Ettevõtte tulumaksu reform ELis: Eestile kahjulik

Eksperdid kahtlevad, kas ühtse maksubaasi rakendamine tooks ELile tervikuna märkimisväärset kasu tööhõives, SKTs või efektiivsuses ja märgivad, et riigist sõltuvalt oleks nii võitjaid kui kaotajaid. Eesti jääks kaotajate poolele.

Leon Bettendorf, Michael P. Devereux, Simon Loretz ja Albert van der Horst * uurisid ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi võimalikku majanduslikku mõju 27 ELi riigi enam kui 650 000 ettevõtte standarditud bilansiandmete põhjal ning modelleerisid investeeringute ja kasumi siirdamise laiemat makromajanduslikku mõju kõigis 27 liikmesriigis.

Järeldus kõlas järgmiselt - reformi mõju sõltub maksubaasi täpsest määratlusest ja reformi muudest üksikasjadest. Üksikasjad mõjutavad palju reformi mõju igale üksikule riigile.

Eksperdid selgitasid seda reformi viie elemendi lõikes:

Esiteks, ühtse maksubaasi mõju eri riikidele.
Maksubaas tekitaks nii võitjaid kui ka kaotajaid tulenevalt erinevustest praegustes maksubaasides. Näiteks maksustatava kasumi definitsiooni ühes ääres on Belgia ja Eesti, kus see on vaid väike osa ettevõtte majanduslikust kasumist, Iirimaal ja Hispaanias aga on maksubaas üsna lai.

Euroopa ühtse tulumaksubaasi sisse viimine tuleks kasuks riikidele, kus see kitsendab maksubaasi. Positiivset efekti seletab kapitali hinna alanemine, mis suurendaks investeerimist, soodustaks tööhõivet ja tooks kaasa suurema SKP. Seevastu Belgiat, kus on lubatud teha mahaarvamine ettevõtte omakapitali kajastamiseks, ja Eesti, kus praegu maksustatakse ainult jaotatud kasumit, saaksid ühtsest maksubaasist kahju.

Kokkuvõttes leidsid eksperdid, et ühine maksubaas suurendaks SKPd vaid 0,1% ja tööhõivet ainult 0,03% ning ei paranda majanduslikku efektiivsust. Erinevus riikide vahel oleks aga suur, ulatudes 4,5protsendisest SKP kaotusest Belgias 1protsendise võiduni Hispaanias.

Euroopa majandus saaks rohkem kasu siis, kui maksukoormuste erinevust vähendataks nii maksubaasi kui ka maksumäärade ühtlustamise abil. See vähendaks efektiivsete maksumäärade erinevust ja ka kapitali jaotamise moonutusi.

Kasumi siirdamine jääb

Teiseks, kõigi kasumite ja kahjumite konsolideerimine ei lahendaks kasumi siirdamise probleemi, vaid muudaks üksnes selle omadust.
Praegune kord motiveerib rahvusvahelisi ettevõtteid näitama suurema osa kasumist madalama maksumääraga riikides. Kasumi suunamise vahenditeks on siirdehindade manipuleerimine ning laenude võtmine kõrgema maksumääraga riikides. Konsolideerimine muudaks need võtted vananenuks, uued maksuplaneerimise võtted töötataks välja jaotusvalemi alusel. Rahvusvahelised ettevõtted saaksid endiselt ekspluateerida maksuerinevusi, sest maksustatav kasum jagatakse liikmesriikide vahel seal toimuva äritegevuse ulatus alusel. Seetõttu näib tõenäolisena, et jaotusvalem asendaks praegused kapitali jaotamise moonutused uute moonutustega. Jällegi, maksuplaneerimise vähendamiseks oleks vaja ka maksumäärade ühtlustamist.

Kolmandaks, kokkulepet jaotusvalemi küsimuses oleks raske saavutada, sest eri liikmesriikidele on kasulik valemi erisugune kuju.
Valemi komponentide osakaalud määravad, kui suurt osa rahvusvahelise ettevõtte kasumist tohib liikmesriik maksustada. Näiteks kui jaotus põhineks ainult tööhõivenäitajal, võidaksid töömahukate tööstustega Kesk-ja Ida-Euroopa riigid rohkem kui kapitalimahuka majandusega Lääne-Euroopa riigid. Lugu oleks vastupidine, kui valem põhineks ainult varadel.

Neljandaks, kahjumi konsolideerimine võib parandada efektiivsust, kuid peamiselt maksustamise vähendamise kaudu.
Praeguses maksusüsteemis saab kahjumit üldiselt tasaarvestada ainult samas riigis teenitud või teenitava kasumiga. Kahjumi konsolideerimise õiguse korral saab kahjumi kohe tasa¬arvestada kasumiga teises riigis, mis tähendab maksukoormuse vähenemist ja efektiivsuse tõusu. 
Ekspertide hinnangul tõstaks kahjumi konsolideerimine agregeeritud SKTd ja tööhõive 0,2% võrra, kuid vähendaks maksutulusid 0,3% SKTst. Simulatsioonid näitavad, et positiivne mõju tööhõivele ja SKP-le kaob, kui maksutulu vähenemise korvamiseks kehtestatakse kõrgemad tööjõumaksud või ettevõtte tulumaks.

Viiendaks, ühtse maksubaasi üks potentsiaalne kasu on halduskulude vähenemine, sest rahvusvahelistel ettevõtetel ei tuleks enam määrata siirdehindu keerukates kontsernisisestes tehingutes.
Kuid siirdehindade määramise kohustus kolmandate riikide suhtes jääks, peale selle tekiksid jaotusvalemi tõttu uued halduskulud. Halduskoormus võib isegi kasvada, kui ühtse maksubaasi kasutamine jääb vabatahtlikuks ning eksisteerivaks koos olemasoleva süsteemiga. Siiski, on ka võimalik, et analüüs alahindab halduskulude vähenemise määra, kui uus süsteem suudab oluliselt lihtsustada piiriülese tegevuse maksukorraldust.

Ka maksumäärad vajavad ühtlustamist

Kokkuvõtteks on ebatõenäoline, et ühtse maksubaasi rakendamine tooks ELile tervikuna märkimisväärset kasu tööhõives, SKTs või efektiivsuses, kuigi mõned üksikud riigid võivad saada olulist kasu. See järeldus eeldab, et maksumäärad jäävad sama erinevaks kui praegu. Kui ka maksumäärasid ühtlustataks, oleks maksude planeerimine minimaalne ja kapitali jaotamine ELi piires neutraalne, moonutusteta. Kui veel maksubaasi hulka lisataks mahaarvamine omakapitali kajastamiseks, et vähendada võõr- ja omakapitaliga rahastamise ebavõrdset kohtlemist, oleks majanduslik kasu maksureformist veelgi suurem.

* Kes on kes

Leon Bettendorf - majanduspoliitika analüüsikeskuse CPB Hollandi büroo vanemökonomist

Michael P. Devereux - Oxfordi ülikooli ettevõtlusmaksude keskuse direktor, ettevõtlusmaksude professor

Simon Loretz - Bayreuthi ülikooli abiprofessor, Oxfordi ülikooli ettevõtlusmaksude keskuse teadur

Albert van der Horst - majanduspoliitika analüüsikeskuse CPB Hollandi büroo tööturu ja heoluriigi osakonna programmijuht


Loe lähemalt Finantsjuhtimise infolehest

Allikas: www.voxeu.org/

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad