Reaalpalk jätkab langust

Keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aasta IV kvartalis 3,9 protsenti ja brutotunnipalk 1,9 protsenti, kasvule aitasid kaasa preemiad ja lisatasud. Reaalpalk aga langeb juba kolmandat aastat järjest, teatas statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta IV kvartalis 814 eurot (12 735 krooni) ja brutotunnipalk 4,83 eurot (75,63 krooni), teatas statistikaamet.

2009. aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 3,9% ja brutotunnipalk 1,9%.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 3,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 30,3% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,9 protsendipunkti võrra.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ning mis näitab palga ostujõudu, langes üheksandat kvartalit järjest. 2010. aasta IV kvartalis langes reaalpalk 1,2%.

Palgastatistika uuringu alusel oli palgatöötajaid detsembri lõpu seisuga 1,2% vähem kui 2009. aasta samal ajal.

Nii keskmine brutokuupalk kui ka brutotunnipalk tõusis 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (vastavalt 11,8% ja 13,6%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 14,7% ja 19,2%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 787 eurot (12 317 krooni), novembris 807 eurot (12 630 krooni) ja detsembris 849 eurot (13 277 krooni).

Keskmine tööjõukulu suurenes

2010. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1105 eurot (17 285 krooni) ja tunnis 7,04 eurot (110,22 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid vastavalt 3,3% ja 1,1% võrreldes 2009. aasta IV kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (10,8%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,3%). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis samuti kõige enam mäetööstuses (10,9%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (18,2%).
 

Tasub teada

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast.
2010. aastal oli valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.
Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad