1. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töövaidluskomisjonide praktika töötasu vaidlustes

Töötasu käsitlevate artiklite sarja kahes viimases artiklis annavad Heli Raidve ja Kristine Kuusik ülevaate mõnedest töövaidluskomisjoni 2010. aasta otsustest, mis käsitlevad töötasu vaidlusi.

Uus töölepingu seadus jõustus 2009. aasta suvel, nii et seaduse ühtset ja üldistatavat rakenduspraktikat veel ei ole. Küll aga teeb töövaidluskomisjon igapäevaselt otsuseid, mida saab lugeda töölepingu seaduse rakenduspraktikaks.Töölepingu seaduse kohaselt on töötasu töölepingu oluline tingimus (TLS § 1), mille suuruses lepivad pooled kokku töölepingu sõlmimisel ja mis kajastatakse töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 5).

2008. aastal esitati TVK-dele 4102, 2009. aastal 6371 avaldust. 2010. aastal TVK-dele avalduste esitamine vähenes – aasta jooksul esitati “vaid” 3803 avaldust. Neist 6% ehk 233 avaldust esitasid tööandjad. Töötajate nõuetest olid esikohal maksmata töötasu ja nn lõpparve nõuded.Töötasu tuvastamine

Praktikas võib juhtuda, et töötasu kokkulepe jääb fikseerimata. Otsuses 1751 tuvastas TVK, et töölepingu puudumise tõttu pole töötasu suurust võimalik tuvastada ja seetõttu tuleb lähtuda VÕS-i § 25 lõikest 1 ehk pooltevahelisest praktikast, st kontole laekuvast summast. Samas leidis TVK otsuses nr 5, et kuna töötasu suurust ei ole usaldusväärsete kirjalike tõenditega võimalik tuvastada, tuleb lähtuda töötasu mõistlikust määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad, st statistikaameti andmetest.Autorid pooldavad teises otsuses toodud seisukohta, mis ühtib töölepingu seadusega.TLS-i § 29 lõikes 2 sätestatud reegel ütleb: kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ette nähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Töötasu vähendamine – TLS § 37

TLS-i § 37 kohaselt võib tööandja vähendada töötaja töötasu kolmeks kuuks ettenägematute ja tööandjast sõltumatute asjaolude ilmnemisel, mille tõttu tööandja ei saa enam töötajat kokkulepitud mahus tööga kindlustada ja kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandja jaoks ebamõistlikult koormav. Töötaja võib sel juhul proportsionaalselt vähendada tööaega või öelda töölepingu üles. TLS-i § 37 on äärmuslik meede, mida meie praeguses majanduslikus olukorras on kasutanud mitmed tööandjad.Töövaidluses nr 1732 vähendas tööandja töötaja töötasu, kuid ei vähendanud töötaja tööaega. Oma avalduses TVK-le palus töötaja tunnistada kehtetuks tööandja teate töötasu vähendamise kohta. TVK leidis, et töötaja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna töötaja on nõustunud töötasu vähendamisega, mida on kinnitanud ka oma allkirjaga, samas ei ole töötaja ise keeldunud töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.Töötaja peab oma algatusel keelduma väiksemas mahus töö tegemisest, vastaval juhul loetakse vaikimine nõusolekuks teha vähendatud töötasu eest endises mahus tööd.

Töötasu faktiline muutmine

Otsuses nr 1995 leidis TVK, et töötasu vähendamine on seaduslik ka siis, kui töötaja keeldub omal algatusel täitmast tööülesandeid, mis on märgitud tema ametijuhendis. Viidatud vaidluses palus töötaja tunnistada ebaseaduslikuks töötasu vähendamise ja kohustada tööandjat maksma kokkulepitud töötasu. TVK tuvastas, et halvale tervislikule seisundile viidates keeldus töötaja ise tegemast tööd, milles pooled olid kokku leppinud. Tööandja tuli töötajale vastu ning võttis töötajalt need töökohustused, mis seadsid ohtu töötaja tervise, kuid vähendas proportsionaalselt tööülesannete vähendamisega ka töötaja töötasu.Antud juhul põhjendas TVK töötasu vähendamise seaduslikkust sellega, et siinkohal oli töötaja ise see, kes algatas ametijuhendi muutmise ja seeläbi töötasu vähendamise. Tegemist ei olnud tööandja ühepoolse tahteavaldusega ning seetõttu oli töötasu vähendamine proportsionaalselt töömahu vähenemisega seaduslik.TVK otsuses nr 498 rõhutatakse, et kui töötajal on pretensioone töötasu vähendamise kohta, peab ta esimesel võimalusel teavitama sellest tööandjat või pöörduma TVK-sse. Selle juhtumi puhul tuvastas TVK, et töötaja viidi üle osalisele tööajale tähtajaliselt ja seoses sellega vähenes ka töötaja palk proportsionaalselt.Töötaja oli sellest teadlik ja nõustus uute tingimustega ning ei pöördunud kordagi tööandja poole ega vaidlustanud tingimuste muutmisi. TVK otsusest nähtub, et vähem saadud töötasu ei kuulu rahuldamisele, kuna töötaja pikka aega vaikis ja sai vähendatud töötasu, mida kinnitavad tema pangaülekanded. TVK luges vaikimise nõusolekuks, sest töötaja väljendas oma käitumisega tegelikku tahet tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lõike 3 järgi, milleks oli TVK arvates tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk siis teisisõnu töötasu vähendamine. Komisjon leidis, et töötasu vähendamisele vastuväidete esitamata jätmisega avaldas töötaja oma nõusolekut ja hilisem TVK kaudu töötasu vähendatud osa nõudmine oli vastuolus hea usu põhimõttega.Sarnane on TVK otsus nr 1542. Selle vaidluse puhul vähendas tööandja töötasu ühepoolselt ja töötaja oli sellest teadlik. Töötaja vaidlustas töötasu vähendamise 16 kuud hiljem. TVK otsustas, et TsÜS-i § 68 lõike 3 kohaselt väljendas töötaja pikaajalise vaikimisega oma nõusolekut töötasu vähendamiseks ja jättis töötaja nõude rahuldamata.Töövaidluses nr 1358 oli töölepingus töötasu X, töölepingut ei olnud kirjalikult muudetud. Töötaja kinnitas vaidluses, et nõustus suuliselt töötasu vähendamisega poolte kokkuleppel kolmeks kuuks. Kuna tööandja ei hakanud pärast kolme kuu möödumist töötasu endises määras X maksma, palus töötaja TVK-l mõista tööandjalt välja töölepingujärgne töötasu alates neljandast kuust. Töövaidluskomisjon pani selles asjas autoritele üllatuslikult tõendamiskohustuse töötajale ja leidis, et töötaja ei ole tõendanud töötasu vähendamist ainult kolmeks kuuks. TVK leidis, et VÕS-i § 23 lõike 1 kohaselt võivad kokkulepped tulla praktikast, seega luges TVK vähendatud tasu uueks tähtajatuks kokkuleppeks.Vastupidiselt eelnevale oli töövaidluses nr 1911 töötajale aastaid makstud töötasu rohkem, kui töölepingus kirjas. Kui tööandja hakkas töötasu maksma endisest vähem ehk vastavalt kirjalikule töölepingule, esitas töötaja vähemsaadud töötasu nõude. TVK leidis, et ei ole tõendatud, et pooled oleksid leppinud kokku töötasu muutmises (suurendamises), seega saab töötaja nõuda vaid töölepingu järgset töötasu.Otsuse nr 669 kohaselt vähendas tööandja väidetavalt poolte kokkuleppel kõigi töötajate töötasu 20% ulatuses. Vaidlev töötaja oli sel ajal töövõimetu. TVK asus seisukohale, et tööandja kohustus on tõendada, et iga töötajaga sõlmiti mistahes vormis kokkulepe töötasu vähendamiseks. Kuna tööandja selle töötaja puhul kokkuleppe sõlmimist tõendada ei suutnud, mõistis TVK töötajale vähemsaadud töötasu välja.Lisatasude vähendamist käsitleb TVK otsus nr 10. Tööandja vähendas ühepoolselt makstavat lisatasu. TVK leidis, et tööandja oli võtnud endale vabatahtlikult ühepoolse kohustuse lisatasu maksta ja võis seda ühepoolselt ka muuta. Samas leidis TVK, et tööandja oleks pidanud töötajat muudatustest informeerima, kuna töötajal oli välja kujunenud õigustatud ootus ja ta võis uuenenud olukorda käsitleda oma õiguste rikkumisena.

Milliseid otsuseid on TVK teinud seoses vaidlustega ületunnitöö tasustamise üle, loe ajakirjast Raamatupidamise Praktik.

Autor: Lemmi Kann, Kristine Kuusik, Heli Raidve

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700