Eestlase suhtumine rahasse: enne teen, siis mõtlen

Eestlaste teadmised rahaasjade korraldamisest ja finantsteenustest on keskmised, kuid hoiakult ja käitumiselt on eestlane sageli „enne teen, siis mõtlen“ tüüpi.

Selline järeldus selgus OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) möödunud aasta teises pooles 12 riigis läbi viidud uuringust, vahendab Minuraha.ee.

Küsimusele "enne millegi ostmist kaalun hoolikalt, kas saan seda endale lubada" vastates eristus Eesti selgelt koos Poolaga teistest riikidest "enne teen, siis mõtlen" hoiakuga. Vaid 47% Eesti ja Poola vastanuist väitis, et kaalub alati enne ostmist, kas saab ostetavat endale lubada, seevastu näiteks Malaisias oli nii vastanute protsent 78 ja Armeenias lausa 82.

Siiski on Eesti vastanute puhul märgata selget hoiakut alalhoidlikkusele ja ettevaatlikkusele rahaga ümber käimisel, kus riske eriti võtta ei soovita. Uuring näitab, et iga viies Eesti vastanuist on alati või üldjuhul valmis säästes või investeerides riski võtma, meist veelgi alalhoidlikumad on tšehhid, ungarlased ja sakslased. Kõige suurema riskivalmidusega on Armeenia, Malaisia ning Lõuna-Aafrika, kus vastanuist üle kolmandiku on valmis säästmisel või investeerimisel riski võtma.

Eesti inimeste alalhoidlikkust ning teisalt võib-olla ka teadmatust oma rahaasjade korraldamisel iseloomustab uuringust selgunud tõsiasi, et need, kes säästavad, kasutavad oma raha hoidmiseks viise, mis annavad kas väga väikest intressi või puudub see sootuks. Nimelt hoiab 38% vastanuist oma sääste arvelduskontol ja 24% paneb lihtsalt sularaha kõrvale.

Lihtsamatele teadmiste taset hindavatele küsimustele, mis puudutasid näiteks raha väärtuse muutumist ajas või seda, kas laenu eest tuleb maksta intressi, osati enamuses riikides õigesti vastata.  Hätta jäädi aga arvutamist nõudvate küsimustega ja investeerimisteemadega.

Käitumist mõõtvate küsimuste vastuseid analüüsides tuleb välja, et oma rahaasjade pikaajaline planeerimine ei ole väga tugev üheski riigis ning pigem elatakse tänases päevas kui mõeldakse tulevikule. 

Lisaks Eestile viidi küsitlus läbi Tšehhis, Poolas, Ungaris, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras ja Peruus. Kahe viimati mainitud riigi tulemusi võrdlusandmete seas veel ei ole. Lõplik uuringu analüüs valmib 2012. aastal.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad