Kas esitada võlglasele arve või mitte?

Majandussurutise olukorras tuli nii mõnelgi ettevõtjal kaaluda, kas müüdud kauba või osutatud teenuse eest arvet esitada, kuna arve esitamisel tuleb tasuda käibemaks, kuid arve laekumine kliendi kehva majandusseisu tõttu on raskendatud või ebatõenäoline.

Kirjalike lepingute puhul on tavaliselt kokku lepitud, et klient tasub kauba või teenuse eest esitatud arve alusel. Samas arve esitamisega käib reeglina kaasas käibemaksu juurdearvestamise ja tasumise kohustus, mis majandussurutise oludes võis osutuda ülejõukäivaks, kui arve laekumine lähiajal ei olnud kindel.

Majandussurutise tingimustes on paljud ettevõtted jätnud arved esitamata klientidest võlglastele müüdud kauba või osutatud teenuste eest. Mida sa ikka arvest esitad ja käibemaksu maksad, kui juba eelnevad arved on tasumata, võisid ettevõtjad tõdeda. Sellise suhtumise on tinginud kulude kokkuhoiu poliitika ja lootus, et teenuse tarbija majandusseis paraneb ja ta hakkab kauba või teenuse eest ka maksma. Teenuse osutaja või kauba müüja, kes on otsustanud võlgnetavad summad teenuse tarbijalt sisse nõuda, võib seista probleemi ees, et tal ei ole õigust teenuse tarbijalt teenuse eest raha nõuda, kuna nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui lepingus on kokku lepitud, et summa kuulub kauba eest tasumisele arve alusel või on mõni muu viide arvele kauba eest tasumisel, siis ilma arvet esitamata ei ole võlanõue muutunud sissenõutavaks. Seega olid paljud ettevõtjad dilemma ees, kas esitada lepingujärgselt arve ning tasuda käibemaks või nõuda võlgnetavaid summasid ilma arvet esitamata, kuna kaup müüdi või teenus osutati. Kauba müüja ja teenuse osutaja on õigustatud ju oma kauba või teenuse eest tasu saama.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Selleks, et saaks oma rahalist nõuet maksma panna, tuleb täita oma lepingulised kohustused, mis võivad seisneda arve esitamises, kui selles on kokku lepitud. Kui arve esitamist ei ole lepingus kokku lepitud, näiteks on kokku lepitud, et klient kohustub maksma kauba või teenuse eest XX kuupäevaks YY summa, mis sisaldab käibemaksu. Sellisel juhul on võlgnikul kohustus maksta hiljemalt kokkulepitud kuupäevaks tasu ära, kuna tasu maksmine ei ole seotud eelneva arve esitamisega.

Lepingus võib olla sätestad tasu maksmise tähtpäev, kuid kui võlausaldaja ei ole lepingukohaselt arvet esitanud kauba või teenuse eest enne vastavat kuupäeva, siis võib võlgnik keelduda tasu maksmisest. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Seega kui lepingus on kauba või teenuse eest tasu saamine seotud arve esitamisega, siis on kliendil õiguslikult võimalik keelduda tasu maksmisest, kuni on lepingukohane arve esitatud. Seda seetõttu, et võlausaldaja ei ole oma kohustust arve esitamise näol võlgniku ees täitnud.

Lisaks kauba müümisel või teenuse osutamisel võlgnetavale tasule, mille eest ei ole arvet esitatud, omab tähtsust ka käibemaks. Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil kaup lähetati ostjale või tehti kättesaadavaks või osutati teenus.

KMS § 37 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Seega on kauba müüja või teenuse osutaja kohustatud väljastama arve lepingus sätestatud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui 7 päeva pärast käibe tekkimist. Kui kauba müüja või teenuse osutaja ei esita arvet kokkulepitud ajal, siis lisaks võimalusele lükata edasi nõude sissenõutavust, võib tekkida kauba müüjal või teenuse osutajal võlgnevus käibemaksu osas, kuna kaup on müüdud ja teenus on osutatud.

Siinkohal tuleb rõhutada, et käibemaksu tasumise kohustus tuleneb otse käibemaksuseadusest ning selle rikkumisel on maksukorralduse seaduses ette nähtud ka vastavad sanktsioonid intresside näol. Samas on lepinguline nõudeõigus tasule eraldiseisev õigussuhe, mida võib maksma panna olles võimalikult rikkunud käibemaksuseadust. Seda juhul, kui lepingujärgselt ei pea kauba müüja või teenuse osutaja esitama arvet, et oma võlaõigusliku tasunõuet maksma panna.

Arve esitamine on eelkõige maksuõiguslik toiming, mis annab õiguse tehinguid ettevõtte kuludesse kanda ja käibemaksu maha arvata. Seega lepinguid sõlmides tuleks olla tähelepanelik tasu küsimuste täpse reguleerimise osas, et hilisemalt saaks oma nõuet efektiivselt maksma panna.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Indrek Veso

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad