28. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lasse Lehis: lõhnab nagu koalitsioonileping

Valimised on selleks korraks läbi ja uus valitsus ametis. Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis teeb ülevaate uue koalitsioonilepingu maksude osast.

Nagu lugeja loodetavasti mäletab veebruaris avaldatud küsitlusest, oli võimul olnud ja võimul edasi olevate erakondade standardvastus kas „säilitame praeguse korra“ või „olulisi muutusi pole plaanis“. Nii on enam-vähem kirjas ka koalitsioonilepingus. Selles mõttes polegi nagu eriti midagi kommenteerida. Need vähesed asjad, milles muudatusi lubatakse, maksumaastikku ja maksukoormust tervikuna väga palju ei mõjuta, kuigi mõne maksumaksja jaoks võivad need muudatused olla väga olulised.

Teine asi, mida tasub märkida, on see, et vahepealsetest sündmustes on õppust võetud ja lubaduste andmisel püütakse jääda reaalsuse piiridesse. Maksude alandamise lubadused on seekord sõnastatud väga reserveeritult ja suure ajalise varuga. Kui võrrelda praegust ja eelmist valitsusprogrammi[1], siis võib öelda, et kosmilistest lubadustest on saanud kosmeetilised lubadused.

Tulumaksu määr ja mahaarvamised tulust

Tulumaksumäära vähenemist 20 protsendile lubatakse seekord aastaks 2015 (eelmise programmi kohaselt oleks see pidanud toimuma juba 2009. aastal). Maksuvaba tulu määra suurendamise kohta ei ole seekord mainitud midagi. Tulumaksumäära vähendamine on kindlasti rahalises mõttes kõige suurema väärtusega lubadus, vanas rahas mõõdetuna võib see muudatus maksta umbes miljard krooni.

Küll aga võis paljusid maksumaksjaid ebameeldivalt üllatada järgmine lause: „Langetame 1. jaanuarist 2012 tulumaksusoodustuse ülempiiri 1920 euroni“. Sellist lubadust ei mäleta küll ühegi erakonna valimisprogrammist. Karta on, et see ettepanek pärineb valitsuskoalitsiooni kolmandalt osaliselt — rahandusministeeriumilt, sest mõned aastad tagasi jooksis see arv (siis veel 30 000 krooni) ühest tulumaksuseaduse muutmise eelnõust läbi, aga tookord oli ministeeriumis veel tööl piisavalt palju suurte kodulaenudega noori ametnikke, kes selle idee vaikselt nimekirjast maha tõmbasid.

Millest konkreetselt jutt käib? Tahetakse muuta tulumaksuseaduse § 282 lõiget 1, mille kohaselt võib residendist füüsiline isik arvata ühel maksustamisperioodil oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja annetusi kokku kuni 3196 eurot (50 000 krooni) maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksustatavast tulust. Abikaasade ühisdeklaratsioonis saab nii praeguse kui tulevase piirmäära loomulikult kahekordistada.

Piirangu alt jäävad välja III pensionisamba sissemaksed, neile kehtib alates 2012. aastast eraldi piirmäär 6000 eurot aastas. Selles mõttes võib öelda, et maksupoliitika soodustab investeerimist rohkem kui laenamist, kui see teadmine kedagi lohutab.

Kui paljusid maksumaksjaid see muudatus puudutab ja kui palju riik selle muudatusega võidab, ei oska keegi praegu täpselt välja arvutada. Kõige lihtsam on igaühel vaadata oma viimasest tuludeklaratsioonist järele, kui palju eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja annetusi ta sinna kirja pani.

Kui vaadata 2009. aasta tuludeklaratsioonide andmeid (2010. aasta statistikat ei ole veel avaldatud), jäigi keskmine rakendatud mahaarvamine 30 000 krooni kanti.

Täpsed andmed on tabeli kujul järgmised:

Parempoolne veerg näitab deklaratsioonide arvu ja mahaarvamiste summat, millele tegelikult maksusoodustust rakendati. Mahaarvamist ei saa kasutada näiteks siis, kui isikul ei ole piisavas suuruses sissetulekuid või on need saadud välismaalt või kulus sissetulek muude mahaarvamiste peale (nt maksuvaba tulu, elatis).

Tasemekoolituse kulud

See fraas valitsusliidu programmis („ei käsitle kulutusi tööga seotud tasemekoolituselt erisoodustusena“) erineb paljudest teistest lubadustest selle poolest, et siin puudub konkreetne tähtaeg. Kuna erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu, võiks sellist muudatust hea tahtmise korral jõustada isegi juba 2011. aasta sees. Tuletaks meelde, et eelmine kord lubati seda muudatust väga kindlalt 1. juulist 2009, vastav säte oli isegi töölepingu seaduse rakendussätetes kirjas, kuid Riigikogus menetlemise käigus kadus sealt märkamatult.

Opositsioonierakonnad on viimase kümne aasta jooksul järjekindlalt algatanud samasisulisi eelnõusid, mis on kõik menetlusest välja hääletatud. Ka uues Riigikogus jõudsid sotsiaaldemokraadid juba vastava eelnõu algatada (4 SE). Selle seletuskirjas on ka ära toodud Maksu- ja Tolliametist saadud statistika, mille kohaselt deklareeriti 2010. aastal töötajate taseme- ja vabaharidusliku koolitusega seotud kulusid kui erisoodustust umbes 17 miljonit krooni. Võib arvata, et suurema osa sellest annab avalik sektor, sest paljud riigi- ja omavalitsusasutused hüvitavad oma ametnike kõrgkooliõpingute kulusid. Erasektor pigem väldib selliseid kulusid või deklareerib need palgana, sest siis saab töötaja vähemalt tulumaksu tagasi küsida.

Omaette küsimus on, kas tööalane tasemekoolitus üldse ongi erisoodustusena maksustatav, sest kui tõlgendada tulumaksuseaduse § 48 lg 4 punkti 10 koostoimes lõike 4 sissejuhatavas osas asuva sõnaga „soodustus“, siis puhtalt töö huvides tehtud kulud selle sõnaga kokku ei sobi. Siiamaani ei ole igatahes leidunud ühtegi julget, kes sooviks kohtupraktikasse rada sisse tallata, aga kõik võimalused on selleks jätkuvalt olemas.

Sotsiaalmaksu lagi

Alates 1. jaanuarist 2014 peaks siis kehtima sotsiaalmaksu vabastus töötasu osale, mis ületab 4000 eurot kuus, kuid vabastus antakse ainult 20% määras pensionikindlustuse osale. Kuna enne valimisi välja käidud lubadustes keegi konkreetset „lae kõrgust“ välja ei toonud, ei saa ka otseselt mingist pettumusest rääkida, kuid samas siiski tahaks küsida: kellele seda vaja on ja kes sellest võidab?

Sotsiaalmaksu lae mõte on ju lühidalt selles, et soodustada uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist. Selles ei kahtle küll keegi, et 4000 eurot on Eesti oludes kõrge palk (see on umbes viiekordne keskmine palk), aga millised need töökohad ikkagi on, mida sotsiaalmaksu lagi aitab luua? Ma ei ole kindel, kas minu tutvusringkonnas on kedagi, kes nii suurt palka saab, aga Eesti pealt leiab kindlasti terve portsu õnnelikke inimesi, kelle palk sinnakanti küünib — ministrid, kantslerid, suuremate riigiametite juhid, Eesti Energia ja Tallinna Sadama juhatuse liikmed jne. Kas neile on vaja sotsiaalmaksuvabastust? Vaevalt küll.

Kui me aga kujutame ette ühte hüpoteetilist IT-geeniust, kes hakkab Eesti Nokiat arendama 4000 euro suuruse kuupalgaga, siis minul tekib kohe küsimus — mis võiks olla see hea põhjus, miks IT-geenius ei ole veel sisenenud e-äriregistri ettevõtjaportaali, et 18 minutiga asutada osaühingu, kes hakkab oma kliendile esitama igal kuul arveid summas 5376 eurot (pluss käibemaks), maksma oma ainsale töötajale töötasu 278,02 eurot (miinus maksud) kuus ja maksma ülejäänud raha välja dividendidena? Isegi kui oletada, et tal on tõesti mingi allergia osaühingute vastu, siis ka füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu koormus jääks pärast lae kehtestamist palgatulu omast soodsamaks. FIE jaoks kehtib sotsiaalmaksu lagi juba praegu ja selle suurus on 15-kordne kuupalga alammäär (umbes 4170 eurot kuus), kuid seda ületav osa jääb tervikuna sotsiaalmaksuvabaks, kui palgatulule hakkaks kehtima vabastus ainult pensionikindlustuse osas.

Kokkuvõttes võibki öelda, et nii suure palga puhul sotsiaalmaksu lae kehtestamine on pigem õppeotstarbeline. Las nad proovivad ära ja kui asi korralikult käima läheb, siis ehk on lootust, et tulevikus väheneb sotsiaalmaksu ülempiir mõistliku suuruseni (või suurenevad palgad mõistliku suuruseni). Praegu väljakäidud piirmäära sobib suurepäraselt rakendada Soomes või Saksamaal.

Töötuskindlustus

Valitsuskoalitsioon lubab vähendada töötuskindlustusmakse määra alates 2013. aastast. See on kindlasti pettumus, sest paljud ootasid seda sammu juba 2011. aastal. Omaette teema on see, et seaduse järgi peaks maksemäärade kehtestamine igal aastal toimuma töötukassa nõukogu ettepanekul pärast sotsiaalpartneritega läbirääkimist, aga kellel see pisiasi ikka meeles püsib.

Paraku on nii läinud, et töötuskindlustusest on viimasel ajal saanud eelarvetasakaalu kindlustus, sest töötukassa ülejäägiga tasakaalustatakse muu avaliku sektori puudujääke, et ikka kenasti Maastrichti sängis püsida.[6] Näiteks töötukassa 2011. aastal eelarve tulude kogumaht on 248,6 miljonit eurot ja kulude kogumaht 142,6 miljonit eurot. Maksete vähendamise asemel on viimasel ajal mindud hoopis kulude suurendamise teed, näiteks hakati hiljuti töötuskindlustusmaksetest rahastama töötute ümberõpet, varem eraldati selleks raha riigieelarvest.

Töötukassa kulud suurenevad tulevikus veelgi, sest osa uue töölepingu seaduse rakendussätetes ette nähtud töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine lükati edasi 2013. aastasse. Näiteks tekib hüvitise saamise õigus ka nendel, kes kaotasid oma töö viimasest töökohast omal soovil või poolte kokkuleppel lahkudes. Samuti tekib 2012. aastast võimalus hakata saama töötuskindlustushüvitist 360 päeva pikkuse perioodi jooksul, sest see õigus eeldab 10 aastat töötuskindlustusstaaži.

Kodualuse maa maksuvabastus

Koalitsioon lubab kaotada alates 1. jaanuarist 2013 maamaksu kodu alusele maale tiheasustusega kuni 1500 m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Praegu on sellise vabastuse andmine vabatahtlik (vt maamaksuseaduse § 11 lg 22) ning nagu me teame, on seda võimalust kasutanud vaid Harku ja Jõgeva vald ning osaliselt (kuni 500 m2 ulatuses) ka Rae vald.  Põhiline ongi see, et 2013. aastast kehtiks see maksuvabastus üle riigi ega sõltuks enam valla või linna otsusest.

Siiski sõltub muudatuse edukus sellest, kui osavalt ametnikud seda rakendada suudavad või tahavad. Nii praegune kui tulevane maksuvabastus on seotud lisatingimustega maa suuruse ja kasutusotstarbe osas. Näiteks Harku vallas pidi iga maaomanik maksuvabastuse saamiseks esitama avalduse ning vähese informeerituse tõttu jäi paljudel vajalik avaldus õigel ajal esitamata. Loodetavasti saab riigi tasandil maksuvabastust rakendada siiski ilma avalduseta, sest muidu võib kogu süsteemi haldamine üsna keerukaks ja kulukaks minna. Eeldades, et „kodu“ tähendab elukoha registreerimist rahvastikuregistris, peaks Maksu- ja Tolliamet suutma maksuvabastuse haldamisega ise hakkama saada. Kui aga lisada juurde praegu kehtiv piirang, et maksuvabastuse taotleja ei tohi saada üüri- ega renditulu, läheb asi märksa keerulisemaks.

Teadmata on praegu ka see, kas lisaks riiklikule boonusele jäetakse kohalikele omavalitsustele õigus anda täiendavaid maksusoodustusi — näiteks suurendada maksuvaba maa suurust, anda maksuvabastus hoonestamata kruntidele või loobuda elukoha nõudest. Kuid kõige rohkem huvitab meid praegu see, mida täpselt peaks tähendama „kolmandalt koalitsiooniosaliselt“ laekunud vihje, et maamaksuvabastust kavatsetakse ellu viia nii, et omavalitsused rahaliselt ei kannataks. Arvatavasti ei tähenda see midagi muud kui seda, et ärimaa, põllumaa ja metsamaa maamaks tõuseb. Kuidas ja kui palju, on jällegi saladus.

Muud

Veel mainitakse soovist reformida erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi, pakkudes teatud valdkondades asemele otsetoetusi. Selleks teatud valdkonnaks on kõikide eelduste kohaselt põllumajandus. Kui viimasel kahel talvel räägiti probleemidest, mis tekkisid lumekoristusel (põllutöömasinates ei tohi erimärgistatud kütust muudeks tegevusteks kasutada), siis ujus pidevalt välja mõte loobuda kütuse värvimisest ja selle kontrollimisest ning maksta põllumeestele kütuse kasutamise aruannete alusel otsetoetusi. Siingi paistavad kolmanda koalitsioonipartneri kõrvad laua tagant välja.

Selgusetuks jääb, mis saab muudest erimärgistatud kütuse kasutamise juhtudest — kas säilib erimärgistamine, tulevad ka mingid toetused või tuleb hakata kasutama kallimat kütust. Praegu on kerget kütteõli ja erimärgistatud diislikütust lubatud lisaks põllumajandusele, kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödele kasutada veel ka raudteeveol, laevaliikluses, paikses mootoris ning kütmiseks või soojuse ja elektrienergia tootmiseks.

Tihti kasutatakse ebaoluliste seadustemuudatuste kohta väljendit „kosmeetiline“. Seekord pakutakse meile sõna otseses mõttes kosmeetilist maksumuudatust, sest lisaks kõigele muule lubab valitsusliit kaaluda alkoholiaktsiisi kohaldamist ka kosmeetikatoodetes sisalduvale alkoholile. Kas see on tõesti valitsusprogrammi taseme teema või arvasid dokumendi koostajad, et koalitsioonilepingus võiks olla ka naljanurk? Või on Stenbocki majast lihtsalt liiga hea vaade Balti jaama ees asuvatele putkadele ja nende ümber hommikuti toimuv sagimine häirib riigiisade tööd?

Selle maksumuudatuse tehniline rakendus võib osutuda üpris kentsakaks. Asi on selles, et praeguse seaduse kohaselt peab kange alkoholi pakend olema maksumärgistatud ning selliste toodete hulgimüük ja ladustamine peab toimuma aktsiisilaos. Äkki saavad Eesti maksumärgiga varustatud kallid lõhnaõlid sama popiks kaubaks nagu Eesti euromündid?

Mis aga puudutab Balti jaama seltskonda, siis peaks valitsus kaugemas tulevikus kaaluma alkoholiaktsiisi kohaldamist ka süütevedelikule, klaasipuhastusvahenditele, puiduimmutusvahenditele, piduriõlile ja muudele säärastele konkureerivatele toodetele.

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja .

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700