FIE-le puuga pähe ehk mida teha erikonto ülejäägiga?

FIE võib oma üllatuseks tuludeklaratsiooni esitades avastada, et erikonto saldo on suurenenud rohkem kui ettevõtluse netotulu, kuid viimast ületavat osa ei saa tulust maha arvata. Kuidas saab FIE erikontolt tagasi sinna enammakstud summa?

Tulumaksuseadus annab füüsilisest isikust ettevõtjale võimaluse lükata oma ettevõtlustulu maksustamise tulevikku erikonto kasutamisega. Juhul kui FIE kannab ettevõtlustulu seaduses toodud nõuetele vastavale erikontole, selle konto juurdekasvu ei maksustata kuni raha erikontolt väljavõtmiseni.

Sisuliselt saab FIE erikonto abil lükata oma ettevõtlustulu tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga maksustamise hetke tähtajatult tulevikku ning koguda selliselt näiteks raha suuremate investeeringute jaoks. Kui hiljem võetakse raha erikontolt välja ja sellele summale vastavas summas tehakse samal maksustamisperioodil ettevõtluse kulusid, siis makskohustust FIE-le ei kaasne. Kõlab väga lihtsalt ja loogiliselt?

Probleemid tekivad aga FIE-del siis, kui erikontol oleva raha kasv ületab sama kalendriaasta ettevõtluse tulu. Selline olukord on paljudel FIE-del tekkinud seetõttu, et tulud laekuvad erikontole, aga kulusid makstakse teistelt kontodelt. Näiteks side- ja kommunaalkulud makstakse otsekorraldusega ühelt kontolt, suuremad maksed tasutakse krediitkaardiga, väiksemad maksed sularahas jne. Selliselt tegutsev FIE võib oma üllatuseks tuludeklaratsiooni esitades avastada, et erikonto saldo on suurenenud rohkem kui ettevõtluse netotulu, kuid viimast ületavat osa ei saa tulust maha arvata. See aga on ka loogiline, sest erikonto pole mõeldud selleks, et tekitada ettevõtluse kahjumit.

Probleemiks on, kuidas FIE saab erikontolt tagasi sinna enammakstud summa (mida ei ole ettevõtluse tulust maha arvatud). Kui vaadata E-vormi loogikat, siis ei ole võimalik erikontolt jooksval maksustamisperioodil ettevõtluse kulude katteks väljavõtmata summasid hiljem maksuvabalt erikontolt välja võtta. Näiteks kui FIE ettevõtluse tulu on 1000 eurot ja erikontole on laekunud 1000 eurot, kuid ettevõtluse kulu 100 eurot on makstud FIE teiselt arvelduskontolt, pole järgmisel aastal enam võimalik maksuvabalt seda 100 eurot välja võtta.

Seega tekib olukord, kus erikontol oleva summa kasvule vastavad ettevõtluse kulud, kuid nende katteks järgmistel kalendriaastatel erikontolt raha välja võttes tuleb maksta tulumaksu ja sotsiaalmaksu, kuigi tegemist on ettevõtluse kuludele vastava summaga. Seega tekib FIE-l erikontol oleva summa kasv, mida ta ei saa tulust maha arvata, kuid millele vastavad ettevõtlusega seotud kulud, mis on tulumaksuseaduse järgi ettevõtluse tulust mahaarvatavad.

Kui aastaid on selliste probleemidega FIE-d diskuteerinud erinevates foorumites, siis nüüd on meil võimalik uurida, millist lahendust pakub maksu- ja tolliamet FIE-de topeltmaksustamise vältimiseks (vt lisatud kirjavahetust).

Kahjuks kõlab ametilt teoreetiline vastus „ei tohi“, sest „kui maksumaksja erikonto kasv on suurem kui tema ettevõtluse tulu, siis sisuliselt pole erikontot olnudki“. Võib ju kahtlustada, et FIE kannab erikontole muid rahasid või ajab ettevõtluse raha ja isikliku raha lootusetult segi. Samas kinnitavad eelpool toodud näited, et selline olukord võib väga kergesti tekkida, kui FIE kasutab lisaks lubatud ühele erikontole ka teisi kontosid, mis võivad näiteks olla erinevates pankades, kusjuures need kontod võivad olla 100% ettevõtluseks kasutatavad.

Maksuhalduri lähenemine eeldab, et FIE arvutab enne kalendriaasta lõppu välja oma ettevõtluse tulu ja kulu ning võtab erikontolt välja kuludele vastava summa. Kuna maksuhaldur võimaldab tuludeklaratsiooni esitamist alles maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist, on väga loogiline, et FIE-d langetavad lõpliku otsuse ettevõtlusega seotud kulude ja nende osakaalu kohta alles eelmise maksustamisperioodi kohta tuludeklaratsiooni esitades, kuid sel hetkel ei ole võimalik enam eelmise kalendriaasta seisuga raha erikontolt välja võtta. Samuti võib maksurevisjoni tulemusena tekkida olukord, kus FIE erikonto kasv ületab ettevõtluse tulu — näiteks kui revisjoni käigus või maksuvaidluse tulemusena selguvad täiendavad ettevõtluse kulud, muudetakse kulude mahaarvamise maksustamisperioodi või suureneb kulude ettevõtlusega seotud osakaal.

Seega tekib erikontot kasutava FIE puhul kergesti topeltmaksustamine, kus FIE-l puudub võimalus oma ettevõtluse tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulusid, mis riivab ka maksevõimelisuse põhimõtet. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et topeltmaksustamine on lubamatu.

Näiteks kohtulahendis nr 3-3-1-56-05 on kohus leidnud, et topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ja et topeltmaksustamine võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on sõnaselgelt seadusega sätestatud.

Maksustamine peab toimuma maksumaksja maksevõimelisusest lähtuvalt ega tohi sõltuda tegudest, mis jäävad väljapoole maksuõigussuhte aluseks olevat teokoosseisu. Samuti on kohtuasjas nr 3-3-1-4-00 selgitatud, et maksuõiguses ei ole üldjuhul lubatud seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks, st maksukoormust suurendavalt.

Kuidas peaks siis käituma maksumaksja, kel on erikonto kasv ületanud ettevõtlustulu? Kas ta peaks loobuma pangakonto väljavõttest ja looma oma arvestuse ettevõtluskonto sissemaksete osas või leppima sellega, et erikontolt õigeaegselt väljavõtmata ettevõtluse kulusid ei saa tulust maha arvata?

Hoolimata kõrvalolevast maksuhalduri ametlikust seisukohast tahaks loota, et MTA ning rahandusministeerium suudavad omalt poolt välja pakkuda mõne konstruktiivse lahenduse, mis arvestaks paljude FIE-de reaalsusega ning oleks kooskõlas maksuõiguse põhiprintsiipidega.

Lõpetuseks olgu toodud ka tulumaksuseaduse § 36 lõikest 7 tulenevad nõuded erikontole ja selle kasutamisele:

- erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule;

- erikonto saab avada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja;

- erikonto võib olla Eurooa Majanduspiirkonna lepinguriigi (sh Eesti) residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis;

- erikontosid tohib olla üks;

- erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused ning hüvitised;

- erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetuste ning hüvitiste summat, millest on tehtud TuMS § 32 lõikes 1 lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised;

- krediidiasutuse makstud intressid raha hoiustamise eest erikontol loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks;

- erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto üleandmisel või pärandamisel isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust;

- ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule.

FIE deklareerib oma tuludeklaratsioonis, milline arvelduskonto on tema erikonto.
Eeltoodust tulenevalt võib kohata ka seisukohti, et kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu, siis ei saa üldse erikontol oleva summa kasvu ettevõtlustulust maha arvata (ka mitte selles ulatuses, mis erikontol oleva summa kasv on väiksem ettevõtluse netotulust). Samas ei ole selline tõlgendus kooskõlas erikonto eesmärgi ega maksuõiguse üldpõhimõtetega.
 

EML selgitustaotlus Maksu- ja Tolliametile
08.12.2010

Soovime saada selgitust füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) erikonto kasutamise kohta.
TuMS § 36 lõige 7 võimaldab FIE-l avada erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Samas on TuMS § 36 lg 7 punktis 3 toodud lisatingimus, et eri¬kontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja sama maksustamis¬perioodi ettevõtlustulu.

Soovime teada, kuidas tuleks käituda olukorras, kui FIE on avanud erikonto ja sellele kontole on laekunud kogu tema kalendriaasta ettevõtlustulu, kuid ettevõtluse kulud on makstud krediit¬kaardiga, mis on seotud teise arvelduskontoga. Kuna ettevõtlus on isiku kõrvaltegevus, ei ole ta vajanud ettevõtluse tulu tarbimises ega ole erikontolt raha üle kandnud teistelt kontodelt kantud ettevõtlusega seotud kulude katteks. FIE ei ole põllumajandusega ega metsamajandusega tegelev ettevõtja.

Toome illustratsiooniks näite. FIE ettevõtlustulu kokku on näiteks 10 000 krooni (vormi E rida 1.12) ja ettevõtlusega seotud kulud on samal maksustamisperioodil kokku 2000 krooni (vormi E rida 1.12). Nimetatud tulu 10 000 krooni on kõik laekunud maksustamisperioodil jooksul eri¬kontole ja see on deklareeritud vormi E tabelis 2 veerus 3 kui erikontol oleva summa kasv. Vormi E põhitabelisse on võimalik kanda erikontol oleva summa kasv ulatuses, mis vastab ette¬võtluse netotulule ehk toodud näite puhul 8000 krooni (vormi E real 7). Seega on FIE erikontol 10 000 krooni, kuid ettevõtlustulust on maha arvatud vaid 8000 krooni ning 2000 krooni pole ettevõtlustulust maha arvatud.

Kui FIE soovib järgmisel maksustamisperioodilt erikontolt välja võtta 10 000 krooni, siis tuleb muude tulude ja kulude puudumise korral selline erikontol oleva summa kahanemine deklareerida vormi E real 8, mille tulemusena maksustatakse FIE ettevõtlustuluna 10 000 krooni. See aga tä¬hendab, et sisuliselt maksustatakse ettevõtlustuluna summa, mis vastab FIE ettevõtlusega seotud kuludele eelmisel maksustamisperioodil ehk summale, mille ulatuses ei ole neid ettevõtlustulust maha arvatud.

Erandina on lubatud vormi E tabeli 2 veergudes 4 ja 5 eristada ettevõtlustulust mahaarvatud ja mahaarvamata erikontol oleva summa kasv. Samas on selline korrigeerimine lubatud ainult põl¬lumajandussaaduste ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust (vormi E märkused 51-54).
Seega tekib olukord, kus FIE puhul, kes pole erikontolt maksustamisperioodi jooksul välja võt¬nud kuludele vastava summa, loetakse järgmistel maksustamisperioodidel nendele kulutustele vastav summa ettevõtlustuluks. See aga on meie arvates ilmses vastuolus tulumaksuseaduse § 14 lõikes 5 sätestatud ettevõtlustulu maksustamise põhimõttega (kulude mahaarvamine tulust) ning maksevõimelisuse põhimõttega.

Lähtudes eeltoodust, palume maksuhalduri selgitust, kuidas peaks ülaltoodud olukorras käituma FIE, et eelmistel maksustamisperioodidel ettevõtluse tuludest suuremas summas toimunud eri¬kontol oleva summa kasv oleks erikontolt krediteeritav ilma maksukohustuseta ehk et erikontol oleva summa kasvust oleks mahaarvatav ettevõtlustulust mahaarvamata osa, nagu see on võima¬lik põllumajandusega ja metsamajandusega tegeleva FIE puhul.

MTA vastus järelpärimisele
Aule Kindsigo
Maksude osakonna juhataja
22.12.2010

Soovite saada selgitust tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 36 lõike 7 rakendamise, FIE erikonto kasutamise kohta. Teie järelepärimises puudub viide konkreetsele maksukohustuslasele ja küsimus on üldine, mistõttu juhime tähelepanu, et maksustamine võib sõltuda konkreetsetest asjaoludest. Maksuhaldurilt teabe taotlemist ning selle andmist maksukohustuslasele reguleerib maksukorralduse seaduse § 14, mille lõike 1 kohaselt annab maksuhaldur maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta.
Kuna erikonto on tekitanud küsimusi FIE-dest maksumaksjates, siis peame veelkord vajalikuks selgitada erikonto põhimõtet. Erikonto eesmärk on võimaldada FIE-l teha ettevõtlustulu arvelt kulusid (investeeringuid) ka tulevastel maksustamisperioodidel, ilma et tekiks maksukohustus maksustamisperioodil, millal ettevõtlustulu saadi.

TuMS § 36 lg 7 punkti 3 kohaselt ei tohi erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületada maksumaksja sama maksustamisperioodi tulu. Kui maksumaksja erikonto kasv on suurem kui tema ettevõtluse tulu, siis sisuliselt pole erikontot olnudki. TuMS § 36 lõikes 7 on selgesõnaliselt kirjas, et erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud kõik sama paragrahvi punktides 1-3 toodud tingimused. Seega peavad kõik tingimused (FIE kohustus järgida) olema täidetud, et FIE saaks erikonto regulatsiooni rakendada.

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja.

Artikli autor on EML nõukoja liige.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ranno Tingas

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad