Autor: Lemmi Kann • 22. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sõerd: riiklikku e-raamatupidamist vajavad vähesed

Kuigi loodav riiklik e-raamatupidamisekeskkond on bürokraatia vähendamise vaatevinklis tervitatav, oleks selle sihtgrupp eksrahandusministri ja endise maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul väga väike. 

"Loodavat keskkonda võib vaja minna vaid väikesele osale raamatupidamiskohustuslastest, ehk siis mikroettevõtetele," nentis Reformierakonda kuuluv Sõerd.

"Olen ise veendunud bürokraatia vähendamise pooldaja ja samm suunas, kus väikeettevõttel, millisel pole vajadust luua oma raamatupidamisteenistust, oleks võimalik uuendusliku raamatupidamiskeskkonna abil pidada raamatupidamist, esitada aruandeid ja maksudeklaratsioone, oleks kindlasti tervitatav," lisas ta samas, 

Sõerdi hinnangul on Eestis probleemiks ka tõsiasi, et erinevatel riigiasutustel, millega ettevõtted kokku puutuvad - maksuametil, majandusministeeriumil, äriregistril, on omad registrid ja aruandluse esitamise bürokraatiad, ning tegelikult tuleks järgmise etapina erinevad registrid ühendada ühtsesse keskkonda ja võimaldada ettevõtetele saada erinevaid teenuseid ühest kohast või ühest portaalist ehk viia lõpule nn ühtse teenindusleti põhimõte. 

Kavandatava keskkonna turvalisusest rääkides rõhutas Sõerd, et andmebaaside kasutamise õigused peavad olema rangelt kitsendatud. Nii nimetas Sõerdi erakonnakaaslane Igor Gräzin 17. märtsi Õhtulehes riiklikku e-raamatupidamist õõvastavaks süsteemiks, mis kätkeb endas ohtu tuua rangelt isiklik ja eraviisiline majandusinformatsioon riikliku järelevalve alla ja pakkus sellele nimeks e-kapo. Samuti on avaldatud arvamust, et ettevõtete andmeid võivad hakata ära kasutama korruptiivsed ametnikud.

Sõerd märkis, et andmete ebaseadusliku kasutamise risk tulenebki pigem inimfaktorist, mitte kasutatavatest infosüsteemidest. "Andmebaaside kasutamise õigused peavad olema rangelt kitsendatud ja iga volitatud kasutaja toimingut logitakse, ehk süsteemi peab jääma igast andmete kasutamisest jälg," ütles Sõerd.

Gräzin viitas samas artiklis ka ohule, et e-raamatupidamine muutub varem või hiljem mitte vabaks valikuks, vaid riiklikuks kohustuseks.

Sõerd ütles, et oma isikliku mikroettevõtte raamatupidamist on ta pidanud ja aastaaruandeid koostanud ise. "Ma pole seni, ja loodan ka, et edaspidi ei vaja raamatupidamisfirmade ega riigi teenuseid."

Justiitsministeerium teatas 8. märtsil, et Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on asunud välja töötama e-raamatupidamise keskkonda, mis aitab alustavatel ning väikestel ettevõtetel oma raamatupidamist lihtsamalt korraldada. Loodav süsteem on ettevõtjatele vabatahtlik ning tasuline.

Uus e-raamatupidamise keskkond jõuab kasutajateni 2012. aasta jooksul.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700