3. august 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis on kontsern?

Konsolideeritud aruannete ehk kontserniaruannete kontseptuaalsete aluste sõnastamisel on üks enam vaidlusi tekitanud küsimusi: mis on kontsern. Saue Vallavalitsuse finantsist Margus Randma selgitab.

Teoreetiliselt on kontserni defineeritud kahest põhimõtteliselt täiesti erinevast ja kohati ka vastandlikust kontseptsioonist lähtudes. Need kontseptsioonid ehk teooriad on järgmised:

1) emaettevõtte kontseptsioon ehk emaettevõtte teooria ja

2) majandusüksuse kontseptsioon ehk majandusüksuse teooria.

Järgnevalt vaadeldakse lähemalt nendest teooriatest tulenevaid erinevaid käsitlusi kontserniarvestuses, erinevate käsitluste aktsepteeritavust Eestis lubatavates raamatupidamisstandardites ning majandusarvestuse teooriate järjepideva rakendamise vajalikkust.

Emaettevõtte ja majandusüksuse teooria

Kontserniarvestuse seisukohast erinevad emaettevõtte ja majandusüksuse teooria käsitlused suuresti goodwilli kajastamise, vähemusosalusega tehingute kajastamise ja vähemusosalust ületava kahjumi jaotamise osas. Järgnevalt ongi vaadeldud lähemalt kõnealuseid kajastamise valikuvõimalusi, lähtudes eelpool kirjeldatud kontseptsioonidest.

Goodwilli kajastamise meetodid

Emaettevõtte teooria ja majandusüksuse teooria järgi on võimalik goodwilli kajastada vastavalt täieliku ja mittetäieliku goodwillina. Kasutades tavalist nn mittetäieliku ehk ostetud goodwilli meetodit, kajastatakse bilansis ainult emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv goodwill.

Kasutades aga nn täieliku goodwilli meetodit, kajastatakse bilansis ka vähemusaktsionäridele või -osanikele kuuluv goodwill.

Mõlemad goodwilli kajastamise meetodid on aktsepteeritud Eestis kasutada lubatavate raamatupidamisstandardite, Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) poolt.

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite järgi on goodwilli lubatud kajastada täieliku ja mittetäieliku goodwillina finantsaruandlusstandardis IFRS 3. Eesti hea raamatupidamistava juhendi RTJ 11 järgi kajastatakse äriühendlusest tekkiv goodwill üldjuhul küll kuuluvana emaettevõtte aktsionäridele või osanikele, kuid samas on lisatud, et valdkondades, kus RTJ 11 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud mõnes IFRSi standardis, on soovitatav lähtuda IFRSi vastavas standardis kirjeldatud arvestuspõhimõttest, mis tähendab, et ka Eesti hea raamatupidamistava järgi on lubatud mõlemad goodwilli kajastamise meetodid.

 Tehingud vähemusosalusega

Ka vähemusosaluse soetuse (müügi) kajastamiseks rakendatav arvestusmeetod sõltub ettevõtte poolt valitud üldisest arvestuskontseptsioonist, milleks on kas emaettevõtte kontseptsioon või  äriettevõtte kontseptsioon ehk majandusüksuse kontseptsioon ( vähemusosalusega tehingute puhul on äriettevõtte kontseptsioon rakenduse osas majandusüksuse kontseptsiooniga identne).

Emaettevõtte teooria järgi kajastatakse soetusmaksumuse ja soetatud vähemusosaluse bilansilise maksumuse vahet goodwillina (või negatiivse goodwillina, mis kajastatakse koheselt tuluna). Äriettevõtte teooria ehk majandusüksuse teooria järgi kajastatakse seda vahet aga otse emaettevõtte omakapitalis kas omakapitali vähendamise või suurendamisena.

Eesti hea raamatupidamistava järgi on lubatud mõlemad vähemusosalusega tehingute kajastamise meetodid. Rahvusvahelise raamatupidamise standardi  IAS 27 järgi on vähemusosalusega tehingute kajastamisel lubatud ainult äriettevõtte teooria ehk majandusüksuse teooria.

Vähemusosalust ületava kahjumi jaotamine

Konsolideeritud aruannete koostamisel võib tekkida olukord, et vähemusaktsionäridele (-osanikele) kuuluv osa konsolideeritava tütarettevõtte kahjumist ületab vähemusosaluse bilansilist väärtust (see tähendab, kui tütarettevõtte omakapital on negatiivne). Sellisel juhul on võimalus konsolideeritava tütarettevõtte vähemusosaluse bilansilist väärtust ületav kahjum kajastada kontserni kahjumina või jaotada see ka vähemusaktsionäridele või -osanikele ehk kajastada negatiivset vähemusosalust. 

Need erinevad võimalused saab siduda vastavate majandusarvestuse teooriatega ehk püüda välja selgitada, missuguse majandusarvestuse teooriaga on missugune konsolideeritava tütarettevõtte kahjumi jaotamise võimalus rohkem kooskõlas.

Vähemusosalust ületava kahjumi kajastamine kontserni kahjumina on rohkem kooskõlas emaettevõtte teooriaga, mis on rohkem emaettevõtte keskne. Emaettevõtte teooria järgi peab vähemusosalust kajastama kohustisena.

Kuid, kui näiteks vähemusosalust ületav kahjum jaotada ka vähemusaktsionäridele või -osanikele, oleks vähemusosalus negatiivne. Ent kuna majandusarvestuse teooria seisukohast ei oleks loogiline kajastada negatiivset kohustist (ehk siis vara), võib järeldada, et emaettevõtte kontseptsiooni järgi ei tohiks vähemusosalust ületavat kahjumit vähemusaktsionäridele või -osanikele jaotada. Seega jääb üle ainult teine võimalus - kajastada see kontserni kahjumina.

Eelnev arutelu lubab järeldada, et vähemusosalust ületava kahjumi jaotamine ka vähemusaktsionäridele või -osanikele oleks seega rohkem kooskõlas majandusüksuse teooria, sest emaettevõtte ja majandusüksuse teooria on üldjoontes omavahel vastandlikud. Toodud järeldust vähemusosalust ületava kahjumi jaotamise kohta kinnitab ka asjaolu, et majandusüksuse teooria järgi vaadeldakse vähemusaktsionäre või -osanikke kui täiendavaid kapitaliomanikke, kelle staatus on võrdne emaettevõttega, mistõttu peaks ka kahjumi jaotamisel käsitlema emaettevõtet ja vähemusaktsionäre või -osanikke võrdselt.

RTJ 11 järgi ei kajastata konsolideeritud bilansis negatiivset vähemusosalust, vaid kogu negatiivne omakapital kajastatakse kontserni kahjumina, juhul kui vähemusaktsionäridele või -osanikele kuuluv osa konsolideeritava tütarettevõtte kahjumist ületab vähemusosaluse bilansilist väärtust (see tähendab, kui tütarettevõtte omakapital on negatiivne).

Erandiks on olukord, kui vähemusaktsionär või -osanik on kohustatud ja on võimeline katma tütarettevõtte kahjumeid – sellisel juhul kajastatakse konsolideeritud bilansis negatiivset vähemusosalust. Ehk seega RTJ 11 põhineb vähemusosalust ületava tütarettevõtte kahjumi osas emaettevõtte teooriale, kuid erandina on lubatud võimalus rakendada majandusüksuse teooriat.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 27 lõike 28 järgi peab ettevõtte koondkasumi jaotama emaettevõtte ja vähemusaktsionäride või -osanike vahel, isegi kui selle tulemuseks on vähemusosaluse negatiivne saldo. Sellest tulenevalt saab järeldada, et hetkel kehtiv IAS 27 tugineb tütarettevõtte kahjumi jaotamisel majandusüksuse teooriale vastupidiselt RTJ 11le ja ei luba alternatiivset meetodit.

Teooriate järjepidev rakendamine vastavalt põhiprintsiibile

Eesti ettevõtete raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtutakse üldjuhul ainult vastavates regulatsioonides lubatud raamatupidamisarvestuse meetoditest, tundmata seejuures huvi, mis majandusarvestuse teooriale konkreetsed raamatupidamisarvestuse meetodid põhinevad. See lubab omakorda järeldada, et Eesti raamatupidamisarvestuse spetsialistid valivad meetodeid, mitte teooriaid. Iga raamatupidamisarvestuses lubatud meetod põhineb regulatsiooni väljatöötaja poolt mingisugusele laiemale raamatupidamisarvestuse teooriale, sest meetod on mingisuguse üldtunnustatud majandusarvestuse teoreetilise seisukoha väljendusviis.

Eelnevast tulenevalt peab raamatupidamisarvestuse spetsialist viima ennast kurssi ka konkreetse raamatupidamisarvestuse meetodi aluseks oleva majandusarvestuse teoreetilise seisukohaga ehk majandusarvestuse teooriaga. See on omakorda vajalik, et raamatupidamisarvestuse spetsialist saaks paremini mõista raamatupidamisarvestust kui ühtset terviklikku süsteemi.

Siinjuures puutub aga spetsialist kokku probleemiga. Nimelt on raamatupidamisarvestuses hetkel kehtivate regulatsioonide järgi võimalik mitmel puhul valida raamatupidamisarvestuse meetodite vahel, mis tuginevad erinevatele majandusarvestuse teooriatele. Kas on õige rakendada erinevaid raamatupidamisarvestuse meetodeid, mis põhinevad erinevatele majandusarvestuse teooriatele? Ehk teisisõnu, kas peaks raamatupidamisarvestuse teostamisel rakendama võimalusel raamatupidamisarvestuse meetodeid, mis põhinevad ühele ja samale majandusarvestuse teooriale või pole see tingimata vajalik?

Raamatupidamisarvestuse spetsialist peaks võimalusel rakendama ühe raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisarvestuse teostamisel selliseid raamatupidamisarvestuse meetodeid, mis põhinevad ühele ja samale majandusarvestuse teooriale, sest raamatupidamisarvestus ei saa olla kaootiliselt üles ehitatud, selle süsteemi erinevad osad peavad omavahel haakuma ühtsete põhimõtete järgi. Omakorda tingib sellise lähenemise ka raamatupidamise järjepidevuse printsiip.

Autor: Margus Randma, Rivo Sarapik

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700