Autor: Anne Oja • 2. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alverite sulest ilmus majandusarvestuse leksikon

Legendaarne raamatupidamisõppejõududest tandem Jaan Alver ja Lehte Alver said maha majandusarvestuse ja rahanduse leksikoniga.

Praegu TTÜ majandusteaduskonnas töötav professoritest abielupaar tutvustas täna oma uut kaheköitelist ja rohkem kui 1400-leheküljelist teost, mida mitmed nende kolleegid raamatute 2,6 kilose kaalu pärast tellisega võrdlesid. Sisult sarnaneb uus leksikon kõige rohkem Uno Mereste majandusleksikoniga, kuid on sellest tükk maad mahukam.

"Mul oli kahtlus, kas kõike seda, mida me oleme avastanud, tasub ikka sinna sisse panna," rääkis Jaan Alver seitse aastat kestnud raamatu sünnist. Samas julgustasid Mereste ja teised, kellega Alverid nõu pidasid, teatmeteoses ka raamatupidamisse jälje jätnud isikute inimlikku poolt avama, kirjeldama erinevaid koolkondi ning põhimõtteid ja arvestustehnika ajalugu.

"Leksikonis on üle 900 isikuartikli antiikajast tänapäevani ja Eesti kraadita lektorist Nobeli laureaatideni," selgitas Alver. Muu hulgas sisaldab leksikon ka isikuid, kes on kokku puutunud raamatupidamisega, kuid said tuntuks hoopis muudel alasel. "Seal on näiteks ka Stalin, kelle viimane amet oli raamatupidaja, enne kui ta mägiröövliks hakkas," märkis Alver.

Tuhandeid aastaid tagasi leiutatud arvelaudu tutvustas Alver raamatu esitlusele saabunud Arnold ja Ingrid Rüütlile kui kalkulaatorite tõsist konkurenti. Näiteks Hiinas, Jaapanis ja Koreas on arvelauad siiani au sees. Alveri sõnul korraldati Jaapanis Tokyos võistlus aurelauduri ja kaheksa elektrilist kalkulaatorit kasutanud ameeriklase vahel, kus Jaapani arvelauda sorobani kasutanud võistleja võitis kalkulaatorikasutajaid pea kõigis raamatupidamises kasutatavates tehteliikides.

Arvelaual arvutamiseks kasutatakse seejuures mitte sõrmeotsi, vaid sõrmenukke, lisas Alver, ja meisterlikkuse hindamiseks korraldatakse eksameid. "Arvelaua kasutamises on võimalik saada isegi must vöö nagu karates," märkis Alver. "Ja must vöö vastab 14. astmele."

"Võib teha ükskõik milliseid lollusi, kuid raamatupidaja peab olema see, kes selle pärast sendipealt kokku paneb," kommenteeris leksikoni ja raamatupidamise tähtsust emeriitprofessor Raoul Üksvärav. "Imestatakse, miks raamatupidajatele nii palju makstakse," ütles ta lisades, et just raamatupidaja peab õigesti kokku panema ja ära siluma ära siluma kõik ettevõtjate möödalaskmised ja prohmakad, nende esitatud valeandmed ning puuduvad algdokumendid.

Majandusarvestuse ja rahanduse leksikoni esitluse puhul avati TTÜ peahoone fuajees näitus, "Raamatupidamine on liiga tähtis, et jätta see ainult raamatupidajatele". Näituse väljapanekud sisaldavad Eesti akadeemikuid, kes on olnud seotud ühel või teisel moel raamatupidamisega, muudest valdkondadest tuntud kuulsusi, kes on jätnud jälje raamatupidamisse ning raamatupidajatest või raamatupidaja haridusega inimestest, kes on kuulsaks saanud muudes valdkondades nagu näiteks endine USA kaitseminister Robert McNamara, maailma "enimmüüdud" kirjanik John Grisham, 2001. aastal FBI direktor olnud Thomas Pickard. Ühes vitriinis on näha arvelauad Jaapanist, Hiinast ja Koreast.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700