EML soovitab: MTA juhendid - huvitavad ja kasulikud

MTA koostatud ning oma kodulehel huvilistele tutvumiseks välja pandud uued juhendid on huvitavad ja kasulikud ning peaksid raamatupidajaid igati nende töös abistama, tunnustab EML vanemjurist Martin Huberg ajakirjas "MaksuMaksja".

MTA tegevust juhendite andmisel tuleb igal juhul kiita, isegi kui meile mõni seisukoht ei meeldi. EML on aastaid meelde tuletanud, et maksuseaduse juhend peab olema terviklik juhendmaterjal, mitte üksikute omavahel seostamata artiklite või uudiste kogum. Varem oli info laiali pillutatud näiteks märksõnadega „uudised“, „kasulik teave“, „korduma kippuvad küsimused“ jne.

Juhendite andmise õigus ja kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest (§ 15) ning need on mõeldud nii maksuhalduri enda seesmise töökorralduse jaoks (et kõik ametnikud teaksid, milline on maksuhalduri ühtne seisukoht seaduse tõlgendamisel) kui ka maksukohustuslaste jaoks, et oleks teada, kuidas maksuhaldur mingis olukorras käitub või millisel seisukohal mingis küsimuses ollakse.

Juhendid ei ole maksukohustuslastele siduvad ning kui mõni seisukoht ei meeldi, siis ei pea seda rakendama, kuid see peaks olema maksukohustuslase jaoks esimene indikaator, et võimaliku maksukontrolli puhul on tõenäoliselt vastavas küsimuses maksurisk vaidluse näol olemas.

Kui maksuhaldur muudab oma seisukohta, siis maksu tasumisest see ei vabasta, kui varasem seisukoht tingis maksukohustuslase väära käitumise, kuid see on aluseks intresside tasumisest vabastamiseks (MKS § 119 lg 5). Kohtupraktika annab alust järeldada, et põhimõtteliselt on võimalik maksuhaldurilt riigivastutuse seaduse alusel välja nõuda ka kahju, mis tekkis maksuhalduri juhise järgimise tõttu. Kahju võib seisneda eelkõige näiteks laenuintressides, mis tasutakse, kui maksusumma tasumiseks peab pangalaenu võtma, aga ka muudes sarnastes kuludes.[1]

Järgnevalt vaatamegi, mida uut MTA kodulehel näha saab. Kuna asjade ülesleidmine ei pruugi väga lihtne olla, kui tegu ei ole MTA kodulehe sagedase külalisega, siis lisasin artiklitele täpsed aadressid juurde.

Erisoodustuste juhend koos TSD lisa 4 täitmise juhistega[2]

Juhendis selgitatakse üldiselt nii erisoodustuse mõistet kui ka tuuakse konkreetsed näited, millal erisoodustuselt maksude tasumise kohustus tekib ning kuidas sel puhul tuleb tuludeklaratsiooni lisa 4 täita.

Loomulikult on toodud ka selliseid näiteid, mille puhul praktikas käitutakse tegelikult natukene erinevalt. Näiteks toob MTA sellise juhtumi: Tööandja saab tasuta kontserdipiletid oma lepingupartneri käest ning annab need oma töötajatele. Eeltoodu on käsitletav erisoodustusena, mille maksustatav väärtus on selliste kontserdipiletite turuhind. Seega erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast.

No ma ei kujuta ette, kes sellises olukorras need tasuta piletid mingil viisil üldse arvele võtab ja erisoodustust nendelt maksab, kuid tasub siiski kõrva taha panna, mida MTA arvab. Muidugi võib ju arutada, kas töötaja on sellises olukorras üldse tööandja arvel oma varalist olukorda parandanud, et see võiks olla erisoodustus (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-73-09), kui tööandja ei ole mitte mingisuguseid kulusid kandnud nende piletite saamiseks. Võib ju ka nii vaadata, et juriidiline isik kui abstraktsioon ei käi teatris ning sisuliselt antakse selline kingitus teise äriühingu töötajatele kasutamiseks, tööandja on vaid vahendaja ning tõenäoliselt on tasuta pileti jagaja juba need piletid ka näiteks vastuvõtukuluna maksustanud. Praktikas võib probleem tekkida siis, kui „tasuta“ piletid saadakse näiteks sponsorluse või koostööprojekti raames ning see on ka dokumentides täpselt fikseeritud. Sel juhul võib tõesti rääkida sellest, et pileteid kassahinnaga müües oleks tööandja saanud suuremat tulu kui neid töötajatele tasuta jagades.

MTA seisukohad välislähetuse päevaraha osas on mõnevõrra segased. Pean silmas välislähetuse päevaraha maksmise kriteeriumit, mille kohaselt peab lähetuskoht asuma vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht.

Inspiratsiooni selle teema üles võtmiseks sai MTA teatavasti kunagisest EML selgitustaotlusest.[3] Saame teada mõõtmise teoreetilistest alustest ja neist tuletatud seisukohast:

Vahemaad asula piirist, kus asub töökoht ning lähetuse sihtkoha vahel on teoreetiliselt võimalik määrata kolmel viisil:
a) vahemaa õhu kaudu;
b) vahemaa tegelikult läbitud teekonna kaudu;
c) vahemaa tavapärase ja mõistliku ning enimkasutatava tee kaudu.

Tulenevalt nimetatud sätte eesmärgist, lähtub maksuhaldur selle rakendamisel vahemaast tavapärase ja mõistliku ning enimkasutatava tee kaudu.

Seega võiks järeldada, et MTA peab silmas mitte konkreetse töötaja sõitu, vaid objektiivseid kriteeriume. Samas, otseselt ei ole välistatud ka konkreetse isiku stardipositsiooni arvestamine ning mõistlik olekski nii tõlgendada, et just seda MTA juhend silmas peab, sest tavapärane ja mõistlik ja enimkasutatav saab olla tee üksnes siis, kui me saame küsida: kelle aspektist vaadatuna? Ning vastus saab olla üksnes konkreetsest töötajast lähtuv. Võtame näiteks olukorra, kus otsetee on liiklusummiku või ehitustööde tõttu raskesti läbitav ning ringiga sõites jõuab sihtpunkti kiiremini.

Mis puudutab lähetuse ja puhkuse ühildamist, siis on maksuhaldur oma seisukohtades teinud geograafilise arenguhüppe. Kui varem selgitati, et kui sõidetakse lähetusse Itaaliasse, lähetus lõpeb ja töötaja jääb nädalaks puhkusele, siis tagasituleku pilet ei ole enam lähetusest saabumise, vaid puhkuselt tuleku pilet, mis MTA arvates tuleks loomulikult ka vastavalt maksustada. Uuemas materjalis on Itaalia asemel mainitud hoopis Pariisi kui tuntud maailma moe- ja ilupealinna, kuid EML ei lase end ilust heidutada ja on endiselt seisukohal, et tegemist on tavalise lähetuskuluga nii Pariisis kui Nuustakul. Iga lähetus, mis kestab kauem kui 8 tundi, sisaldab paratamatult endas ka puhkeaega, kuid see ei muuda sõidukulusid maksustatavaks.[4]

Ka isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisel on maksuhaldur endisel seisukohal: Tööandja poolt makstav hüvitis 0.30 eurot kilomeetri kohta (maksimaalselt 256 eurot kalendrikuus) hõlmab kõiki sõiduauto kasutamisega seonduvaid kulusid (rehvivahetus, autoremont, parkimispiletid, bensiin jne), mistõttu on täiendavate kuludokumentide alusel tehtud väljamaksed käsitletavad erisoodustusena.

EML leiab endiselt, et kui töötajal on näiteks vaja tööasjus Saaremaale sõita ja Kuressaares autot parkida, siis saab nii praamipileti kui parkimistasu maksuvabalt hüvitada ning mitte arvestusega 30 senti kilomeeter või 64 eurot kuus, vaid kuludokumendi alusel.[5] Kui tööandja ei soovi maksuametiga intellektuaalset vaidlust arendama hakata, siis on turvalisem võimalus vormistada selleks puhuks lähetus ning hüvitada kulud lähetuskorralduse alusel.[6] Muidu iseenesest ei ole pärast päevaraha kaotamist enam Eesti-siseste lähetuste vormistamisel erilist mõtet, kui tööandja just ise korra huvides seda ei soovi teha.

Uus teema meie jaoks on tööriiete kasutamine. Kuidagi ei taha ära kaduda arusaamine, et tööga seotud kulutusi tuleb määrata töötervishoiu ja tööohutuse reeglite järgi: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 11 kohaselt peab tööandja omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. Tööandja poolt töötajale muretsetud tööriietus on mõeldud eelkõige kandmiseks ja kasutamiseks tööajal. TuMS § 32 lõike 2 kohaselt loetakse tööandja poolt tööriiete ostmist ettevõtlusega seotud kuluks. Töövälisel ajal maksustatakse tööriiete kasutamine erisoodustusena.

Oluline on määratleda ka see, kas riided jäävad pärast tööpäeva lõppu tööandja valdusesse või mitte ja kas tööandja sätestab piiranguid tööriiete kasutamise osas töövälisel ajal.

EML ootab põnevusega, kuidas maksuamet hakkab maksustama näiteks linna peal jalutavaid politseiametnikke ja kaitseväelasi. Mina olen isiklikult näinud Statoilis sisseoste tegevaid ehitustöölisi kõrval asuvalt ehituselt, kes täiesti süüdimatult kõnnivad väljaspool ehitusplatsi ringi tööriietega. Ja ma tõesti siiralt loodan, et maksuameti infoleti töötajad vahetavad tööpäeva lõpus samuti enda pluusid ja kostüümid enne kojuminekut hubasemate vastu välja. Repliigi korras tuletaks meelde ka seda, et „erisoodustuse“ vastand ei ole „ettevõtlusega seotud kulu“, sest ei politseiniku ega maksuametniku tööriiete puhul ei saa me rääkida „ettevõtlusega seotusest“.

See päev, mil maksuametil maksustamisideed otsa saavad, ei näi niipea tulevat.

Aga hoolimata sellest, et mõni asi võib tunduda veider või väär, on juhend iseenesest väga positiivne ning raamatupidajale kindlasti abiks. Kui te leiate MTA kodulehe üles, siis võtke mõni suvaline juhend lahti ja toksige aadressiribale selle numbri asemele lihtsalt õige number (mille te leiate joonealusest märkusest) ja tavaliselt jõuategi õigesse kohta pärale.

Kingitused, annetused ja TSD lisa 5 täitmine[7]

Verivärske juhend (17.06 välja riputatud) käsitleb kingituste ja annetuste maksustamist ja kajastamist TSD lisas 5. Ülevaade antakse nii üldistest põhimõtetest kui ka spetsiifilistest küsimustest, samuti tuuakse sätete selgitamiseks näiteid, mille kohta tõesti praktikas aeg-ajalt küsitakse:

Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind on 9.46 eurot ja reklaamikulu 0.80 eurot. Vaatamata sellele, et firma kulutus kruusile kokku on 10.26 eurot, ei kuulu reklaamkingitus maksustamisele. Kruusi väärtus oli alla 10 euro ja 0.80 eurot oli reklaamikulu, neid kulutusi ei summeerita. Kruusile logo pealetrükkimine ei suurenda kingi saaja jaoks kruusi rahalist väärtust.

Loomulikult ei ole reklaamkingitus ainus, mille maksustamist selgitatakse. Juhend on küllalt mahukas, et pakkuda igaühele midagi.

Dividendid, kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, likvideerimisjaotised ja TSD lisa 7 täitmine[8]

Ka see juhend on üllitatud juuni esimese dekaadi lõpus, nii et värske kraam. Probleemid, mis tavaliselt tekivad, puudutavad väljamakseid omakapitalist või likvideerimisjaotisi, kuna nende maksustamise osas on 2009. aasta algusest tehtud suuri muudatusi ning saaja tasandilt on maksustamine üle viidud maksja tasandile. Kuna maksustatakse sissemaksete ja väljamaksete vahe, siis küsitakse tihti, kas ülekurss (aažio) on samuti sissemakse, või oma aktsia võõrandamine äriühingu enda poolt — kas see läheb sissemaksena arvesse. MTA kinnitab mõlemat, need on sissemaksed ja lähevad maksubaasi leidmisel arvesse. Nii tõesti on.

Üks teema, mis väärib veel peatumist, puudutab osaluse omanike võrdset kohtlemist. MTA viitab, et TuMS ei sätesta omakapitalist tehtud konkreetse väljamakse seost konkreetse omakapitali sissemaksega. Maksustamisel võetakse aluseks maksustamisperioodil tehtud omakapitali väljamaksete summa kokku, mille võrra vähendatakse äriühingusse tehtud sissemaksete summat.

Sõna-sõnalt võttes võib see tõesti nii olla, kuid mõistlik lähenemine see ei ole. Ka tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (352 SE)[9] märgitakse:

Maksustamisel võrreldakse väljamakseid äriühingusse tehtud sissemaksete summaga, mitte nt konkreetse tagasiostetava osaluse soetamiseks tehtud sissemaksega (seda nii äriühingu likvideerimisel kui ka kapitali vähendamise ja osaluse tagasiostmise korral). Aktsia- või osapõhiselt maksuarvestust ei peeta. Sõnastus „äriühingu omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed” tähendab aktsionäride või osanike tehtud sissemakseid aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või tulundusühistu osakapitali või täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakseid.

Ja veel: Kapitali vähendamisel või osaluse tagasiostmisel tehakse aktsionäridele või osanikele väljamakseid, mille tulemusel äriühingusse tehtud sissemaksete saldo selle summa võrra väheneb. Järgmistele maksustamisperioodidele kantakse üle ehk maksuvabalt saab välja maksta üksnes selle osa sissemaksest, mis on varasematel maksustamisperioodidel välja maksmata. Juhul kui äriühing on kapitali vähendamisel või osaluse tagasiostmisel juba teinud väljamakseid samas summas, mille osanikud või aktsionärid on äriühingusse pannud, kuulub järgmine väljamakse maksustamisele kogu ulatuses.

Seega, TuMS § 50 lõiget 2 muutva seaduse eelnõus lähtutakse sissemaksete kogusummast (koos ülekurssidega), nii nagu MTA ka juhendis selgitab.

Samas oleks igati asjakohane arvestada osanike (aktsionäride) võrdse kohtlemise põhimõttega (põhiseaduse § 12, äriseadustiku § 154, § 272). Sellest lähtuvalt tuleks arvestada ainult seda osa sissemaksest, mis vastab kapitali vähendusele (20%). Lisaks sellele, kui juhuslikult konkreetsete osadega (aktsiatega) oli seotud ülekurss (aažio), siis peaks ka selle nendega ära siduma. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus varem ühingust lahkuv osaluse omanik saab teiste arvelt hüvitise maksuvabalt kätte. See oleks ebavõrdne kohtlemine, mida tuleks vältida.[10]

EML peab õigeks TuMS § 50 lõike 2 tõlgendamist koostoimes võrdsuse põhimõttega eeltoodud viisil (mitte seaduseelnõu seletuskirjas esitatud tõlgendust). Mõistlik oleks juba otsuste tegemisel ise määrata, kui suur osa väljamaksetest tehakse sissemaksete arvel ja kui suur osa väljamaksest on sellisel juhul maksustatav.

Loomulikult, kui see ei ole enamusosaluse omaniku jaoks probleem, siis võib ka eelnõu seletuskirjas pakutud metoodikat kohaldada, kuid sellisel juhul tuleks meeles pidada, et hilisemad väljamaksed on kõrgemalt maksustatud, sest maksuvaba sissemaksete osa on ära kasutatud. Teades aga, et tulumaksumäär on taas langemas, võib MTA metoodika lõppkokkuvõttes kasulikum olla.

Residendist füüsiliste isikute ja mitteresidentide puhul, kelle koduriigiga puudub topeltmaksustamise vältimise leping, võib täiendavalt kohalduda ka vastavalt TuMS § 15 lõige 2 või 3 või § 29 lõige 5, kui osaluse soetamismaksumus oli väiksem kui väljamakse. Näiteks kui osalus saadi pärimise teel ja soetamismaksumus on 0, ei pruugi TuMS § 50 lõike 2 alusel küll maksukohustust tekkida, kuid see tekiks residendist füüsilise isiku puhul TuMS § 15 lõike 2 alusel.

Muus osas meil juhendi kallal nuriseda ei ole ning soovitame seda soojalt lugeda ja abivahendina kasutada.

Muud juhendid

Kindlasti tasub MTA kodulehel külastada ka teisi alajaotisi peale tulumaksu, nii näiteks on ka käibemaksualased juhised[11] ilusasti süstematiseeritud ning raamatupidaja peaks hõlpsasti saama veenduda, kas tema küsimusele on vastus olemas või mitte.

Uuendatud materjali leiab ka metsa võõrandamisest saadud kasu maksustamise kohta.[12]

Igal juhul, MTA kodulehekülg muutub järjest paremaks ning EML julgeb soovitada selle iseseisvat külastamist.

Viited

[1] Selle kohta vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2010 otsust asjas nr 3-07-1603. Kättesadav kohtulahendite andmebaasis www.kohus.ee.

[2] MTA kodulehe ärikliendi rubriigi „ettevõtte tulumaksu“ alajaotis: www.emta.ee/index.php?id=30227.

[3] Selle kohta lähemalt vt Pole sellel määrusel viga midagi? – MaksuMaksja, 2011, 5, lk 27-28.

[4] Sel teemal vt Martin Huberg. Lähetuse ja puhkuse ühendamine. – MaksuMaksja, 2009, 9, lk 18-20.

[5] Sel teemal vt Martin Huberg. Parkimistasude maksustamine. – MaksuMaksja, 2006, 12, lk 17.

[6] Selle kohta vt Martin Huberg. Lasse Lehis. Sõidupäevik jälle moes. – MaksuMaksja, 2009, 1, lk 11-18.

[7] MTA kodulehe ärikliendi rubriigi „ettevõtte tulumaksu“ alajaotis: www.emta.ee/index.php?id=30476.

[8] MTA kodulehe ärikliendi rubriigi „ettevõtte tulumaksu“ alajaotis: www.emta.ee/index.php?id=30193.

[9] Riigikogu XI koosseisu seaduseelnõu 352 SE koos seletuskirjaga. Kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.

[10] Probleemist lähemalt koos konkreetsete näidetega vt Lasse Lehis. Euro teeb jälle trikke? – MaksuMaksja, 2011, 5, 18-20.

[11] MTA kodulehe ärikliendi rubriigi käibemaksu alajaotis: www.emta.ee/index.php?id=3851.

[12] MTA kodulehe erakliendi rubriigi füüsilise isiku tulumaksu alajaotis: www.emta.ee/index.php?id=29998.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Martin Huberg

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

Uudised

Tööriistad