Reaalpalk langes teist aastat järjest

2009. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk  2010.  aastal 1,1%, reaalpalk langes teist aastat järjest.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,78 eurot (74,84 krooni). 2009. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,1% ja brutotunnipalk langes 0,4%.

2009. aasta oli erakordne seetõttu, et aastakeskmine brutokuupalk langes eelmise aastaga võrreldes viimase 16 aasta jooksul esmakordselt. 2010. aastal pöördus langus taas tõusuks. Samas oli 2010. aasta keskmine brutokuupalk väiksem kui seni kõrgeima palgaga 2008. aastal.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes teist aastat järjest, aga aeglasemas tempos. 2009. aastal langes reaalpalk 4,9%, 2010. aastal 1,8%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kõige enam mäetööstuses (11,6%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,4%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (6,4%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (15,8%).

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal avalikus sektoris 821 eurot (12 850 krooni) ja erasektoris 780 eurot (12 211 krooni). Eelmise aastaga võrreldes keskmine brutokuupalk avalikus sektoris langes 0,5% ja erasektoris tõusis 1,6%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

2010. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1074 eurot (16 812 krooni) ja tunnis 7,22 eurot (112,95 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 0,7% ja tunnis langes 1,5% 2009. aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2010. aastal kõige enam mäetööstuses 11,2% ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (13,6%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2010. aastal kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (5,7%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,8%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal oli valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

 

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad