Valimised: kuidas näevad erakonnad maksupoliitika tulevikku?

Valimiste eel otsustas maksumaksjate liit küsida Riigikokku pürgivatelt erakondadelt nende seisukohti maksupoliitikast. Loe, kas ja mida poliitikud maksupoliitikas muudaksid.

Et kõik oleks aus ja erapooletu, avaldas EML vastused ilma kärbete, täienduste ja kommentaarideta. Küsimused saadeti kuuele praegu Riigikogus esindatud erakonnale. Vastused saadi viielt erakonnalt ning need on järjestatud vastavalt vastuste laekumise ajale.

Küsimused koostas EML juhatuse liige Lasse Lehis.

Vastuste koostajad on:

* Erakond Eestimaa Rohelised (EER): Riigikogu EER fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee;
   `
* Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (IRL): Riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna;
   
* Eestimaa Rahvaliit (ERL): Rahvaliidu majandustoimkonna esimees Rene Naptal, erakonna liikmed Oliver Vilba ja Jaanus Männik;
   
* Eesti Reformierakond (RE): Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas;
   
* Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE): Riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor.

Üldine

1. Kas Teie erakonna arvates peaks Eesti üldine maksukoormus võrreldes praegusega suurenema või vähenema ning kas ja kuidas peaks muutuma eri maksuliikide (tulumaksud, tarbimismaksud, omandimaksud) osakaal maksukoormuses?

EER: Üldine maksukoormus ei pea tõusma, küll on jätkuvalt vaja nihet tööjõumaksudelt (vähendamine) tarbimismaksudele (kasvatamine), maksude diferentseerimist ja maksuvabastusi riigi soovitud majandusruumi ja tarbimismustri kujundamisel.

IRL: Peab vähenema osakaaluna SKT-st. Maksuliikide osakaalud oluliselt muutuma ei peaks. Vähenema peavad tööjõumaksud, kuna see elavdab majandust ning loob juurde töökohti. Alustama peab töötukindlustusmaksu määra vähendamisega kriisieelsele tasemel. Ja plaanis on sotsiaalmaksule lagi panna.

ERL: Rahvaliidu majandustoimkonna kindel seisukoht on, et KRIISIS makse alandatakse, aga mitte ei tõsteta, nagu tegi meie valitsus 2007.-2008. aastal. Rahvaliit viib maksud tagasi 2007. aasta tasemele. Rahvaliidu arvates peab maksukoormus kindlasti alanema. 2010. aastal oli riigi kulutuste osakaal Eesti SKP-st 49%, parematel aastatel on see näitaja olnud stabiilselt 30-35%. Murrang toimus 2009. aastal, kui vastav näitaja tõusis 45% peale, ning nagu näha, on trend süvenev. Eelkõige soovime langetada kaudseid makse.

RE: Maksukoormus lähiaastatel langeb ning seda nii juba tehtud otsuste kui tööjõumaksude alandamise arvelt. Jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamise. Kavandame eelarvevõimaluste tekkel järgmisi maksukärpeid:

a. töötuskindlustusmaksu määra vähendamine;

b. sotsiaalmaksu lae kehtestamine;

c. tulumaksumäära vähendamine koos maksuvaba miinimumi tõstmisega;

d. erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt.

SDE: Maksukoormust tuleks hoida nii madalal kui võimalik, aga see peaks olema nii suur, kui ühistes huvides vajalik. Tänase maksukoormuse juures me näeme, et pärsitud on eelkõige inimvara areng ja see on Eestile kahjulik. Maksukoormus ei peaks olema kõrgem kui 40% SKP-st. Tulumaksu ja eriti tarbimismaksude osakaal avaliku sektori tuludes peaks vähenema ja omandimaksude osakaal suurenema. Tänane omandimaksude tase ei väärtusta omandit ega sunni omanikku vastutama temale kuuluva vara mõistliku kasutamise eest.

2. Kas tuleks teha põhimõttelisi muudatusi maksutulude jaotuses riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vahel?

EER: Põhimõttelisi muudatusi pole vaja. Küll on vaja täpsustada KOV ja riigi vaheliste ülesannete jaotus avalike teenuste osutamisel ja tagada nende teenuste osutamiseks piisavad rahalised vahendid, mis hetkeolusid arvestades saab tähendama KOV eelarvete tulumaksulaekumiste osakaalu kasvatamist. Tuleb kaaluda maksulaekumiste sihtotstarbe (nt kütuseaktsiisi ja/või keskkonnakasutusest saadavate laekumiste sihtotstarbeline kasutamine teedeehituseks ja hooldeks) tühistamist selliselt, et riigieelarve koostamisel poleks kulupoole planeerimisel ebamõistlikke piiranguid.

IRL: Ei. Kõigepealt tuleb läbi viia haldusreform, mille käigus selgitada omavalitsuste konkreetsed ülesanded ning korrastada tulubaas.

ERL: Omavalitsuste tulubaasi tuleb suurendada, riigi tsentraliseeritust tuleb vähendada. KOV tulubaas tuleb viia 2008. aasta tasemele.

RE: Muudatused maksutulude jaotuses eeldaksid ka muudatusi ülesannete jaotuses. Põhimõtteliste muudatuste asemel on vajalik tagada, et ka kõik omavalitsused peavad kinni finantsdistsipliinist ning hoiduvad kulutamast üle võimete. Kui enamik omavalitsusi tuleb Eestis oma tulubaasi raames toime, siis küllalt palju on ka neid, kes kulutavad märksa rohkem, kui maksudena laekub. Paradoksaalselt on üle võimete elamine iseloomulik just maksulaekumiste järgi jõukamatele valdadele ja linnadele — näiteks Pärnu, Tallinn ja Viimsi.

SDE: Kuni riigireformi (omavalitsuste reformi puhul toetame maakondliku tasandi loomist) teostamiseni taastame kohalike omavalitsuste tulubaasi 2008. aasta tasemel. Selleks suurendame füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusele laekuvat osa 11,4%-lt 11,93%-ni, suurendame tasandusfondi mahtu 91,4 miljoni euroni (ca 1,43 miljardit krooni), eraldame kohalike teede korrashoiuks 15% kütuseaktsiisist laekuvatest summadest ning kindlustame vahendid kohalike omavalitsuste haridus-, kultuuri- ja spordiinvesteeringuteks.

3. Kas Eesti peaks esinema mõne olulise maksualase ettepanekuga Euroopa Liidu tasandil — näiteks muuta mõnda maksualast õigusakti, kehtestada Eestile mõne õigusakti rakendamisel erand? Milliste maksude osas tuleks liikmesriikide seadusi praegusest rohkem ühtlustada ja milliste osas vähem või üldse mitte?

EER: Eesti peab jõulisemalt siseriiklikult kaotama ja nõudma EL tasandil fossiilkütuste subsiidiumite (nt toetused põlevkivikatelde ehitamiseks, põlevkivitööstuse heitmete madalamad heitmetasumäärad, erimärgistusega kütus põllumajanduses, kaevandamisel, ehituses, kalanduses jne) kaotamist ja EL energiamaksude alammäärade direktiivis sätestatud erisuste kaotamist, st võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist ja turumoonutuste vähendamist eri tootmisharude vahel.

IRL: Liikmesriikide kompetentsi ei tohiks tänasega võrreldes piirata.

RE: Näeme võimalusi ühtlustamiseks käibemaksubaasis (mitte määrades) ning toetame võimalikult väheste eranditega selget maksusüsteemi. Oleme vastu tööjõumaksude ühtlustamisele, sest pole kahtlust, et Euroopa keskmine tulumaks on Eesti jaoks kahjulik suund.

SDE: Euroopa on kindel suurus üleilmastunud majanduses. Ühistes huvides on loodud Euroopa Liit, kus on kasutusel ühisraha. Kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Seetõttu on loomulik, et Euroopa Liidu sees maksupoliitika ühtlustub ja sellele vastuseismine oleks kahjulik Euroopa ja ka Eesti majanduse huvidele.

4. Kas Teie erakonnal on kavas sisse viia olulisi muudatusi maksude arvestamise ja tasumise, raamatupidamise korralduse, ettevõtlusega seotud üldise asjaajamise, aruandluse ja õiguskeskkonna muutmiseks?

EER: Peame vajalikuks riigi tasemel rahvamajanduse edukuse hindamisel lisaks toodetud kapitali arvestusele ka looduskapitali ja inimkapitali arvestuse sisseviimist. See tähendaks ka ettevõtete tasemel looduskasutuse arvepidamise sisseviimist ja tulevikus loodusvarakasutuse kvoodipõhise kasutussüsteemi rakendamist. Väike- ja mikroettevõtete ning FIE-de tarbeks tuleb luua riigi hallatav IT-põhine raamatupidamistarkvara — süsteem, mis hõlbustaks ettevõtjate finantsaruandlust, annaks maksuhaldurile reaalajas ülevaate selle süsteemiga ühinenud ettevõtjate majandusseisust ja annaks samas neile ettevõtjatele teatud eeliseid riigiga suhtlemisel — ja maksusoodustused, eelise osalemiseks riigihangetele jms.

IRL: Ei ole plaanis. FIE-dega seotud maksukorraldust tuleks selgemaks teha, arvestades ka nende erinevate tegevusvaldkondadega, nagu näiteks talupidamine ja metsandus.

ERL: Väikeettevõtja peaks saama oma raamatupidamist teostada veebipõhises ettevõtjaportaalis, bürokraatlikud toimingud peavad vähenema.

RE: Peame bürokraatia vähendamist ja õiguskeskkonna selguse suurendamist pidevat tähelepanu vajavaks tööks. Oleme muutnud ettevõtte asutamise ja ettevõtlusega tegelemise märksa lihtsamaks, see on paljude väikeste sammude tulemus. Ühe konkreetse uue ideena on meil kavas oluliselt lihtsustada kuni 100 000-eurose käibega ettevõtete raamatupidamist, viies selle e-maksuameti keskkonda. Samuti soovime kehtestada sellise korra, et riigile kord juba esitatud andmeid teistkordselt ei küsitaks — praegu tuleb samu andmevälju täita nii ettevõtlusportaalis, e-maksuametis kui mitmel pool mujal.

SDE: Kogu ettevõtluskeskkonnaga seotud arvestus vajab pidevat monitoorimist ja vajadusel korrigeerimist. Üldiselt suuremaid muudatusi meie erakonnal selles valdkonnas ei ole, küll aga tuleb ühtlustada ja tsentraliseerida kogu valitsusepoolne majandusarvestus, et oleks ühendatud riigi majandusarvestus, eelarvestamine, eelarve täitmise aruandlus ja maksulaekumised. Selline tsentraliseerimine vähendab valitsusesisest (sealhulgas ametite ja allasutuste vahelist) aruandlust ja annab valitsusele operatiivsema võimaluse juhtimisotsuste langetamiseks ning vähendab bürokraatiat.

Tulumaks

5. Kas tulumaksu määr peab jääma samaks või muutuma? Kas füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määrad peavad jääma võrdseteks või võiksid need olla erinevad?

EER: Tulumaksumäär võib jääda samale tasemele, ka füüsilise isiku ja juriidilise isiku tulumaksu määrad võivad jääda samaks.

IRL: Olulisi muutusi pole plaanis.

ERL: Senise neoliberaalse majandusmudeli tulem on see, et tulumaksumäära peab varem või hiljem uuesti tõstma hakkama. Kui 600 000 maksumaksjast on 130 000 töötud ja 100 000 on pagenud välismaale, siis riigi eelarve on kohutava surve all (398 029 pensionäri 01.01.2011 seisuga). Üks maksumaksja toob aastas riigile sisse 5300 eurot tulumaksu + majandusse suunduv raha. Kahjuks aga meie ministrid ei ole sellest aru saanud, miks kõik riigid meelitavad endale "talente". Rahvaliit on seisukohal, et tulumaksumäära muudame viimases hädas.

RE: Võrdsed määrad ja langus kuni 18%-ni vastavalt eelarvevõimaluste tekkele.

SDE: Tuludele kuni 1000 eurot kuus võiks jääda olemasolev maksumäär. Tuluosale, mis ületab 1000 eurot kuus, tuleks rakendada 26%-list maksumäära. See ühtlustaks inimeste maksukoormust. Tulumaksu ja tarbimismaksude koosmõjus tasuvad kogu oma tulu ära tarbivad inimesed maksudena suurema protsendi oma tuludest kui need, kelle kõik tulud tarbimisse ei lähe. Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksumäärad muutuvad erinevaks.

6. Kas praegune juriidiliste isikute maksustamise süsteem peaks sellisel kujul säilima või tuleks seda muuta? Kui, siis kuidas täpsemalt?

EER: Juriidiliste isikute tulu maksustamisel tuleb luua seadusraamistik, mille järgi Eestis registreeritud välisriikides resideeruvate ettevõtete tütarettevõtted maksaksid tulumaksu Eestile, mitte emaettevõtte asukohariigile.

IRL: Olulisi muutusi pole plaanis.

ERL: Ettevõtjad on väga tundlikud maksukoormuse tõusu osas ja kui Eestis muutub tootmine või ettevõtlus kõrgete sisendkulude tõttu ebaefektiivseks, siis ettevõte kas pankrotistub või jõuab ta ennast kolida riiki, kus sisendkulud on väikesed. Ettevõtlusele saame anda uuesti hoo sisse, kui alandame sisendkulud 2007. aasta tasemeni.

RE: Erapooletu uuring kinnitab ettevõtjate hinnanguid, et reinvesteeritud kasumi maksuvabastus on Eestile palju edu toonud ning suurendanud investeeringuid Eesti majandusse. Kavatseme end tõestanud süsteemi hoida.

SDE: Juriidiliste isikute tuludele kehtestame madala määraga (10%) maksu ja vabastame erisoodustusmaksust töötajate haridusse ja tervise edendamisse tehtavad kulud. Täiendava maksutulu abil toetame regionaalset ettevõtlust, eksportivaid ettevõtteid ja tehnoloogiainvesteeringuid.

7. Kas oleks vaja muuta üldist maksuvaba tulu määra, pensionide maksuvaba tulu määra ja laste eest antavat maksuvaba tulu määra või selle rakendamisi tingimusi?

EER: Maksuvaba tulu määra tuleb tõsta koos kodanikupalga sisseviimisega määrani, mis tagab vaesematesse tuludetsiilidesse kuuluvatele peredele/kodanikele piisava sissetuleku minimaalse toimetuleku tasemel 200 eurot isiku kohta kuus.

IRL: Olulisi muutusi pole plaanis.

ERL: Jah, tulumaksuvaba miinimum peab tõusma, jättes vaesematele inimestele proportsionaalselt rohkem rahalisi võimalusi. Rahvaliit on lubanud tulumaksuvaba miinimumi viia 350 euroni. Vabastusi võib kaaluda sektoripõhiselt vastavalt reaalsele vajadusele.

RE: Maksuvaba tulu määr saab kasvada ühes majanduse ja palkade kasvuga. Reformierakond käsitleb maksuvaba tulu tõusu koosmõjus tulumaksu protsendi langetamisega.

SDE: Üldist maksuvaba tulu määra ja pensionide maksuvaba tulu määra tuleks tõsta, kuid seda saab teha alles siis, kui eelarve jõuab mõne aasta pärast uuesti ülejääki. Peredele antavate toetuste suurema sihituse huvides oleks otstarbekas laste eest antav maksuvaba tulu asendada lastetoetuste tõusuga. Kehtiv maksuvabastuse kaudu toetamine on vähem sihitum.

8. Kas tuleks kehtestada uusi maksuvabastusi mõnele tululiigile või vastupidi — kaotada või piirata mõnda olemasolevat maksuvabastust? Sama küsimus maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste kohta — kas neid tuleks piirata või laiendada?

EER: Füüsilisel isikul tuleb võimaldada maksustamiseelsest tulust maha arvata soetused efektiivsetesse kütteseadmetesse (maasoojuspumpadesse), taastuvallikate baasil mikroelektritootmisse (PV paneelid, tuuleturbiinid jms) ja 0-emissiooniga elektrisõidukite ost.

IRL: Innovatsiooni soodustamiseks tuleb kaotada tulumaks patentide litsentsitasult. Muid olulisi muutusi pole plaanis.

ERL: Alandada erametsaomanikele kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali müügist saadud tuludelt makstav tulumaksumäär 5%-le.

RE: Iga maksuvabastus tuleb maksumaksjatel kaudselt kinni maksta. Eelistame rahastada valdkondi maksudega kogutud raha, mitte maksude kogumatajätmise teel. Tulemus on rohkem raha abivajajatele ja tervikuna soodsamad maksumäärad.

SDE: Toetame füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamisel üleminekut tegevusloamaksule ja vähendame nende maksukoormust haigestumise korral. Muudame tulumaksuseadust nii, et tööandja poolt tehtavaid kulutusi töötajate tasemekoolituseks ja täiendavaks ravikindlustuseks ja tervise edendamiseks ning spordiga tegelemiseks ei käsitleta maksustamisele kuuluva erisoodustusena. Muudame tulumaksuseadust, võimaldades füüsilisest isikust metsaomanikel müüa tulumaksuvabalt oma metsast saadud metsamaterjali 3836 euro (ca 60 000 krooni) ulatuses aastas.

9. Kas tuleks midagi põhimõtteliselt muuta füüsilisest isikust ettevõtja maksustamise reeglites?

EER: Vaja ühtlustada FIE-le ja osaühingule esitatavaid reegleid, sh eriti sotsiaalseid tagatisi sätestavaid reegleid.

IRL: Olulisi muutusi pole plaanis.

ERL: Oleme seisukohal, et FIE on liiga rängalt maksustatud. FIE-le peaks kehtestama fikseeritud maksu 125 eurot kvartalis, sealjuures muid makse ei lisandu kuni käibe 250 000 krooni saavutamiseni.

RE: Pigem mitte. Eeldus, et FIE on maksustamise mõttes ebasoodsas olukorras, ei vasta objektiivselt võttes tõele — selle kinnituseks on mitukümmend tuhat isikut valinud vaatamata väga lihtsalt asutatava OÜ võimalusele siiski tegutsemise FIE-na. Paraku on nii, et kui soovime tagada FIE-dele sotsiaalsed garantiid nii pensioni kui ravikindlustuse näol, tuleb sarnaselt teistega ka maksukoorma kandmises osaleda. Riigi rahandusega kursis olev ja vastutustundlik poliitik seda tõsiasja eirata ei saa.

SDE: Toetame avalikku debatti loamaksule ülemineku võimaluste üle. See on atraktiivne, eriti haldamise lihtsuse tõttu. Peame vajalikuks vähendada füüsilisest isikust ettevõtja maksustatavat tulu haigestumise tõttu saamata jäänud tulu osas 4. kuni 8. haiguspäevani. Võimaldame füüsilisest isikust metsaomanikel müüa tulumaksuvabalt oma metsast saadud metsamaterjali 3836 euro (ca 60 000 krooni) ulatuses aastas.

10. Kas tuleks muuta erisoodustustena maksustatavate väljamaksete loetelu — sinna midagi lisada või sealt midagi välja jätta?

EER: Maksust tuleb vabastada juriidiliste isikute poolt oma töötajate eest tasutud tervise edendamise kulud ja ühistranspordipiletite kulud.

IRL: Kui soovime, et Eesti ettevõtted liiguks väärtusahelas üles, tuleb panustada inimeste arendamisse ja nende tervise ning tuleviku kindlustamisse — inimvarasse. Ettevõtetele võiks anda võimaluse teha erisoodustusmaksu tasumata kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks.

ERL: Kindlasti tuleb erisoodustuse alt vabastada hariduse ja täiendõppega seotud tegevused.

RE: Peame õigeks tasemekoolituse vabastamist erisoodustusmaksu alt. Reformierakonna eestvedamisel muutis veel käesolev parlamendikoosseis optsioonide maksustamise oluliselt soodsamaks ning kaotas optsioonide väljastamiselt erisoodustusmaksu.

SDE: Kindlasti tuleks muuta ja ammu oleks pidanud juba muutma. Tööandja kulutused töötajate tasemekoolitusele ja tervisele ei ole soodustus, vaid investeering. Kehtiv süsteem ei ole aidanud kaasa struktuursetele muudatustele majanduses. Neid kulutusi ei tohiks maksustada ka siis, kui minnakse üle traditsioonilisele ettevõtete tulu maksustamise mudelile.

11. Kas tuleks muuta Eesti residentide välismaalt saadud tulude maksustamise reegleid ja mitteresidentide Eestist saadud tulude maksustamise reegleid?

EER: Ei näe vajadust.

IRL: Olulisi muutusi pole plaanis.

ERL: Maksustame Eestist väljaviidava kasumi 10%-lise tulumaksumääraga. Reinvesteeritud kasum ei kuulu maksustamisele.

RE: Reeglite muutmist ei kavanda.

SDE: Koos ettevõtte tulumaksu kehtestamisega reeglid muutuvad, maksustatakse ettevõtete kasum ja tulusiirded vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingutele.

12. Milliste riikidega peaks Eesti kindlasti sõlmima lähemas tulevikus topeltmaksustamise vältimise lepingu? Kas mõnda praegu kehtivat lepingut oleks vaja muuta?

EER: Topeltmaksustamise vältimise leppeid on vaja sõlmida kõigi riikidega, kellega Eestil on majandussuhted.

IRL: Praktikas on tõusetunud vajadus topeltmaksustamise lepingute järgi näiteks Jaapani, Jordaania, Araabia Ühendemiraatide, Vietnami ja Mehhikoga. Eesti ettevõtete äritegevuse rahvusvahelistumise soodustamiseks on kasulik omada topeltmaksustamise vältimise lepinguid võimalikult paljude riikidega.

ERL: Kiiremas korras suhted Venemaaga korda, et saavutada maksimaalne transiit läbi Eesti. Asume ju tegelikult Euroopa südames, aga kaubavood panevad meist ülevalt ja allpoolt mööda. (Eestimaalane töötab Soomes ja teenindab Soome ettevõttes Venemaa turiste. Eestimaalane ehitab Soomes eksklusiivseid elamukvartaleid Venemaa kodanikele. Eestimaalane juba loob ka oma perele kodu Soomes.)Venemaaga tuleb sõlmida piirileping, topeltmaksustamise vältimise leping ja investeeringute kaitse leping.

RE: Topeltmaksustamise vältimise lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine on pidev töö.

SDE: Eesti huvides oleks jõuda võimalikult kiiresti lepingute jõustamiseni suurte majandustega riikidega nagu Hiina ja India.

Sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension

13. Kas tuleks kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir palgatulule? Kui, siis kui suurest palgast alates ja kas see kehtiks ka mitme töökoha puhul? Kas sel juhul peaks muutma ka füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu ülempiiri?

EER: Seotuna tarbimismaksude (sh keskkonnakasutuse tasude) tõstmisega ja põlevkivi kasutuse tasu sidumisega nafta maailmaturu hinnaga (25% nafta hinnast) on vaja alandada ettevõtete tööjõukulusid, st vähendada ettevõtja poolt makstava sotsiaalmaksu määra proportsionaalselt keskkonnakasutuse tasude tõstmise kogumahuga.

IRL: Meie programm näeb ette sotsiaalmaksule lae kehtestamist. Sotsiaalmaksu ülempiir tuleks seada selliselt, et lisatulu uutelt kõrgepalgalistelt töökohtadelt katab pikemas perspektiivis laekumata jäävad kulud. Füüsilisest isikust ettevõtjaid tuleks ses osas kohelda võrdselt palgasaajatega ehk rakendada sama piiri.

ERL: Tuleks kaotada FIE sotsiaalmaksu nõue kuni käibe 250 000 krooni saavutamiseni. Mõistlik on sotsiaalmaksu vähendada, aga seda ei saa teha enne, kui pole reformitud haigekassat ja perearstisüsteemi. Perearst ei saa olla ettevõtja.

RE: Jah. Konkreetse määra leidmiseks tuleb selle muudatuse mõju põhjalikult analüüsida – soovime leida ülempiiri rakendamisel tasakaalupunkti uute töökohtade juurdetuleku ja maksutulude kahanemise vahel.

SDE: Mõlemas kindlustuses tekib kaks küsimust — sisuline ja rahastamise jätkusuutlikkuse küsimused. Ainuke koht, kus ülepiiri seadmine ei tekita probleemi, on pensionikindlustuse sisuline pool. Tulevikus saaksid ülempiirist kõrgema tulu saajad riigilt vähem pensionit. Kuna see juhtub aga alles aastate pärast, suurendab ülempiiri seadmine niigi suurt puudujääki riiklikus pensionikindlustuses, mis tekkis suure liitumise tõttu kogumispensioniga. See suurendab ka ravikindlustuse alarahastatust.

Veelgi keerukam on aga sisuline pool, sest makstava maksu kaudu on kindlustatud ka töötava põlvkonna lapsed ja pensionil olevad vanemad. Ülempiirist kõrgemale jäävate tuludega inimestel ja nende peredel puuduks igasugune õigus saada samas mahus raviteenuseid ja hüvitisi piiri alla jäävate tulu saajatega. Nad peaksid jääma millestki ilma ja end ise või oma tööandja kulul täiendavalt kindlustama. See oleks aga veelgi kallim kui täna makstav sotsiaalmaks kogu tulult. Seega tööjõule minevad kulud kokkuvõttes ei väheneks.

14. Kas tuleks muuta sotsiaalmaksukohustuse alampiiri (suurendada või vähendada sotsiaalmaksu kuumäära, kehtestada või kaotada erandeid kuumäärast)?

EER: Ei.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Üldine seisukoht on, et sotsiaalmaksu tuleb alandada. Täpsed võimalused saavad selguda koostöös Rahandusministeeriumiga.

RE: Reeglite muutmist ei kavanda.

SDE: Meile sobib põhimõte, et see piir peaks liikuma koos alampalgaga. Füüsilisest isikust ettevõtjatele peaks tegema mööndusi nende haigestumise korral.

15. Kas tuleks muuta sotsiaalmaksu objekti — lisada maksustatavate tulude loetellu mõni uus tululiik või jätta mõni olemasolev välja?

EER: Ei.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Pikemas perspektiivis ei ole ei pensioni- ega ravikindlustuse katmine maksutuludest jätkusuutlik, sest juba praegu on näha, et inflatsioon, eriti elutähtsate kaupade ja teenuste osas nagu toit ja kütus, jätkub kiire hooga 2011. aastal ja ka lähiaastatel. Eesti peab oma majanduspoliitikat nii teostama, et sellest sõltuvusest vabanetakse. Rahvaliit usub, et põllumajanduse arendamisega saab hoida nii kohalikku toitu kui ka energiat (biogaasi koostootmisjaamad?) eestimaalastele taskukohase hinnaga ning eksportida neid artikleid piisavas koguses, et maksta kodanikele pensioni. Üldiselt on selge, et mida keerulisem maksusüsteem, seda ebaefektiivsem. Seega ei pea Rahvaliit mõistlikuks nimetatud erisusi edasi arendada.

RE: Reeglite muutmist ei kavanda.

SDE: Välja tuleks jätta tööandja kulud töötajate tasemekoolitusele ja tervisele. Tuleks kaaluda dividenditulust elatuvatele inimestele mõistliku määra leidmise võimalusi.

16. Kas tuleks muuta sotsiaalmaksu määra või selle jaotust pensioni- ja ravikindlustuse osade vahel? Kas kõiki praegu 33% maksustatavaid väljamakseid tuleks ühtemoodi maksustada nii pensioni- kui ravikindlustuse osaga või võiks siin olla erinevusi?

EER: Ravikindlustuse osa jätta samaks, pensionikindlustuse osa alandada proportsionaalselt keskkonnakasutuse tasude tõusuga.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Tööandja seisukohast ei ole mingit vahet — firmadel on palgafond, kus sisalduvad kõik maksud ja töötajale väljamakstav tasu. Selles suhtes on sotsiaalmaks juba praegu töötaja töötasust kinnipeetav maks. Juhul kui sotsiaalmaks langeb, saab palgafondist töötajale palgalisa pakkuda.

RE: Reeglite muutmist ei kavanda.

SDE: Sotsiaalmaksu määra ei tohiks tõsta, see on täna Euroopa keskmine. Sotsiaalkulutuste suurendamine peaks toimuma riigi muude tulude abil. Sotsiaalkulutuste osakaal on täna kaks korda väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Väljamakseid tuleks ühtmoodi maksustada nii pensioni- kui ravikindlustuse osaga.

17. Kas sotsiaalmaks tuleks täielikult või osaliselt muuta töötaja töötasust kinnipeetavaks maksuks?

EER: Sisuliselt pole vahet eelarvelaekumisi silmas pidades, mistõttu ei poolda arvepidamise muutmist — tekitab vaid segadust ja raskendab võrdlust teiste riikidega, kus jätkub tänane sotsiaalmaksu arvestussüsteem.

IRL: Sellist plaani ei ole.

ERL: Maitse asi; kas räägitakse netopalgast või brutopalgast, ikkagi tuleb ettevõtjal selle tasumiseks teha ponnistusi.

RE: Reeglite muutmist ei kavanda.

SDE: Ei näe selleks võimalusi enne, kui tööandjate ja töötajate ühingute läbirääkimistavad muutuvad üldiseks. Maksukoormuse kas või osaline ülekandumine töötajale eeldab üleriigilist palgatõusu samas suurusjärgus, seda tänane vähene kollektiivlepingute praktika ei saa kuidagi eeldada.

18. Kas tuleks muuta töötuskindlustusmakse määrasid?

EER: Oleneb majandusseisust. Kui majandus ja töötajate palgad kasvavad, siis on mõistlik töökindlustusmaksete määrasid alandada.

IRL: Tuleb alandada, sest töötukassa reservid on juba piisavalt suured ja töötus vähenemas. Töötuskindlustusmakse tuleb 2014. aastaks alandada kriisieelsele tasemele, alustades sellega 2012. aastal. Konkreetne maht sõltub eelarvelistest võimalustest. Oleme arvestanud, et makse alandamine 1% võrra tähendab ca 660 miljonit krooni.

ERL: Töötuskindlustusmakse tuleb järk järgult viia 2007. aasta tasemele. Ettevõtlus surebki Eestis täna, sest kõik maksukoormused on riputatud ettevõtja kaela.

RE: Jah, langetada esimesel võimalusel. Samas anname endale aru, et maksumäära langetamine defitsiidi tingimustes (näiteks aastal 2011) ei ole jätkusuutlik — see suurendaks defitsiiti märkimisväärselt.

SDE: Töötukassa nõukogu peaks kinnitama vajalike reservide suuruse ja sellele tasemele jõudmise kava. Vastavalt sellele saab ka vähendada makse määrasid. Töötuskindlustuse tulud ja reservid ei tohi olla valitsussektori tasakaalu huvides manipuleeritav suurus.

19. Kas tuleks muuta töötuskindlustushüvitiste maksmise tingimusi (hüvitise määr, hüvitise maksmise kestus, hüvitiste saamise tingimused)? Kas 2013. aastaks edasi lükatud muudatused töölepingu seaduses ja töötuskindlustuse seaduses võivad jõustuda sellisel kujul või on vaja neid veel muuta, edasi lükata või tuleks nendest üldse loobuda?

EER: Maksunduses ja eelkõige tööturu praeguses suhteliselt kriitilises olukorras vajame ka stabiilsust ja just kehtestatud süsteemi toimimise seiret, enne kui tõttame midagi uut leiutama, nii et ei poolda kiireid muutusi töötukindlustuse süsteemis.

IRL: Meie programm ses osas muutusi ette ei näe.

ERL: Ettevõtjad (juhatuse liikmed), kes on olnud riigile maksumaksjad ja kes on sunnitud oma ettevõtluse seiskama suure maksukoormuse ja turu ostuvõime lõppemise tõttu, on üleüldse jäänud töötuskindlustamata. See ebaõiglus tuleb kiiremas korras likvideerida.

RE: Reeglite muutmist ei kavanda.

SDE: Edasilükatud muudatused tuleks jõustada kohe. See tähendaks kindlustatute ringi laienemist ja hüvitiste suurendamist. Töötuskindlustus on investeering tulevase majanduskasvu huvides.

20. Kas tuleks teha muudatusi kohustusliku kogumispensioni süsteemis, sh aastateks 2014-2017 kehtestatud üleminekusätetes?

EER: Kindlasti tuleks üle vaadata pensionisambaga ühinenud kodanike ja pensionifondide haldajate suhted, mis täna on haldajate kasuks kiivas (liiga suured haldamistasud, liiga väike tulusus osakute omanikele võrreldes haldajate kasumitega). Ka tuleb vaadata, kas ja kuidas hakkab toimima II samba pensionide väljamaksmine ja kas seal on vajalik sisse viia muutusi reeglites, mis oleksid enam pensionisaajate huvides.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

RE: Kogumispensioni süsteemi viime sisse kriisi õppetunnid — hoolitseme selle eest, et konservatiivsed fondid oleksid tulevikus tõepoolest konservatiivsed, et vähendada fondihaldurite huvide konflikti võimalusi jne. Detaile, mida lihvida, on küllalt palju, aga põhimõttelisi kannapöördeid pole vaja.

SDE: Kehtestatud üleminekusätetes muudatuste tegemine on lubamatu. Väiksemaid sisulisi muudatusi tuleb ilmselt teha ka tulevikus.

21. Kas ja millisel kujul tuleks rakendada tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus ning kas sellega kaasneks ka muudatusi sotsiaalmaksu ja teiste maksude osas?

EER: Vaja rakendada ja kehtestada selliselt, et oleks suurem osalus ettevõtjal kui töökoha sanitaarnõuete ja tööohutusnõuete esmatagajal ja tööülesande andjal.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Sellise kindlustuse maksed peavad sisalduma tänases sotsiaalmaksus.

RE: Tuleb rakendada ning võimalikult mõistlikul moel. Erinevate rahastamisvõimaluste eeliste ja puuduste põhjalik analüüs on tellitud ning käesoleval hetkel töös.

SDE: Meie eelistus on selle kindlustusliigi loomine avalik-õigusliku isikuna töötuskindlustuse eeskujul. See aitaks vältida määramatust, mis tekib tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise tsiviliseeritud alustele viimisest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa mingil määral seetõttu väheneb.

Käibemaks

22. Kas 20% suurust käibemaksu standardmäära tuleks muuta?

EER: Ei.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Kui me tahame, et meie naaberriigid ja meid külastanud välisturistid jätaks Eestisse võimalikult palju raha, siis tuleb olla madalama hinnatasemega kui Soome, Rootsi, Läti. Rahvaliit otsib võimalusi käibemaksu alandamiseks 18% peale. Eestimaalased kulutavad pangakaartidega raha välismaal 49,21 miljonit eurot ja välismaalased kulutavad pangakaartidega Eestis 31,95 miljonit eurot kuus ehk eestimaalased ekspordivad Eestist raha, soetamaks odavamaid kaupu ja teenuseid välismaal. Eestis ju kõik kaubad kallimad väikese nõudluse ja kõrgete sisendkulude tõttu + kaupmeeste piiritu ahnus (kohati juurdehindlus 600%).

RE: Ei. Kuigi väga suur osa Euroopa Liidu riike on oma käibemaksumäära tõstnud ning mitmed oluliselt kõrgemaks kui 20%, puudub Eestil vajadus määra tõsta. Paraku pole ka võimalust määra langetada. Kaotame munitsipaalkäibemaksu ehk Tallinna müügimaksu, mille haldamine ja saadav tulu ei ole mõistlikus proportsioonis.

SDE: Valitsussektori tulude ja kulude tasakaalu jõudmisel võiks kaaluda selle vähendamist 18%-ni.

23. Kas 9% suurust soodusmaksumäära tuleks muuta? Kas tuleks selle maksumäära rakendusala kitsendada või laiendada?

EER: Ei.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Alandada tuleb toiduainete, lasteriiete, ravimite ja raamatute ning toitlustus- ja majutusteenuste käibemaks 5%-le.

RE: Pigem mitte. Iga uus käibemaksuvabastus või soodusmäär tähendaks vajadust mujal makse tõsta ning seda me ei soovi. On küllalt valdkondi, kus käibemaksumäära langetamise mõju valdkonnale on märksa väiksem kui saamatajääv tulu — nii näiteks on konjunktuuriinstituut analüüsinud võimalikku soodusmäära toiduainetele ning nentinud, et mõju hindade langusele võib olla väga väike või sootuks puududa.

SDE: Tuleks kasutada senisest julgemalt madaldatud käibemaksumäära sisetarbimise elavdamise ning töökohtade hoidmise ja loomise huvides. Madaldatud määr võiks olla 5%.

24. Kas tuleks lisada uusi käibemaksuvabastusi või kaotada mõni olemasolevatest?

EER: Ei.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Kõige suurem Eesti riigi huvide kahjustamine on aga seotud juriidilistest isikutest laenuvõlglaste vara sundmüügiga täitemenetluse, pankrotimenetluse või lihtsalt sunnitud müügiprotsessis. Nimelt on üldjuhul panga nõue alati suurem kui realiseeritava vara väärtus. Müügiprotsessi käigus tasub ostja kogu ostusumma otse pangale või siis kohtutäituri pangakontole. Müüja ei näe sellest rahast tavaliselt sentigi. Hüpoteegipidaja (pank) rahuldab oma nõuet kogu ostusumma ulatuses. Samas tekib müüjal kohustus tasuda tekkinud käibelt käibemaks ja ostjal on õigus käibemaksu summa riigilt tagasi küsida. Tehingu tulemusena rahuldab pank oma nõuet riigile kuuluva käibemaksu arvelt (mis on 20% tehingu netosummalt), müüja jääb riigile käibemaksu võlgu ja ostjale tagastatakse ostusummalt 20% käibemaksu. Sisuliselt maksab Eesti riik iga sundmüügi korral 20% peale, et pank saaks oma nõuet rahuldada. Seega maksab iga Eesti kodanik kinni 1/5 pankade juriidilistele isikutest klientidele antud hapuks läinud laenudest. Tulevikus loodetavasti olukord paraneb tänu 02.12.2010 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusele kohtuasjas nr 3-2-1-92-10. Kohtumäärust lugedes saame tutvuda AS Swedbank seisukohaga, kelle arvates panga nõue kuulub alati rahuldamisele kogu tagatisvara müügitulemi arvelt, kaasa arvatud käibemaks. Riigikohus leidis, et võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, peab arvestama, et müügist laekuvat müügihinna käibemaksu osa ei arvestata pankrotimenetluses tehtava jaotise määramisel. Loodame siis, et arusaamine jõuab ka pankrotimenetluseväliselt tehtavate tehinguteni ja lõpetatakse riigimaksude arvelt panga nõuete rahuldamine.

RE: Vt vastust eelmisele küsimusele.

25. Kas tuleks lisada käibemaksuseadusse mingeid uusi erikordi või eritingimusi teatud kauba- või teenusegruppide või teatud liiki tehingute maksustamisel, et vältida maksupettusi või lihtsustada ettevõtjate arvepidamist?

EER: Vaja on täpsustada ja lihtsustada sissetulevatele turistidele teenust osutavate ettevõtete käibemaksureegleid, et saavutada parem selgus ja selle läbi teenuste osutamise kasv. Turismisektor on oluline ja kasvupotentsiaali enim omav majandusharu.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis. Kütusemüüjate tagatisraha tuleb rakendada, kuid nii, et see ei kahjustaks kütuse kättesaadavust väiksemates asulates.

ERL: Vedelkütuste jae- ja hulgimüük: sellega seonduvad seadused tuleb reformida.

RE: Kaalume vajadusel selliseid muudatusi koostöös Maksu- ja Tolliametiga ning Rahandusministeeriumiga — enamasti tulevad sellised muudatused praktilisest vajadusest, mitte parteiprogrammidest.

SDE: Olulisi muudatusi ei näe ette.

Muud maksud

26. Kas tuleks muuta maamaksu maksmise põhimõtteid, näiteks kehtestada uusi maksuvabastusi, muuta maksuobjekti, maa maksustatava väärtuse arvutamise põhimõtteid jne? Kas ja millal tuleks läbi viia uus maa korraline hindamine?

EER: Pooldame elamumaa teatud osa (tiheasulas 0,2 ha ja hajaasustusega alal 2,0 ha ) maksuvabastust. Maa korralisi hindamisi tuleb ikka regulaarselt läbi viia

IRL: Kodualune maa tuleb vabastada maamaksust.

ERL: Tallinnas tuleb maamaks alandada 2007. aasta tasemele.

RE: Pooldame maamaksu küsimuses maksurahu. Oleme seda meelt, et Tallinn on muutnud maamaksumäära (koosmõjus kinnisvara hinnaga) elanike jaoks talumatult kõrgeks, kuid see ei tähenda vältimatult maamaksu kui sellise eitamist.

SDE: Maamaksult tuleb üle minna kinnisvaramaksule, mis maksustamisel arvestaks konkreetse kinnistu väärtust ning oleks seetõttu õiglasem ning soodustaks asustuse hajutust ja toetaks regionaalarengut. Näeme, et maamaksult kinnisvaramaksule üleminekul võiks säilida senine üldine maksukoormus, mis tähendab, et osa maksumaksjaid hakkab maksma senisest maamaksust vähem ja osa (kallima kinnisvara omanikud) hakkavad maksma rohkem.

Kui kinnisvaramaksule üle ei minda, tuleks võimalikult kiiresti läbi viia maade korraline hindamine.

27. Kas tuleks muuta aktsiisimäärasid või kehtestada uusi aktsiisiobjekte? Kas mõne aktsiisi osas tuleks anda täiendavaid maksuvabastusi või piirata olemasolevaid?

EER: Jah, vaja rakendada aktsiise (tootemakse) keskkonnaohtlikele või mittevajalikele toodetele nagu kilekotimaks, pestitsiidimaks, kunstväetisemaks ja soetusmakse tarbijakäitumise kujundamiseks nagu CO2-heitme põhiselt diferentseeritud sõiduauto soetusmaks.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Aktsiiside tõstmist Eesti majandus ei kannata. Oma geograafilise asukoha ja sellest tulenevate suurte sisendkulude tõttu peame leidma aktsiiside asendamiseks muud tulud.

RE: Pooldame aktsiiside osas maksurahu. Sigaretiaktsiisi miinimummäära mõningast tõusu nõuab Euroopa Liit, aga seda aastaks 2018. Muude aktsiiside osas on viimastel aastatel olnud küllalt arvestatavad tõusud ning rohkem kiireid tõuse kavas ei ole.

SDE: Aktsiisimäärades ja aktsiisiobjektides olulisi muudatusi me ei planeeri. Aktsiisimäärad vajavad pidevat jälgimist ning tulenevalt elatustaseme tõusust ja turuolukorrast vajadusel ka ümberhindamist.

28. Mida tuleks teha salakaubanduse ja aktsiisikaupadega ebaseadusliku kauplemise piiramiseks?

EER: Tõhustada järelevalvet, karmistada sanktsioone, tõhustada koostööd naaberriikide vastavate ametkondadega, tõsta kodanike teadlikkust loomaks negatiivset suhtumist salakauba tarbimisele.

IRL: Maksupettuste vähendamine on riigile arvestatav lisatuluallikas. Vanametalli osas rakendatud seadusemuudatustest ja kütuste osas Riigikogu menetluses olevas eelnõus sisalduvate muudatuste rakendamisest võib loota maksulaekumise kasvu kümnete miljonite eurode ulatuses.

ERL: Piisab ühest töögrupist, kes kõik arvevabrikud kinni paneb. Sama on aktsiisiladudega.

RE: Teeme koostööd Maksu- ja Tolliametiga usaldades nende kompetentsi ning vajadusel muutes tehnilisi regulatsioone, mis nende tööd lihtsamaks ja efektiivsemaks muudavad.

SDE: Täna asub maksupettuste raskuspunkt ilmselt tubakatoodete ja kütuse sektoris. Mõlemal juhul on põhiliseks meetmeks Maksu- ja Tolliameti töö tõhustamine. Salasigarettide probleemi vähendamisele aitaks kaasa rahvusvaheline koostöö Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, et ühtlustada tubakaaktsiisi määrasid. Mootorikütusega seotud maksupettuste osas aitaks suurem riigipoolne regulatsioon, piiramaks kütusega kauplejaid ja kauplejatele kehtestada tagatisrahade süsteem.

29. Kas oleks vaja lisada kohalike maksude seadusesse uusi kohalikke makse, kaotada mõni olemasolevatest või muuta mõne kohaliku maksu kogumise põhimõtteid?

EER: Ei.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Ei ole vaja lisada kohalikke makse.

RE: Pooldame selles küsimuses maksurahu.

SDE: Loetelusse võiks lisanduda maks, mis aitaks arendajatel ja kohalikul võimul senisest kiiremini lahendada omavahelisi eriarvamusi. Tuleks kehtestada põhimõte, et kohaliku maksu abil rahastatava arengukava olemasolul toob mingi kohaliku maksu kehtetuks tunnistamine endaga kaasa keskvalitsuse poolse kohustuse kolme aasta jooksul seda kava vastavas määras rahastada.

30. Kas oleks vaja kehtestada uusi makse praegu kehtivate kõrval või kaotada mõni praegu kehtivatest maksudest?

EER: Vt vastust küsimusele 27.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Ametiauto: 4000 krooni on väga vildakas. Kui mul on autoliising 50 eurot või 1000 eurot, siis ametiauto maks on ikka 4000 krooni. Ettevõtjad eelistavad maksta sekretärile palgalisa 35 eurot, et see neile sõidupäeviku ära kohendaks. See ametiauto maks ei ole ennast õigustanud.

RE: Pooldame selles küsimuses maksurahu.

SDE: 2011. aasta riigieelarves ületavad eelarve kulud maksutulusid 1,7 miljardi euro võrra, mis on 40% kogu maksutuludest. Täna on see vahe peamiselt kaetud välisvahendite ning eelarvedefitsiidiga. Kui tahame kindlustada lastele nende võimetekohast haridust ning tagada Eesti majanduse ja eelarve jätkusuutlikust, ei ole seda võimalik teha ilma täiendavate maksude kehtestamiseta. Täiendavalt on võimalik kehtestada vara ja omandiga seotud makse nagu automaks, ettevõtte tulumaks.

31. Mida oleks vaja muuta riigi mittemaksuliste eelarvetulude osas (lõivud, trahvid, keskkonnatasud, riigivara müük, dividendid jne) — mille osakaal peaks suurenema, mille oma vähenema?

EER: Keskkonnakasutuse tasud peavad suurenema ja vastukaaluks tööjõumaksud vähenema selliselt, et üldine maksukoormus ei tõuseks.

IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.

ERL: Riigilõive tuleb langetada ja vähendada. Nagu esimese küsimuse juures märkisime, on riik ennast söönud elanike ja ettevõtete arvelt tohutu kulukaks ettevõtmiseks, moodustades pool Eesti majandusest. Selline olukord ei ole jätkusuutlik, sest trend on riigikulude osakaalu suurenemise poole. Eesti majandus on hetkel piiri peal, kui EKP peaks baasintressmäärasid tõstma ja hetkel toimiv maksusüsteem jätkub muutumatuna või isegi tõuseb, siis ootab Eesti riiki pankrottide laine.

RE: Suuri muudatusi kavas ei ole. Riigivara müügil eelistame riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku vara müüki.

SDE: Riigilõivud vajavad ümberhindamist, nende määramisel lähtume eelkõige lõivude kulupõhisuse põhimõttest. Alandame inimeste õiguskaitse kättesaadavuse ning eluliselt oluliste toimingutega seotud riigilõivude määrasid. Riigivara müügi puhul tuleb müüa sellist vara, mis pole vajalik riigivõimu teostamiseks ega oma strateegilist tähendust. Riigivara müügi osakaalu suurendamist ei pea võimalikuks, pigem selle tululiigi osakaal pidevalt väheneb. Riigile tuluallika ja majandusjulgeoleku komponendina säilitame riigi osaluse strateegilistes infrastruktuuriettevõtetes, mis peaks tähendama ka seniste dividenditulude säilimist.

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja .

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, EML

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad