Töötasu varjamine teenusena võib tuua maksuriski

Äriühingu poolt juhtorgani liikme või töötajaga seotud ettevõttele teenustasude maksmine võib kaasa tuua tõsiseid maksuriske.

Viimasel ajal on Maksu- ja Tolliameti kõrgendatud tähelepanu alla sattunud tasud, mida Eesti äriühingud on konsultatsiooni-, juhtimis- ja muude sarnaste teenuste eest maksnud oma juhatuse/nõukogu liikmete ja töötajatega seotud äriühingutele. Sageli on maksuhalduri seisukohalt selliseid teenustasusid kasutatud äriühingute juhtkonna ja töötajate varjatud tasustamiseks. Viimane suurem avalikkuse ette jõudnud maksuvaidlus on AS Luterma poolt konsultatsioonilepingute alusel oma juhtkonna ja töötajatega seotud äriühingutele tasude maksmine, mida maksuhaldur peab ajakirjanduse andmetel hoopiski juhtorgani liikme tasu või töötasu maksmiseks.

Juhtorgani liikme tasu, palga ja preemiate (töötasu) maksmisel peab väljamakset tegev äriühing füüsilise isiku eest kinni pidama 21% tulumaksu ning maksma ise tasu pealt 33% sotsiaalmaksu. Lisaks võib olla vaja kinni pidada ka kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksed.

Kõrge maksukoormuse vältimiseks on siiani olnud üsna tavaline, et töötasu saamise asemel eelistavad juhtorganite liikmed või töötajad esitada tööandjale endale kuuluvate osaühingute kaudu arveid teenuste eest. Sellisel juhul võib eesmärgiks olla sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete tasumise vältimine. Juhul kui juhtorgani liige või töötaja oma osaühingust saadud teenustasu dividendina välja võtab tuleks sellelt riigile tasuda vaid tulumaksu. Seni kuni saadud tasu jäetakse osaühingusse (nt investeeritakse või kaetakse selle arvelt erinevaid seadusega lubatud kulusid) ei tule sellelt tasuda ka tulumaksu.

Dividendi palgaks ümberkvalifitseerimine ei paista maksuhalduri jaoks olema hetkel aktiivne teema. 2009. aasta suvel väljatöötatud ja maksuspetsialistidele kommenteerimiseks saadetud  “Dividendide ja töötasu eristamise juhend” pälvis kõva kriitikat ning peale seda pole sellest enam midagi kuulda olnud.

Maksuhalduril on nn “varjatud töötasudelt” maksude tasumata jätmise vastu võitlemiseks võimalik kasutada erinevaid võimalusi:

1. Maksukorralduse seaduse § 84 sisaldab Eesti maksuõiguse üldist maksudest kõrvalehoidumise vastast sätet. Selle kohaselt, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Selle majandusliku tõlgendamise reegli alusel saab maksuhaldur lähtuda eelkõige tehingu majanduslikust sisust ja mitte juriidilisest vormist.

Maksuhaldur on erinevates vaidlustes võtnud seisukoha, et teenuse ostmise sildi all on tööandja tegelikult maksnud oma juhtorgani liikmele ja töötajale töötasu. Kuna töötasult maksude kinnipidamine ja riigile tasumine on tööandja kohustus, siis on kohustatud tööandjat tasumata maksud tagantjärele ära maksma.

2. Kuna reeglina peavad äriühingud oma teenustasu arvetele lisama 20% käibemaksu, siis on maksuhalduril võimalik väita, et tööandja pole teenust reaalselt saanud ning seetõttu puudub neil arvetel kajastatud ja arvete esitajatele tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamise õigus. Sellega suureneksid tööandja kulud automaatselt 20% võrra.

Maksuotsustes ja kohtuotsustes on korduvalt öeldud, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline välja selgitada, kas teenus oleks reaalselt saadud ning kas see on saadud teiselt maksukohustuslaselt ja saaja ettevõtluses kasutatav. Pelgalt arvete olemasolu ei ole piisav, et järeldada arvetel näidatud tehingute reaalset toimumist. Maksustamisel lähtutakse kogu informatsioonist, mis on saadud kontrollitavate tehingute kohta ning asjaolusid ja tõendeid hinnatakse nende kogumis.

Maksuhaldur võib asuda seisukohale, et osaühingute nimel väljastatud arved ei kinnita tehingu toimumist, kuna arvetel kajastuv ei vasta tehingu tegelikule majanduslikule sisule, arved on koostatud vaid formaalselt, sooviga jätta muljet, et teenus on osutatud arvel näidatud isikute poolt.

Ühe lisaargumendina on maksumaksjate vastu tehtud maksuotsustes toodud ka huvide konflikti situatsioon. Seaduse kohaselt on juhatuse liikme kohustus äriühingut juhtida. Kui juhatuse liikme osaühinguga sõlmitakse juhtimis- või konsultatsiooniteenuse osutamise leping, kus teenuse osutajaks on seesama juhatuse liige, siis on maksuhaldur olnud seisukohal, et sellistel asjaoludel puudub reaalselt vajadus juhtimis- või konsultatsiooniteenuse ostmiseks teiselt äriühingult, kuna juhatuse liige omab ise teenuse osutamiseks vajalikke oskusi ning informatsiooni. See on olnud üheks argumendiks väitmaks, et reaalselt pole teenust osutatud.

3. Tulumaksuseaduse kohaselt võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Samas peab äriühing maksma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Ettevõtlusega mitteseotud kuluks on muuhulgas kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks.

Seega, juhul kui maksuhaldur asub positsioonile, et teenust pole reaalselt saadud või pole saadud teenus tööandja ettevõtlusega seotud, siis on võimalik kvalifitseerida väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mille pealt tuleb (sarnaselt dividendide maksmisega) tasuda tulumaksu.

4. Tulumaksuseaduse mõistes on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Seotud isikute vahelise tehingu hinna erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest maksustatakse tulumaksuga.

Pole välistatud, et maksuhaldur loeb arveid esitavad osaühingud ja tööandja seotud isikuteks. See omakorda tähendab, et hakatakse hindama, kas lepingu alusel makstud teenustasud ei ole ülemäära suured (kui teenus üldse saadud on). Juhul kui maksuhaldur leiab, et mitteseotud isik oleks sama teenust osutanud odavamalt, siis on tal õigus maksustada ülemäärase teenustasu osa tulumaksuga.

Kui maksuhaldur võimaliku kontrolli käigus tehingute sisu uurima hakkab ja asub seisukohale, et teenuste lepingute alusel tasutud summadelt on tööandjal maksud tasumata jäänud ja/või ei oleks tal olnud õigust sisendkäibemaksu maha arvata, siis on neil õigus kohustada tööandjat tasuma ka intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mis maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani. Seaduse kohaselt arvestatakse täiendavalt tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06% päevas, ehk ca 22% aastas. Maksusumma määramise võimalus säilib maksuhalduril 6 aasta jooksul.

Ülaltoodud riskide vältimiseks on soovitatav kõik juhtorganite liikmete või töötajatega seotud äriühingutega sõlmitud lepingud hoolikalt üle vaadata ning analüüsida, kas nende alusel makstavatelt tasudelt võivad tekkida maksuriskid. Riskide vältimiseks või vähendamiseks võib olla vaja kehtivaid lepinguid muuta.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

STORA ENSO PACKAGING AS otsib RAAMATUPIDAJAT ja VANEMRAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

13. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad