2004 annab kohe võimaluse lähetada töötajad teisse riiki kuni 24 kuuks).

Kui töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu eeldatust kauem ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt tööle võtnud liikmesriigi õigusakte kuni töö lõppemiseni. Seda tingimusel, et lähetuskoha liikmesriigi pädev asutus (Eestis Sotsiaalkindlustusamet) annab selleks nõusoleku. Nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12-kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei anta kauemaks kui 12 kuud. Lähetuse pikendamisel väljastatakse vorm E102 (artikkel 14 (1) (b)).


6.3.3. Töötamine kahes või enamas liikmesriigis

Määruse 1408/71 artikkel 14 (2) sätestab eraldi reeglid rahvusvahelisi teenuseid osutaval transpordivahendil töötavatele isikutele. Määrus 883/2004 ei erista neid muudest kahes või enamas liikmesriigis töötavatest isikutest, seega alljärgnev punkt a) puudutab vaid määrust 1408/71.

a) Rahvusvahelisi transporditeenuseid osutaval transpordivahendil töötavad isikud (v.a meremehed)

Kehtib rahvusvahelisi raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetransporditeenuseid osutava transpordivahendi töötajale.

Eesti õigusaktid kohalduvad kui:

    * tööandjal on registreeritud asukoht või peamine tegevuskoht Eestis, või
    * tööandja registreeritud asukoht on teises liikmesriigis, kuid töötaja töötab Eesti filiaalis või esinduses, või
    * töötaja töötab peamiselt (vähemalt 50% ulatuses) Eestis ja elab seal, kuigi tööandja ettevõttel ei ole Eestis ei registreeritud asukohta või tegevuskohta ega filiaali või esindust

Näited:

1. Hr Kekkonen elab Soomes ja töötab Estonian Air’i piloodina Eestis. Ta lendab rahvusvahelistel marsruutidel. Vastavalt artiklile 14 (2) (a) kohaldub talle Eesti seadusandlus, kuna tema tööandja registreeritud asukoht on Eestis.
  
2. Hr Larsen on autojuht. Ta on Rootsi ettevõtte Eestis asuva filiaali töötaja. Ta töötab rahvusvahelistel kaubavedudel Eesti ja Saksamaa vahel. Talle kohaldub Eesti seadusandlus, kuna tema tööandjaks on Rootsi ettevõtte Eesti filiaal.
  
3. Hr Lepp on veoautojuht. Ta elab Eestis, tema tööandjaks on Rootsi ettevõte. Ta veab kaupu Eesti ja Läti vahel. Kuna enam kui 50% tema töötundidest möödub Eestis, siis kohaldub talle Eesti seadusandlus. Kahtluse puhul lepivad pädevad asutused omavahel kokku, kelle seadusandlus kohaldub.

b) Punktis a) nimetamata isikute töötamisel kahes või enamas liikmesriigis (artikkel 14 (2) (b)) kohaldub Eesti seadusandlus juhul, kui:

    * töötaja peamine elukoht on Eesti ning ta töötab osaliselt Eestis või ta töötab mitmete tööandjate jaoks, kelle tegevuskoht on erinevates EL-i riikides
    * töötaja ei ela Eestis ega mõnes teises EL-i riigis, kus ta töötab, kuid tööandja tegevuskoht on Eestis

c) Määruse 883/2004 kohaldumise puhul isiku (sh rahvusvahelise transpordifirma töötaja) suhtes, kes tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis, kohaldatakse artikli 13 lg 1 alusel Eesti seadusandlust juhul, kui:

    * töötaja elukoht on Eestis ning oluline osa (vähemalt 25% töötasust või tööajast) tema tegevusest toimub Eestis
    * töötaja elukoht on Eestis ning talle annavad tööd erinevad ettevõtjad või tööandjad, kelle registrisse kantud asukohaks või tegevuskohaks on erinevad liikmesriigid
    * oluline osa töötaja tegevusest ei toimu elukohariigis ja tema tööandja registrisse kantud asukoht on Eestis.

Kõnealust isikut koheldakse nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eesti territooriumil ja ta saaks kogu tulu Eestis. See tähendab, et Eesti SMS-i alusel tuleb maksta sotsiaalmaksu nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides teenitud palgalt. Sama kehtib ka tema tööandjatele (määruse 1408/71 artikkel 14d (1) ja määruse 883/2004 artikli 13 lg 5).

Näide:
Pr Tamm elab Eestis ning töötab uudistereporterina mitme tööandja juures. Ta töötab BNS-i ja kahe Soome ning Rootsi uudisteagentuuri heaks. Vastavalt määruse 1408/71 artiklile 14 (2) (b) või määruse 883/2004 art 13 (1) (a) kohaldub talle Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus. Tema tegevust kõigi kolme tööandja juures tuleb käsitleda nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eestis.

 
Kokkuvõte
 
1. Kui tööandja maksab palka töötajale, kes töötab Eesti territooriumil (olenemata, kas ta on resident või mitteresident), siis üldreeglina peab ta maksma sellelt palgalt sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid Eesti seaduste alusel. Erandiks on määruses 1408/71 (883/2004) loetletud juhtumid, mil töötajale kohalduvad teiste liikmesriikide seadusandlused, mille kohta peab töötajal olema vastava riigi pädeva asutuse tõend (reeglina vorm E101/A1).
       
 2. Kui Eestis tegutsev tööandja lähetab piiratud ajaks teise EMP-i riiki oma töötaja, kelle alalise töö tegemise koht on Eestis, siis on töötaja lähetuse kestel jätkuvalt kindlustatud Eestis. Seega jätkatakse selle töötaja eest sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete (töötuskindlustuse, kogumispensioni) maksmist Eestis. Selleks, et mitte maksta makse liikmesriigis, kuhu töötaja on lähetatud, peab tööandja taotlema Sotsiaalkindlustusametilt vormi E101/A1. Vormi olemasolul on tööandja kohustatud kogu teises riigis töötamise perioodi vältel maksma sotsiaalmaksu Eestis.
      
   3. Kui Eestis registreeritud tööandja maksab palka töötajale, kes töötab teises EMP-i riigis, siis peab ta üldreeglina maksma sellelt palgalt sotsiaalkindlustusmakseid töökohariigi seadusandluse alusel. Kui töötaja (juhatuse liige) töötab nii Eestis kui ka teises liikmesriigis, siis Eesti tööandja on vabastatud siin sotsiaalmaksu tasumise kohustusest välisriigis väljaantud vormi E101/A1 alusel.

 

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad