17. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

7 püha reeglit iga palgatöötaja jaoks

Postimehe toimetuses juhtus hiljuti üsna inetu lugu. Noor vihane reporter Vahur, kelle peatoimetaja vallandas,  ei hoidnud oma nördimust enesele. Ta avaldas blogis oma vaate asjale – mõistagi ühepoolse – ning pori toimetuse vankrile lendas kuhjaga.

Ma ei saa ega tahagi kohtumõistja rolli võtta. Küll aga ütlen, et see kahju, mida Vahur lootis teadlikult või alateadlikult tööandjale teha, jääb suure tõenäosusega väiksemaks sellest kahjust, mida ta enesele tegi.

Blogide ajastul on maailmas tekkinud hulgakaupa inimesi, kes valavad oma viha tööandja vastu välja internetis. Vahel vägagi edukalt. Mehhiko lahe naftaõnnetuse ajal kogus keegi Leroy Stick, kes lekitas õelaid repliike ja siseinfot Twitterisse, rohkem jälgijaid kui British Petroleumi avalike suhete osakond.

Eestiski oli mõne aja eest üsna kuulus keegi Mutrike, kelle töökohapostitusi lugedes oli selge, et tema on ainus lilleke, kes vanamoodsate tobukeste kambas õitseb. Aga fakt jääb faktiks: interneti kaudu saab üks inimene kahjustada tööandja reputatsiooni rohkem kui kunagi varem, olgu tegemist ükskõik kui suure firmaga. 

Kuid mida räägib selline käitumine sellisest inimesest endast? Kahtlemata on tal ülikõrge ego. Ta on pigem individualist kui meeskonnamängija. Pigem viriseja kui asjade edasiviija. Võib-olla ka natuke rumal, sest näeb asju ainult oma mätta otsast. Tõstku käsi, kes tahab selliseid inimesi oma meeskonda.

Mul on õnnestunud elu näha nii läbi palgatöötaja, juhi kui ka ettevõtja silmade. Seetõttu võin kinnitada, et ei ole olemas üdini nõmedat firmat ega üdini lolli ülemust. On olemas inimesed, kelle vahel lihtsalt ei teki keemiat ja kõik. Ning on olemas firmakultuur, mis mõnele inimesele lihtsalt ei klapi. Ega hakkagi klappima. Iga sellises töökohas vinnutatud päev on tükikene raisatud elu.

Toon oma kogemustest mõned soovitused palgatöötajale. Häda sellele, kes neid ei mõista – lõppkokkuvõttes rikub ta ainult kolleegide ja iseenda närve.

* Töötajana on sul raske kui mitte võimatu näha laiemat pilti kui su ülemusel. Või oled sa täiega ülemakstud.  Maailm on nii pisike, varem või hiljem satute niikuinii kokku.

Kui sulle tundub, et ülemus on loll ja nõme, tuleb see tihti sellest, et sa ei näe suurt pilti või ei saa sellest aru.* Sinu kui palgatöötaja püha kohus on hääletada jalgadega.

Ei ole ühtki vabandust, miks sa peaksid jääma, kui töökoht tõesti ei istu. Otsustamist edasi lükates saab sinust suurim kahjur, kes tööõhkkonda mürgitab.* Konflikti puhul peab lahkuma alluv, mitte ülemus.

Sest ülemus on see, kes vastutab kogu mängu eest, ning temal on õigus panna kokku meeskond, kellesse ta usub.* Kui sa venitad lahkumisega, sest sama head tööd ja palka on raske leida, siis on su ülemus sind mõttetult kauaks ametisse jätnud.

* Sinu asi on ülemusega suhteid klaarida, mitte vastupidi.

See tundub ebaõiglane, aga ülemusel on tuhat muud muret.* Kui tõsine rahulolematus ülemusega on firmas üleüldine, on teine lugu.

Siis räägi sellest  tippjuhi või omanikuga. Aga ole valmis mõlemaks, nii lahkumiseks kui ise ülemuse asemele astumiseks.* Kui lahkud, mine nii, et taaskohtumine endise ülemusega poleks ebameeldiv.

Artikkel ilmus ajakirjas Director

Autor: Lemmi Kann, Taivo Paju

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700