26. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millest koosneb lõpparve

Millest koosneb lõpparve ning millised on seadusest tulenevad kohustused ja piirangud selle väljamaksmisel, selgitavad Heli Raidve Tööõigusabi AS-i juhataja Heli Raidve ja Tallinna Majanduskooli raamatupidamise eriala üliõpilane Aiti-Marin Eisenschmidt.

Lõpparve mõistet uues töölepingu seaduses ei ole. Tavakeeles nimetame lõpparveks summat, mille tööandja peab töötajale töölepingu lõppemisel maksma. Erinevalt vanast palgaseadusest lubab uus töölepingu seadus mõne tasu väljamaksmist kokkuleppel edasi lükata.

Töölepingu lõppemisega lõpevad enamasti mõlema poole õigused ja kohustused. Erandiks on sellised kohustused, mis oma olemuselt jäävad kehtima ka pärast töölepingu lõppemist, nt konkurentsikeeld või ärisaladuse hoidmise kohustus.

Kuna pooled lõpetavad suhte, peavad nad hiljemalt töölepingu lõppemisel täitma ka viimased vastastikused kohustused. Töötaja peab eelkõige tagastama tema kasutuses olevad töövahendid. Tööandja peab maksma töötajale kõik töötaja väljateenitud summad. Samas võib ka tööandjal olla töötaja vastu rahalisi nõudeid, nt välja teenimata puhkusehüvitise tagastamine või töötaja tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Lõpparve plusspool

Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Teisisõnu tekib töötajal õigus nõuda tööandjalt rahaliste kohustuste täitmist.

Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne). Lisaks tuleb tal hüvitada töötajale tööülesannete täitmisega seotud kulud, eelkõige lähetusega seotud kulud.

Kasutamata puhkuse hüvitamine

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Keskmise töötasu arvutamise korra kohaselt võetakse kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Soovitame lisaks lugeda ka sotsiaalministeeriumi kodulehel asuvaid puhkuse kasutamise reegleid.Puhkusenõude aegumist reguleerib TLS-i § 68 lõige 6. Selle kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ning lapsehoolduspuhkuse kasutamise ajaks, samuti ajateenistuses või asendusteenistuses viibimise ajaks. Pärast viidatud asjaolude äralangemist kulgeb aegumine edasi. Erandiks on enne 2009. aasta 1. juulit välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue, mis aegub nelja aasta jooksul, st 2013. aastal (TLS § 137). Rakendussätete kohaselt on kehtestatud erand ka sellise nn vana seaduse puhkuse hüvitamiseks. Nimelt hüvitatakse enne 2009. aasta 1. juulit väljateenitud põhi- ja lisapuhkus töölepingu lõppemisel, kuid mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.

Kasutamata puhkuse hüvitis arvutatakse määruse kohaselt üldjuhul töölepingu lõppemise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud töötaja töötasust. Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Kui töötajale ei ole kuue kuu jooksul töötasu makstud, lähtutakse kehtivast töötasust. Kui töötajale ei ole töölepingu lõppemisele eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, kasutatakse teatud juhtudel töötasu indekseerimist.

Puhkusetasu arvutamise täpsemad reeglid on Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”. 2011. a jaanuaris valmistati ette selle määruse muutmise kavand, seega võib puhkusetasu arvutamise kord tulevikus muutuda.

Tehingutelt arvestatava tasu maksmise edasilükkamine

Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682. Alus selleks tuleb TLS-i §-st 31. Nimetatud VÕS-i paragrahvid reguleerivad agenditasu maksmise korda agendilepingu puhul. Tehingutelt makstava tasu aluseks on töötaja poolt tööandja nimel kolmandate isikutega sõlmitud tehingud. VÕS-i kohaselt tekib töötajal õigus tehingust tulenevale tasule hetkest, kui tööandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud. Kui pooled lepivad kokku hilisemas tasu maksmises, tekib töötajal õigus nõuda mõistlikku ettemaksu. Igal juhul tekib töötajal õigus nõuda tehingult makstavat tasu siis, kui kolmas isik on oma kohustused täitnud. Õiguse tasule kaotab töötaja juhul, kui kolmas isik jätab lepingu täitmata.

Tavaliselt kasutatakse tehingutelt tasu arvestamist töötajate puhul, kes müüvad tööandja nimel nt kindlustuspoliise, reisipakette vms. Tehingutelt makstava tasu peab tööandja arvestama välja iga kuu ja esitama töötajale asjaomase arvestuse hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu lõpuks. Seal tuleb välja tuua tasu suurus ja selle määramise aluseks olevad asjaolud. Tavapäraselt makstakse tehingutelt arvestatud tasu välja kord kuus, nn korralisel palgapäeval.

Töölepingu lõppemisel võib täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (TLS § 84 lg 2). Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks (TLS § 84 lg 3) ning kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks (TLS § 84 lg 4).

Teisisõnu – tehingutelt makstav tasu, mis on töölepingu lõppemise päevaks selgunud, makstakse välja töölepingu lõppemisel. Tehingutelt arvutatava tasu, mis selgub pärast töölepingu lõppemist, väljamaksmise võib poolte kokkuleppel seaduses sätestatud ajaks edasi lükata. Sellise erandi kohaldamine on võimalik juhul, kui tööandja ja töötaja on sõlminud sellekohase kirjaliku kokkuleppe. Kui pooled pole järginud kirjalikku vormi, on selline kokkulepe tühine.

Lõpparve miinuspool Raamatupidamise Praktik aprillinumbrist.

Töölepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks ka tööandja nõuded töötaja vastu.Millised need olla võivad ning kuidas nendega toimida, loe ajakirja

Autor: Lemmi Kann, Aiti-Marin Eisenschmidt, Heli Raidve

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700