Autor: Lemmi Kann • 7. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikohus: osa ravikindlustuse seadusest on põhiseadusega vastuolus

Riigikohtu üldkogu tunnistas täna ravikindlustuse seaduse § 57 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis piiras 65-aastaste ja vanemate isikute õigust haigushüvitisele 90 päevaga aastas, teatas Riigikohus.

Seaduse järgi oli noorematel kui 65-aastastel õigus haigushüvitisele kuni 250 päeva aastas. Riigikohus pidas põhiseadusega vastuolus olevaks ka piirangut, mille kohaselt üle 65-aastased inimesed saavad haigushüvitist ainult kuni 60 järjestikust kalendripäeva, samas kui noorematel on õigus haigushüvitisele tavaliselt kuni 182 päeva järjest.

Üldkogu leidis, et seatud vanusepiir 65 aastat ei ole põhjendatud.

„On üldteada, et vanemaealised isikud on keskmiselt haigemad kui nooremad ja vajavad keskmiselt rohkem arstiabi. Samas statistikast tulenev 65 eluaasta eapiir on tingitud statistika tegijate selliselt gruppide loomisest, mitte sellest, et inimeste terviseseisund 65-aastaseks saamisel automaatselt ja oluliselt halveneks,“ märgiti otsuses.

Veel leidis Riigikohus, et 65-aastastele ja vanematele inimestele haigushüvitise maksmise aja piiramine pole õigustatav ka sellega, et neile inimestele on sissetulek tagatud vanaduspensioni saamisega. Riigikohus tõi välja, et kõik 65-aastased ja vanemad ei saa riiklikku vanaduspensioni: näiteks on inimene valinud edasilükatud vanaduspensioni, jätkanud töötamist kuni ametipensionile siirdumiseni või tal ei ole piisavalt tööstaaži. Samuti saab osa alla 65-aastaseid inimesi soodustingimustel vanaduspensioni.

Riigikohtu hinnangul ei ühti ka riikliku vanaduspensioni ja haigushüvitise eesmärgid.

„Ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärgiks on tagada isikule sissetulek ajaks, mil isik ei ole ajutise töövõimetuse tõttu võimeline tavapärase sissetuleku saamiseks vajalikku tööd jätkama. Seevastu riiklik vanaduspension on riigi hüvitis vanaduse korral inimestele, kes on oma töise panuse andnud ning kelle töötasult on üldjuhul vähemalt 15 aasta jooksul makse makstud,“ seisab otsuses.

Riigikohus märkis otsuses, et isiku tahtest sõltumatu tunnuse – vanuse – alusel toimuvale ebavõrdsele kohtlemisel peavad olema õigustuseks kaalukad põhjendused ning sotsiaalpoliitilistest kaalutlustest lähtuvad valikud ei tohi kaasa tuua võrdsuspõhiõiguse rikkumist.

„Vanusepiir kui formaalne kriteerium ja riikliku vanaduspensioni saamine ei saa olla piisavad põhjused, jätmaks vähemalt 65-aastaseid isikuid ilma hüvedest, mida alla 65-aastased isikud lähtuvalt RaKS § 57 lõikest 5 saavad,“ leidis Riigikohus seadusesätet põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistades.

Loe Riigikohtu otsust SIIT.  

 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700