Läheneb suvi - puhkuste aeg

Lähenev suvi muudab taas aktuaalseks puhkuste temaatika. Advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo vandeadvokaat Triinu Hiob tuletas ajakirjas Raamatupidamise Praktik meelde puhkuse andmise ja selle eest puhkusetasu maksmise põhitõed.

Põhipuhkuse minimaalne kestus on ette nähtud töölepingu seaduses. Seaduse kohaselt on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva kalendriaastas, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas puhkuses. Seega on võimalik puhkuse kestust töö- või kollektiivlepinguga pikendada, kuid mitte lühendada.

28 päevast pikem puhkus on ette nähtud alaealistele ja töövõimetuspensioni saavatele töötajatele, kellel on õigus 35-päevasele puhkusele aastas, ning haridustöötajatele, kelle puhkus on kuni 56 päeva. Töövõimetuspensioni saavad isikud, kellel on püsiv töövõime kaotus vähemalt 40% ulatuses. Juhul kui töötajal on küll tuvastatud püsiv töövõime kaotus, kuid väiksemas ulatuses kui 40%, siis töötajale pikendatud põhipuhkuse õigus ei laiene.

Alaealiste ja töövõimetuspensioni saavate töötajate põhipuhkuse pikendatud osa eest makstav puhkusetasu kuulub tööandjale hüvitamisele riigi poolt. Tööandja on küll kohustatud andma pikemat puhkust, kuid rahaline koormus langeb lõppastmes riigile, mitte ei jää tööandja kanda.

Milline on põhipuhkuse kasutamise kord?

Iga töötaja teenib töötamise ajal põhipuhkust. Alates 2009. aasta juulist, mil jõustus uus töölepingu seadus, on põhipuhkuse andmise aluseks kalendriaasta. Seega on töötajal õigus saada põhipuhkust iga kalendriaasta eest. Et puhkuse eesmärk on võimaldada töötajal tööst taastuda, tuleks kalendriaasta puhkus ära kasutada sellel kalendriaastal, mille eest põhipuhkust antakse. Samas esineb praktikas sageli sedagi, et osa kalendriaasta puhkusest jääb jooksva aasta sees kasutamata. Seega on võimalik, et töötaja kasutab mõnel aastal ka sellist puhkust, mida ei anta mitte käesoleva, vaid mõne varasema aasta eest.

Puhkuste andmisel kehtib põhimõte, et töötajal on õigus kasutada lisaks jooksva kalendriaasta puhkusele ka varem teenitud puhkust, mis on kasutamata ja mille nõudeõigus ei ole aegunud. Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt aegub põhipuhkus kalendriaastale, mille eest puhkust teeniti, järgneva kalendriaasta jooksul. Seega näiteks käesoleva kalendriaasta puhkust on võimalik kasutada kuni 2012. aasta 31. detsembrini.

Aegumata puhkusenõuded

Varem kehtisid puhkusenõuetele teistsugused, pikemad aegumistähtajad. Enne 2002. aastat väljateenitud puhkusele ei olnud varem üldse aegumist ette nähtud, mis tähendas, et töötaja võis seda puhkust piiramatu aja vältel kasutada. Alates 2002. aasta jaanuarist hakkas puhkustele kehtima nelja-aastane aegumistähtaeg. Uue töölepingu seaduse jõustumisel 1. juulil 2009. a nähti ette eriregulatsioon varem teenitud puhkuste aegumise osas. Kõigile enne 1. juulit 2009. a väljateenitud põhipuhkustele kehtestati kasutamise aeg neli aastat alates uue töölepingu seaduse jõustumisest. Seega saab neid puhkusi kasutada kuni 2013. aasta 1. juulini.

Arvestades aegumist, on töötajal õigus käesoleval, 2011. aastal kasutada põhipuhkust järgmiste aastate eest:

• 2011. aasta põhipuhkus
• 2010. aasta põhipuhkus osas, mida ei kasutatud ära 2010. aastal
• 2009. aasta kasutamata põhipuhkus osas, mis teeniti tööaastapõhiselt perioodi eest 1. jaanuarist 30. juunini 2009. a
• põhipuhkus, mis teeniti välja tööaastapõhiselt enne 2009. aasta 1. jaanuari, sõltumata selle teenimise ajast

Puhkuse andmine ja kasutamine

Üldjuhul tuleb kogu kalendriaasta põhipuhkus anda ja kasutada korraga. Seega peaks muu kokkuleppe puudumisel töötaja ühes jaos ära kasutama kõik 28 või enam kalendripäeva, olenevalt sellest, milline on põhipuhkuse pikkus töö- või kollektiivlepingu või seaduse kohaselt. Samas lubab töölepingu seadus leppida kokku puhkuse jagamises osadeks, kuid sel juhul tuleb arvestada, et vähemalt üks katkematu puhkuseosa peab olema minimaalselt 14 kalendripäeva pikk. Ülejäänud puhkuseosad võivad olla just sellise pikkusega, nagu tööandja ja töötaja kokku lepivad.

Töölepingu seaduse järgi võib tööandja keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Olgu märgitud, et vastav säte on pigem informatiivse loomuga, kuna kogu puhkuse jagamine osadeks allub poolte kokkuleppele ning seega alluvad poolte kokkuleppele ka puhkuseosade pikkused. Tööandja võib puhkuse jagamisest ka keelduda, samuti võib sellest keelduda töötaja.

Praktikas tekib tööandjatel sageli küsimus, kas töötaja võib nõuda puhkust nii, et see lõpeb reedega, näiteks puhata käesoleva aasta 9.–21. maini. Nagu eelnevalt selgitatud, sõltub puhkuse jagamine poolte kokkuleppest. Seega juhul, kui töötaja soovib kasutada puhkust osadena, mis lõpevad reedeti, võib tööandja lihtsalt keelduda puhkuse jagamisest või seada omapoolseks tingimuseks puhkuse jagamiseks selle, et puhatakse ikkagi täisnädalate kaupa.

Kalendriaastapõhine puhkusearvestus

Seoses sellega, et alates uue töölepingu seaduse jõustumisest 2009. aasta suvel mindi tööaastapõhiselt puhkusearvestuselt üle kalendriaastapõhisele, on osal tööandjatel siiani küsimus jooksva kalendriaasta puhkuse andmisest. Töölepingu seaduses on ette nähtud, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest ning vahel tõlgendavad tööandjad sätet selliselt, et töötajal on õigus kasutada puhkust proportsionaalselt ajaga aastast, mis on möödunud aasta algusest kuni puhkuse kasutamiseni. Selline lähenemine ei ole päris korrektne ega vasta kalendriaastapõhise puhkusearvestuse ideele. Nagu mitmel korral rõhutatud, eeldab puhkuse osadeks jagamine poolte kokkulepet.

Kui puhkuse jagamises kokku ei lepita, on töötajal õigus kasutada ning tööandjal kohustus anda töötajale põhipuhkus korraga. Seega peab töötaja puhkuste ajakavas märgitud ajal saama kogu jooksva kalendriaasta puhkuse (28, 35 või haridustöötajatel kuni 56 päeva, kui pole lepitud kokku pikemas puhkuses), kuigi ta ei ole kogu puhkust veel välja teeninud. Kui töötaja töösuhe lõpeb enne kalendriaasta lõppu ja töötaja on kasutanud puhkust enam, kui ta oli välja teeninud, kuulub see töötaja poolt töösuhte lõppemisel tööandjale hüvitamisele.

Iga-aastased lapsevanemapuhkused

Lisaks põhipuhkusele on lapsevanematel õigus täiendavatele iga-aastastele puhkustele. Neist levinuim on lapsepuhkus, mida ühe või kahe alla 14-aastase lapse puhul on võimalik saada kuni kolm ning vähemalt kolme alla 14-aastase või vähemalt ühe alla 3-aastase lapse olemasolul kuni kuus tööpäeva aastas.

Erinevalt põhipuhkusest antakse lapsepuhkust tööpäevades, mitte kalendripäevades.

Puudega lapse emal või isal on õigus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni saada lisaks tavapärasele lapsepuhkusele veel üks tööpäev kuus.

Tavalise lapsepuhkuse eest makstakse tasu arvestusega 4,25 eurot päevas, mille hüvitab tööandjale viimase taotlusel riik. 2013. aasta algul jõustub muudatus, millega lapsepuhkust hakatakse tasustama töötaja keskmise töötasu alusel. Puudega lapse vanemale ettenähtud täiendava lapsepuhkuse eest makstakse töötajale tema keskmist töötasu.

Kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvataval emal või isal on õigus nõuda igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.

Emal või isal on võimalik kasutada lisaks põhipuhkusele veel erinevaid lapsepuhkusi kuni 16 tööpäeva ulatuses või puudega lapse vanema puhul kuni 28 tööpäeva ulatuses kalendriaastas, sõltuvalt laste arvust ja vanusest.

Lapsepuhkused on ette nähtud selliselt, et neid saab kasutada ema või isa, aga mitte mõlemad korraga. Vanemad peavad kokku leppima, kes vanemapuhkust kasutab. Lapsepuhkust on võimalik kasutada ka lapse eestkostjal või hooldajal – isikul, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping, või lapse tegelikul hooldajal, nii et  lapsepuhkusi võib kasutada ka näiteks hoopis vanavanem, kes last tegelikult kasvatab.

Vanemapuhkused järgmisesse kalendriaastasse üle ei kandu ning kui töötaja ei kasuta neid ära jooksva aasta 31. detsembriks, kaotab ta vastava aasta eest õiguse selliseid puhkusi saada.

Käesoleva kalendriaasta puhkust saab kasutada 2012. aasta 31. detsembrini
Puhkuse jagamine sõltub poolte kokkuleppest.

Loe pikemalt ajakirjast Raamatupidamise Praktik.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Triinu Hiob

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

STORA ENSO PACKAGING AS otsib RAAMATUPIDAJAT ja VANEMRAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

13. november 2018

Uudised

Tööriistad