Keskmine palk tõusuteel, reaalpalk endiselt languses 

I kvartalis tõusis keskmine palk ja suurenesid ebaregulaarsed preemiad. Brutokuupalk tõusis neljandat kvartalit järjest, samas on reaalpalk kümnendat kvartalit järjest languses, teatas Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta I kvartalis 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,87 eurot (76,20 krooni). Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 4,5% ja brutotunnipalk 2,3%.

Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2%. Samas ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud palgatöötaja kohta tõusid keskmiselt 57,9%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (18,9%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (3,9%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (16,6%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (7,0%).
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 749 eurot (11 723 krooni), veebruaris 785 eurot (12 284 krooni) ja märtsis 843 eurot (13 197 krooni).

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes kümnendat kvartalit järjest. 2011. aasta I kvartalis langes reaalpalk 0,9%.
Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga töötajaid 1,2% rohkem kui 2010. aasta samal ajal.

2011. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1074 eurot (16 810 krooni) ja tunnis 6,99 eurot (109,39 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid vastavalt 4,3% ja 1,8% võrreldes 2010. aasta I kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (17,5%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (4,2%). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2010 aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,5%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (8,4%).

Tasub teada

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Merit Aktiva

Merit Aktiva on lihtne ja mugav pilvepõhine raamatupidamisprogramm, mis sobib nii proffidele kui algajatele. Uued kaasaegsed võimalused ja paljude tegevuste automatiseerimine hoiavad kokku aega ning teevad töö lihtsaks.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

MERKO otsib raamatupidamise osakonda RAAMATUPIDAJAT

Merko Ehitus Eesti AS

18. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad