Erisoodustuste saajate ring on laienenud

1. jaanuarist jõustunud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) muudatused muutsid nii füüsilise kui ka juriidilise isiku maksustamist. Selles artiklis tutvustame residendist juriidilise isiku maksustamist ja tulude deklareerimist.

TuMS-i § 48 lõikega 6 muudeti erisoodustuste saajate ringi nii, et tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse nüüd ka selliseid hüvesid, mida tööandja annab töötaja elukaaslasele ja kõigile otse- või külgnevatele sugulastele (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, õed-vennad).

Samuti loetakse tööandja tehtud erisoodustuseks hüve, mille annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Kontserni määramisel lähtutakse äriseadustikus sätestatud reeglitest. Seega kontserni puhul peab hüvede andmisel vahet tegema oma töötajate ja teise kontserni ettevõte töötajate vahel, kus erisoodustuselt maksude maksja ei ole mitte formaalne andja, vaid isik, kes on hüve saaja tööandja.

Kuna maksukohustus erisoodustuselt on tööandjal, lisati töötajale kohustus teavitada oma tööandjat, kui saadi erisoodustus oma tööandjaga samasse kontserni kuuluvalt isikult. Teavitamise korra peaks ühingu sees kindlaks määrama iga ettevõtja/kontsern ise, seda maksuseadused ei reguleeri.

Välisriigis töötavale töötajale tehtud erisoodustused

TuMS-i § 48 täiendati lõikega 9, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud TuMS-i § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused:

• isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;

• välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu, see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa ka juhul, kui see on 0.

Erinevalt Eestist maksustatakse enamikus riikides erisoodustused füüsilise isiku tuluna, mitte tööandja tasandil. Selle sättega vabastatakse Eestis tulumaksust välisriigis füüsilise isiku tuluna maksustatud erisoodustus ja välditakse niimoodi topeltmaksustamist.

Sotsiaalmaksu kohustus võib Eestis siiski tekkida, seda juhul kui välisriigis töötavale töötajale kohalduvad Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid.

Kingitused ja annetused

Muudatused maksusoodustustele õigust andvate saajate ringis
TuMS-i § 49 lõigete 2 ja 6 juures on kitsendatud isikute ringi, kellele saab maksusoodustust kasutades teha kingitusi ja annetusi.

Lõike 2 kohaselt saavad residendist juriidiline isik ja mitteresidendist juriidilise isiku püsiv tegevuskoht Eestis teha tulumaksusoodustusega kingitusi ja annetusi ainult kahel juhul:

• tulumaksusoodustusega MTÜ, SA ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule;

• TuMS-i § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule (muus Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis asutatud ühing), kui ta vastab nimekirja kandmise tingimustele.

TuMS-i § 11 lõike 10 alusel käsitletakse muus lepinguriigis asutatud ühingut tulumaksusoodustusega ühinguna, kui on tõendatud, et ta vastab TuMS-i § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ei esine § 11 lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.

Ka tulumaksusoodustusega MTÜ, SA ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isik saab põhikirjalistel eesmärkidel teha maksuvabalt kingitusi ja annetusi juriidilistele isikutele vaid juhul, kui

• annetuse või kingituse saaja kuulub tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja või

• tegu on muus lepinguriigis asutatud ühinguga, kes vastab nimekirja kandmise tingimustele (vt eespoolt).

Seega ei saa juriidiline isik alates sellest aastast teha enam maksuvabasid kingitusi ja annetusi haiglat pidavale isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele ega kaitseala valitsejale.

Maksuvabastuste piiramine tuleneb asjaolust, et Euroopa Komisjoni seisukoha alusel tuleb Eestil maksustada ühetaoliselt nii Eestis asutatud organisatsioonidele tehtud kingitusi ja annetusi kui ka teistes EMP riikides asutatud organisatsioonidele tehtud kingitusi ja annetusi. Ehk maksusoodustusi tuleks anda võrdsetel tingimustel nii Eesti kui ka kõigi teiste EMP riikide MTÜ-le, SA-le, usulisele ühendusele, haiglat pidavale isikule, kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele ning kaitseala valitsejale. Nii lai maksusoodustuste saajate ring ei ole olnud aga Eesti riigi eesmärk maksuvabastuse kehtestamisel ning seetõttu otsustati maksusoodustuse saajaid oluliselt vähendada.

Lisaks täpsustati, et ka tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluv isik saab reklaami eesmärgil üle anda kaupa või teenust maksuvabalt, kui selle väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Seotud isikud ja siirdehind

Seotud isiku mõiste on varem kehtinust sisulisem. TuMS-i § 8 lõikes 1 on küll näidisloetelu seotud isikutest, kuid see ei ole ammendav. Isikud loetakse seotuks juhul, kui nad on seda ühise majandusliku huvi või valitseva mõju tõttu (ka juhul, kui neid loetelus pole).

Ühiseks majanduslikuks huviks loetakse tegutsemist ühise eesmärgi nimel. Näiteks on ühine majanduslik huvi kulude jagamise kokkuleppe sõlminud isikutel, nagu ka isikutel, kes sõlmivad kokkuleppe turuväärtusest erineva hinnaga tehingu tegemiseks, et jagada omavahel maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidmisega “säästetud” summa.

Seotud isikutena käsitatakse ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.

Ühiseks majanduslikuks huviks peetakse tegutsemist ühise eesmärgi nimel.

Tulumaksuseaduses sõnastatakse mõistena siirdehind, mis on seotud isikute vahelise tehingu hind ning tehingu turuväärtus, mis on omavahel mitteseotud isikute vahelise sarnase tehingu väärtus. Seadust täiendati selgitustega, mille kohaselt siirdehinna ja tehingu turuväärtuse erinevuse maksustamine saab olla vaid ühekordne:

• erisoodustuste puhul tehingutes, kus soodustuse saaja on seotud füüsiline isik, maksustatakse tehinguväärtuste vahe TuMS-i § 48 alusel erisoodustusena;

• siirdehinna sätteid ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui juriidiline isik on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud.

Muutus tööandja optsioonide maksustamine

TuMS-i § 48 lõiget 4 täiendati punktiga 11, millega sätestati osalusoptsioonide (ehk tööandja optsioonide) maksustamise kord ja määrati erisoodustuse andmise hetk. Erisoodustuseks loetakse nüüd tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu. Kui varem sõltus tööandja optsiooni maksustamine sellest, kas optsioon oli vabalt võõrandatav või piirangutega, siis sellest aastast alates enam vahet pole.

Tööandja antud optsioon on maksustatav realiseerimisel, mitte enam andmisel.

Muudatused deklareerimisel

Kaotati piiratud käibemaksukohustuslase kohustus esitada deklaratsioon TSD nende kalendrikuude eest, mil ta ei ole deklareerimisele kuuluvaid kulutusi või väljamakseid teinud.

TSD koos lisadega täidetakse eurodes sendi täpsusega. Esimene deklaratsioon eurodes esitatakse 10. veebruariks 2011.

TSD Lisa 1 ja 2
Kuna 1. jaanuarist 2011 ei ole elatis ega elatisabi enam maksustatav tulu ning makstud elatist ei saa tulust maha arvata, ei deklareerita elatist ka TSD-l. Elatise tululiiki sellest aastast lisades 1 ja 2 ei ole.

TSD lisa 4
Tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu deklareeritakse real 7 (täites vastavalt read 7.1–7.3). Sellel real ei kajastata osalusoptsioone, mis maksustati nende väljakirjutamisel enne 31. detsembrit 2010 ning kas võõrandatakse või nende optsioonide alusvara omandatakse pärast 1. jaanuari 2011. Nimetatud optsioonid kajastatakse ridadel 21 ja 22.

Kui töötaja on pikaajaliselt tööl välisriigis, siis talle tehtud erisoodustused näidatakse küll ridadel 1–15, kuid reale 16 kantakse erisoodustuse summa, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata.

TSD lisa 6
TSD lisa 6 ridade 1–5.3 täitmisel tuleb olla tähelepanelik! Tabelid 1–3 ja 7 on alates 01.01.2011 kehtetud. Kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud lisa 6 tabelid 4, 5 ja 6 ei ole kehtetud (kuid alates 01.01.2011 ei ole neid enam lisa 6 juures) ja neid saab mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, 1. jaanuarist 2011 täita tagasiulatuvalt.

Kui maksumaksjal on nendes tabelites kajastamisele kuuluvaid tulusid, mida siiani deklareeritud ei ole, tuleb alates 2011. aastast deklareerida need kuni 31. detsembrini 2010 kehtiva TSD lisa 6 vastavates tabelites. Nendes tabelites tuleb tulumaks, millega on lubatud maksukohustust vähendada, kanda vastavalt lisa 6 ridadele 5, 5.1 ja 5.2 ning kasutamata tulumaksu summa reale 7. Edasikantav tulumaksu summa realt 7 (kroonides) kantakse 2010. a deklaratsioonilt üle alates 2011. aastal kehtiva lisa 6 reale 6 (juba eurodes).

TSD lisa 6 tabel 6.1 on nüüd tabel 1. Tabeli 1 juures ei ole enam eraldi välja toodud maksulepinguriikide nimekirja. Nimekirja leiab maksuhalduri kodulehelt aadressil www.emta.ee, rubriigist “Blanketid ja vormid“.

Samuti peab lisa 6 puhul olema tähelepanelik ridade 11–13 täitmisel!
Uudne on see, et read 11.1 ja 12.1 eeltäidab Maksu- ja Tolliamet tema määratud ja talle tasutud trahvide, sunniraha ning intresside summadega.
Real 11 näitab maksumaksja ise maksustamisperioodil tasutud trahvid ja sunniraha. Kui maksumaksja märgitud summa real 11 on väiksem, kui maksuhalduri eeltäidetud rida 11.1, peaks maksumaksja üle kontrollima, millest see vahe on tekkinud ning veenduma oma õiguses märkida reale 11 väiksem summa kui real 11.1.

Real 12 näitab maksumaksja maksustamisperioodil maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid. Kui maksumaksja summa real 12 on väiksem kui maksuhalduri eeltäidetud rida 12.1, peab maksumaksja samuti välja selgitama, millest see vahe on tekkinud.

Ridade 11.1 ja 12.1 eeltäitmine on tingitud sellest, et maksumaksjad unustasid tihtipeale maksuhaldurile tasutud intresside, trahvide ja sunnirahade summad deklareerimata. Kuna trahvid ja sunniraha näidatakse real 11 ja intressid real 12, siis sellest tulenevalt deklareeritakse erikonfiskeeritud vara maksumus real 13.

TSD lisa 7
Alates 1. jaanuarist 2011 on lisas 7 ainult kaks tabelit. Tabel 1 – “väljamaksed omakapitalist” (mis kuni 31.12.2010 oli tabel 5) ja tabel 2 – “välisriigist saadud ja maksustatud tulu, mille puhul kasutatakse krediidimeetodit”. Nimetatud tabelite täitmisel muudatusi ei ole.

Tabel 2 juures maksulepinguriikide nimekirja enam eraldi välja ei tooda. Selle leiab maksuhalduri kodulehelt.

Kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud tabelid 1, 2a, 3 ja 4 ei ole kehtetud, kuid 1. jaanuarist 2011 ei ole neid enam lisas 7. Neid saab äriühing alates 1. jaanuarist 2011 täita tagasiulatuvalt. Kui maksumaksjal on tabelites 2a, 3 ja 4 kajastamisele kuuluvaid tulusid, mida siiani ei deklareeritud, tuleb alates 2011. aastast need deklareerida kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud TSD lisa 7 vastavates tabelites. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantav tulumaksu summa (kroonides) kantakse 2010. aasta deklaratsiooni realt 14 üle 2011. aastast kehtivale lisa 7 reale 13 (eurodes).

Maksumaksjatel, kes ei ole enne 2011. aastat dividende välja maksnud, vaid teevad seda nüüd ning soovivad kasutada koefitsienti “k“, mis arvutatakse tabeli 1 alusel, tuleb täita kuni 31.detsembrini 2010 kehtinud lisa 7 tabel 1 ja arvutada koefitsient “k“. Siis saab seda pärast 2011. aastat kasutada juba lisa 7 real 3. Maksumaksjad, kellel on koefitsient “k“ arvutatud, ei ole vaja midagi muuta, seda kasutatakse juba esitatud andmete alusel ka pärast 2011. aastat.

Maksumaksjal, kellel on kasutamata enne 2000. aastat tasutud dividendide tulumaksu (enammakse), palume tähele panna, et nimetatud tulumaksu enammakse summa on 2011. aastast  lisa 7 real 13 (varem oli see summa real 12).

INF 11
Alates 1. jaanuarist 2011 saab vabastusmeetodit lisaks saadud dividendidele või omakapitali väljamaksetele rakendada ka muude saadud tulude kohta, s.t tabelit 1 on täiendatud uute väljamakse liikide ja koodidega. Seda viimast saab kasutada ainult juhul, kui maksuleping näeb ette nimetatud tulu puhul vabastusmeetodi rakendamise. Seega tuleb iga tulu puhul eelnevalt tutvuda asjaomase riigiga sõlmitud maksulepinguga ja teha kindlaks, kas see võimaldab selle tulu puhul vabastusmeetodit kasutada.
Jätkuvalt saab saadud tulude arvelt vabastusmeetodit kasutades välja maksta ainult dividende ja omakapitali väljamakseid, mis näidatakse tabelis 2.

 Loe pikemalt ajakirjast Raamatupidamise Praktik.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Evelyn Liivamägi

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad