25. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ütlen haridus, aga mõtlen majandus…

Kas peab olema nii, et ütlen haridus, mõtlen majandus? On’s haridussüsteemi esmane eesmärk toota „tööjõudu” või „inimkapitali”, mis ahjuküttena praegusele tööandjale sillutaks meie teed õndsasse tulevikku? Selline 21. sajandi Tammsaare: õpi, mine lisaväärtust loovale tööle – siis tuleb ka armastus.

Elementaarne, et me ei pea tänapäeval gümnaasiumi tähtsaimaks õppeaineks ladina keelt. Peab olema üpris kreenis arusaamisega, et nõuda ülikoolide õppekavade alusmoodulitesse tagasi korrektset ilmavaadet kujundavat dialektilist ja ajaloolist materialismi. Samuti ei julge keegi peale ühiskondlik-intellektuaalsete paariate tulla välja väitega, et haridus­süsteem peaks tootma riigile tugevat ja elujõulist kahuriliha ning sünnitusmasinat.

Kuid kohe eelnevale otsa võib küsida, kas peame haridusest rääkides jõudma alati otsaga välja tööturu ja majanduse teemadeni.Siinkohal ärgem ajagem segi hariduse kasulikkust ja rakendatavust konkreetsete teadmiste rakendatavusega tööturul. Enamiku haridusastmete juures on praeguse tööturu vajadused teisejärgulised. Alg- ja põhiharidus peaks andma eluks üld­oskused ja -kompetentsused. Kaduvväike hulk lapsi vajab tulevikus kirjandustundides saadud teadmi­si. Mis kasu on teadmisest, et Varga­mäele armastust ei tulnud, kui tööpink vajab programmeerimist või liides tinutamist? Mitte mingisugust. Küünik ütleks, et selline teadmine on töömehele kahjulik – ta hakkab mõtlema ja muutub hajameelseks. Nõnda võib mõni õnnetu inimkapitaliühik ESF-i rahaga ostetud miljoni­kroonise arvjuhtimisega metallilõikepingi looja karja saata.Usun, et üheksa inimest kümnest ei rakenda iial matemaatikateadmisi, mis nad omandasid pärast kuuendat klassi, kus selgitati protsendi olemust. Tänu üldhariduskoolile teame või vähemalt aimame, et ordoviitsium pole kosmeetikatoode, ja see on ka kõik. Sellised teadmised ja oskused on majanduse konjunktuursete vajaduste, SKP ja konkreetsete tööandjate seisukohalt enamikul inimestel täiesti liigsed. Julgen aga väita, et kõik need teadmised on eluliselt vajalikud inimeseks olemise seisukohalt.Võtame muusikaõpetuse – õppeaine, mis on majandusretoorika kontekstis puhas nurjatus. Usun, et ma pole esimene, teine, kolmas ega ka kümnes, kes väidab, et Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür ja Veljo Tormis on teinud Eesti tutvustamiseks ära rohkem kui kogu suhtekorraldajate armee ja (kümned? sajad?) miljonid eurod. Kusjuures kõigi kolme haridus sisaldab haledat muusikakooli ja täiesti ebaproduktiivset konserva­tooriumi. „Parasiidid!” oleks mõni Eestis valitsenud eelmise ideoloogia äärmuslane öelnud. Parasiidid, kes imevad töölisrahva verd. Täna vaatab noor eneseteadlik ettevõtja mulle otsa ning ütleb sama. Ainult töölisrahva asemel on ilmunud uued terminid – nüüd imevad nad maksumaksja ja lisandväärtuse tootja verd. Näete, kus oleksid ajaloo- ja kirjandusteadmised kasuks tulnud. Poleks nii rumalalt kõlanud.Lisaks tõsiasjale, et me majandust tihti liiga kitsalt mõistame, ei tea me, milliseid inimesi majandus tegelikult vajab – oleks Eesti domineeriv majandussektor galeeriorjandus, oleks kahtlemata jõutud lasta valdkonna toetamiseks ja arendamiseks käiku juba mõni meede või projekt. Nähes haridust vaid majanduse vajaduste raamistikus, on oht jääda pimedaks. Kui teadmise väärtuseks saab selle rakendusvõimekus turul – mitte tuleviku-, vaid praegusel või isegi minevikuturul – kasvab lühinägelike otsuste tegemise oht määratult.

 Artikkel ilmus Õpetajate Lehes.

Autor: Lemmi Kann, Argo Kerb

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700