Autor: Lemmi Kann • 27. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida teha, kui töötaja ei ilmu tööle?

Kuidas peab tööandja toimima, kui töötaja puudub juba mõnda aega töölt, pole sellest tööandjat teavitanud ja temaga pole võimalik ka ühendust saada, selgitas Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Küsimus: Töötaja puudub tööl juba mitu nädalat. Töölt puudumisest ega puudumise põhjustest ta tööandjat eelnevalt ei informeerinud. Samuti ei võtnud ta tööandjaga ühendust töölt puudutud ajal. Töötajaga telefoni teel ühendust ei saa. Saadetud sms-dele töötaja ei vasta. Tähitud kirja töötaja vastu ei võtnud, kodus kedagi pole. Kui kaua tööandja peab ootama ja kas tööandja saab lõpetada töölepingu?

Vastus: Antud juhul on töötaja oma töökohustusi rikkunud, mistõttu on tööandjal alus töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks.

Üldjuhul eeldab rikkumise tõttu ülesütlemine töötaja eelnevat hoiatamist, kuid kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, siis pole eelnevat hoiatamist vaja. Sama kehtib etteteatamise osas.

Etteteatamistähtaega ei pea järgima, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ettetatamistähtaja lõppemiseni.

Arvestades Teie poolt esitatud asjaolude kirjeldust, tundub, et tööandjal oleks põhjendatud õigus praeguses olukorras töösuhe ilma eelneva hoiatamise ja etteteatamiseta üles öelda. Selleks tuleks saata töötaja teadaolevale aadressile tähitud kirjaga ülesütlemiseavaldus.

Ülesütlemisavaldus on tööandja poolne kirjalikult või e-postiga saadetud tahteavaldus e. dokument või kiri, milles tööandja teatab töötajale töölepingu ülesütlemisest ehk lõpetamisest, s.h. põhjendab, miks töösuhe üles öeldakse. Erinevalt varemkehtinud töölepingu seadusest ei nõua praegune seadus töölepingu lõpetamise kohta kannete tegemist ning seetõttu puudub otsene vajadus ka töölepingu lõpetamise kohta töölepingule lisade vormistamiseks. Töösuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisavalduse tegemisega.

Küsimus: Tööandja ei soovi töötaja lõpparvet välja maksta enne, kui töötaja ei kirjuta lepingu lõpetamise alla. Kas seadus lubab nii teha?

Vastus: Seaduse kohaselt puudub vajadus töötajalt lõpetamise kohta allkirja saamiseks.

 Töölepingu lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks ehk töölepingu lõppemise päeval tuleb töötajale välja maksta kõik töötajale väljamaksmata tasud, sh lõpparve. Kui töölepingu lõppemise päeval seda välja ei maksta, siis hakkab järgmisest päevast alates jooksma viivis. Töölepingu ülesütlemisavaldus hakkab kehtima ehk töösuhe lõpeb avalduse kättesaamisest ehk hetkest kui see on töötajale isiklikult teatavaks tehtud. Kui töötaja on töölt omavoliliselt lahkunud ja talle pole võimalik ülesütlemisavaldust isiklikult kätte anda, siis loetakse ülesütlemisavaldus töötaja poolt kättesaaduks, kui see on jõudnud töötaja elukohta ja tal on mõistlik võimalus olnud sellega tutvuda.Seega töösuhte lõppemise aja arvestamisel tuleks arvestada tavapäraselt tähitud kirja saatmiseks ja kättesaamiseks kuluvat mõistlikku aega ja lõpparve selle arvestusega välja maksta.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700