Autor: Lemmi Kann • 5. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mehed on euroga paremini kohanenud kui naised

62% Eesti inimestest tänaseks euroga rohkem või vähem harjunud. Keskmisest paremini on kohanenud linnade, eriti Tallinna elanikud, kõrgema sissetulekuga inimesed ning mehed, näitab Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuring. 

„Läbi uuringu tulevad selgelt välja kaks eripära - esiteks meeste ja naiste vaheline erinevus. Mehed on kohanemisaltimad, naised aga ettevaatlikumad ja jälgivad rohkem hindu ning kulutusi. Teiseks eristub selgelt ka see, et keskmisest vähem on kohanenud 30-49-aastased ja inimesed, kelle pere sissetulek jääb vahemikku 767-894 eurot ehk 12 001 - 14 000 krooni,“ tutvustas teabekeskuse juht Piret Suitsu uuringu tulemusi.

“Usun, et just sellel elanikkonna rühmal on palju finantskohustusi ja sissetulek ei ole väga kõrge, seega peavad nad oma kulutusi teistest täpsemini jälgima ja rohkem eurohindades näpuga järge ajama,“ märkis Suitsu.

Eurobaromeeter jaanuarikuise uuringu kohaselt on eestimaalaste jaoks eurohindadega harjumine siiski veidi keerulisem, kui see oli teistes viimati liitunud riikides – Slovakkias, Maltal ja Küprosel. „Ilmselt on see seotud üsna ebamugava kursiga – 16ga jagamine ei ole enamiku inimeste jaoks igapäevaselt kõige mugavam matemaatikatehe,“ pakkus Suitsu välja võimaliku põhjuse.

Euroga kohanemisele on teabekeskuse uuringu kohaselt enim kaasa aidanud hindade näitamine mõlemas vääringus korraga, mida pidas kasulikuks 65% vastanuist. Abi on olnud ka eurohindade ümberarvestamisest kroonidesse (49%) ja eurokalkulaatori või muu koju saadetud abivahendi kasutamisest (32%). Märkimisväärne on, et ilma abita kohanes eurohindadega enda hinnangul 23% elanikest. Inimesed ei looda eriti mälule, hindade meeldejätmist eurodes või märkmete tegemist tunnistas vaid 13% elanikest.

Teabekeskuse uuringu kohaselt leiab kolmandik inimesi, et eurohinnad on alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud, 39% leiab, et teinekord esineb ka eksimusi ning vaid 11% vastanuist andis selles osas Eesti ettevõtetele negatiivse hinnangu. Kriitilisemalt on meelestatud nooremad kuni 29 aasta vanused inimesed, kellest koguni 68% tõid välja, et hinnad ei ole alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud. Siiski oli Eestis Eurobaromeeter uuringu kohaselt positiivse hinnangu andjaid pigem vähe – nii arvas kolmandik eestimaalastest võrreldes teiste äsja liitunud riikide 45-55%ga vastanuist.

Väga suur osa elanikest tavatseb teabekeskuse uuringu kohaselt siiski eurohinnad kroonidesse ümber arvutada – nii toimib vähem või rohkem sageli 86% vastanuist. Ootuspäraselt arvestavad hinnad kroonidesse sagedamini ümber need inimesed, kes euroga veel kohanenud pole.

„Märkimisväärne on, et sagedamini arvutavad eurod kroonidesse ümber alla 50-aastased, vanemad elanikud teevad seda aga harva. Ka see võib olla seotud tööealiste kõrgema tarbimisvajadusega, suurema kohustuste hulgaga ning vajadusega kulutusi pere-eelarves täpsemalt silmas pidada," rääkis Suitsu lisades, et ka võtab aega teadlikkuse kujunemine, milline on kaupade väärtus uues vääringus.

Uuring näitas, et 57% inimeste tarbimisharjumusi pole euro kasutuselevõtt nende hinnangul mõjutanud, 42% hinnangul on mõju aga olemas küll.

“64% neist, kelle käitumist euroraha muutnud on, jälgib varasemast terasemalt hindu ja 57% on hakanud eelistama odavamaid kaupu,“ lisas Suitsu. Ka muutis Euro kasutuselevõtt pea kolmandiku poeskäimise sagedust harvemaks ning pani pooled ostulimiite ja kulude üle arvestust pidama neist, kes tunnistasid käitumise muutusi. Kaardiga maksmine kasvas varakamate inimeste seas, odavama kauba otsimine, kuluarvestuse pidamine ja limiidi seadmine puudutasid enam aga inimesi, kelle pere sissetulek on alla 766 euro ehk 12 000 krooni. Suitsu tõi ka välja, et paljud vastanud pidasid metallrahaga arveldamist tülikaks ning alahindasid münte, ostes seetõttu kallimaid kaupu. Seda tendentsi tõestab ka Eurobaromeeter uuring, mille kohaselt eestimaalastel on teistest viimasel ajal liitunud riikide elanikest oluliselt keerukam euromüntidega arveldamisega kohaneda. Võrreldes Slovakkia, Küprose ja Maltaga tundsid Eesti elanikud euromünte, aga ka euro paberraha  vahetult pärast rahavahetust kehvemini.

Sarnaselt Sloveeniaga olid Eesti inimesed Eurobarometer uuringu alusel aga väga rahul rahavahetamise protsessiga, kus probleeme koges vaid 4% eestimaalastest ja 3% sloveenidest. Maltal oli rahavahetamisel probleeme aga 13% ja Küprosel 8% elanikest. Probleemidena mainisid Eesti inimesed ära peamiselt järjekordi pankades ja ajutiselt mitte töötanud pangaautomaate.

„Kokkuvõttes võib öelda, et rahavahetus on sujunud küllalt valutult. Lähikuudel saame näha, kas Eesti inimeste peamisi hirme – rahavahetusele järgnev kiirenenud inflatsioon – jääb püsima ja seda võib tõesti seostada euroga,“ võttis Suitsu euroga seotud arengud kokku.

Uuring valmis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse tellimusel koostöös Eesti Konjuktuuriinstituudiga. Uuringu raames 01-10.04 küsitleti telefoni teel 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku, mis on esinduslik Eesti elanike suhtes. Eurobaromeeter arvamusuuring viidi läbi jaan-veebr 2011.

 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700