Autor: Lemmi Kann • 14. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kogupauk riigilõivuseaduse pihta

Endise justiitsministri Rein Langi eestvedamisel 2009. aasta alguses kordades kallimaks muudetud riigilõivud said esmaspäeval järjekordse kogupaugu, kui Riigikohus kuulutas põhiseadusevastaseks apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvad riigilõivu kõrged määrad.

„Seadust tehakse ümber,“ kinnitas värske justiitsminister Kristen Michal, kelle sõnul tehti riigilõivude analüüsiga algust selle aasta alguses.

Mäletatavasti märgiti 2009. aastal riigilõivude tõstmise põhjendusena, et isikud peaksid kohtus käimise ise kinni maksma. Avalik saladus oli, et tegelikuks eesmärgiks oli soov kõhna riigikassat oluliselt täiendada.

“Praeguste riigilõivude kehtestamise ajal valitsenud tingimused olid teatud mõttes erakordsed ning kuigi tehti parim, mis suudeti, siis ehk aega selleks oli vähem kui otsustajad soovinuks,” möönis Michal. “Samas on selge muidugi see, et lõivud ei tohi riigile olla mingisuguseks täiendavaks tuluallikaks,” lisas minister.

Riigikohtus oma kliendile ASile Wipestrex Grupp võidu toonud ning riigilõivuseaduse  sätete põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise ja tsiviilkohtumenetluse seaduse sätete kehtetuks tunnistamise saavutanud Maria Mägi advokaadibüroo vandeadvokaat Tarvo Lindma rõhutas, et  Riigikohus andis selge ja üldise õigusliku hinnangu riigilõivu kõrgete määrade vastuolule põhiseadusega.

„Samas tuleb arvestada, et Riigikohus tegi otsuse konkreetse kaebuse piirides ja seetõttu puudutab otsus üksnes kuni 31.12.2010.a. kehtinud apellatsioonkaebuselt tasutavat kõrget riigilõivu määra ja ei puuduta teisi varem ega ka täna kehtivaid riigilõivumäärasid, kuigi tänased piirmäärad on veelgi kõrgemad,“ märkis Lindma.

Kuna Riigikohus lahkas otsuse põhjendustes riigilõivu teemat ka üldisemalt, on Lindma sõnul ilmne, et kui  kõrge riigilõivumäära küsimus peaks mõnes teises kohtumenetluses tõusetuma, oleks argumentatsioon ja kohtu järeldused ilmselt samad.

Samuti tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolu tõttu kehtetuks seadusesätte, mis piirab juriidilistele isikutele menetlusabi - riigilõivu tasumisest vabastamist, tasumise ajatamist jmt - kättesaadavust, kuid seda ainult jällegi kaebuse piirides.

„Vaatamata Riigikohtu otsusele kehtib täna edasi seaduse regulatsioon, kus näiteks hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamine on jätkuvalt endisel viisil piiratud juriidilistele isikutele, kuivõrd Riigikohus tunnistas konkreetse kaebuse valguses kehtetuks menetlusabi piirangud üksnes apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise osas“ selgitas Lindma.

Lõplik selgus saab tulla alles riigikogust vastavate seadusemuudatustega, kuid arvestades Riigikohtu seisukohti, ei ole riigikogul ega seaduse eelnõude väljatöötajatel ilmselgelt võimalik Riigikohtu poolt viidatud puudustest mööda vaadata, märkis vandeadvokaat.

Michal ütles, et justiitsministeeriumis ettevalmistamisel olev eelnõu puudutab vaid kohtumenetlusega seonduvaid lõive.

„Alandame lõivusid arvestataval määral, aga on oluline rõhutada, et see ei toimu kindlasti mitte ühe puuga. Kõik kohtumenetlusega seotud lõivud vaadatakse üle süsteemselt ja korrigeeritakse ükshaaval,“ selgitas minister rõhutades, et paralleelselt lõivude korrigeerimisega tuleb seadustes üle vaadata ka kõik need bürokraatlikud kitsaskohad, mis teevad täna menetluse aeganõudvaks ja kulukaks."Selge on see, et mida pikemalt vaidlust kohtus lahendatakse, seda kallimaks see ka muutub. Eesmärk, et üldmenetlus ei tohiks üheski kohtuastmes ületada 100 päeva, on sisse kirjutatud ka koalitsioonileppesse," osutas Michal poliitilisele kokkuleppele.

Michal tahab eelnõu kooskõlastusringile saata võimalusel enne suve, kust see jõuab valitsuse ette. “Kuna Riigikogu on vahepeal suvist töövormi kasutamas, siis ehk sügisel võib see eelnõu heakskiidu korral saada ka seaduseks,” ütles Michal.

„Kuni riigikogu vastavaid seadusemuudatusi ei kehtesta, tuleb kohtussepöördujatel ennast ebamõistlike riigilõivude vastu kaitsta jätkuvalt igal juhtumil eraldi ja vaidlustada igal vastaval juhtumil riigilõivu kõrge määra kooskõla põhiseadusega,“ nentis Lindma.

Nende vaidlustuste esitamisel saab aga kohtussepöörduja nüüd märkimisväärset tuge Riigikohtu poolt 12. aprillil tehtud lahendist.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700