Autor: Lemmi Kann • 28. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suunata kõik töötajad uuendusi otsima on nonsenss

Juhtimise professor Vijay Govindarajan ((Tuck School of Business at Dartmouth) andis see nädal intervjuu ajakirjale strategy+business ja rääkis sellest, milliseks organisatsioon kujundada, et uusi algatusi tekiks, vahendab Juhtimine.ee.

Govindarajan on koos oma kolleegiga seda teemat uurinud viimased kümme aastat ning äsja avaldanud sellel teemal ka raamatu "The Other Side of Innovation: Solving the Execution Challenge".

„Firmade tippjuhid hindavad oma organisatsiooni elluviimise oskust tavaliselt palju madalamalt kui uute ideede leidmise oskust,“ ütleb Govindarajan. Selle peamine põhjus on tema hinnangul liigne keskendumine tänastele tegevustele. Tänaste tegevuste edu tagab protsesside efektiivsus ja etteennustatavus, uuendustele sobiv keskkond on aga täpselt vastupidine - vähe rutiini ja suur määramatus.

Hoolimata esmamuljest ei ole need aga vastandid, vaid ühe terviku kaks poolt - pikaajaliseks eduks on mõlemad olulised ja organisatsioon peab olema nii efektiivne kui uuenduslik. Selleks, et vastandid koos toimiks on vaja aga need tegevused üksteisest lahutada - Sinu firma järgmise kasvumootori otsimisega peaksid tegelema inimesed, kes on lühiajalise finantstulemuse näitamise kohustusest vabad. Kui tänase äriga tegeleva üksuse tulemusi saab eelkõige mõõta finantsnäitajatega, siis innovatsiooniüksusele see mõõdik ei sobi. Seal tegeletakse ju eksperimenteerimisega - tulemused ei ole ennustatavad.

Samal ajal ei peaks kogu uuenduste leidmise raskus olema sellel üksusel - tänase tegevuse parendamise võimalusi saavad eelkõige märgata ja ellu viia ikka tänase põhiäriga tegelejad.

Veel toob Govindarajan välja asjaolu, et nende kahe üksuse vahelised konfliktid on vältimatud - nad peavad koostööd tegema, aga iga kord, kui nad koostööle suunad, ole valmis ka konflikte märkama ja lahendama.

Kuida siis innovatsiooniüksuse tulemuslikkust hinnata?

Innovaatilise lahenduse leidmine algab nõrga signaali märkamisest, seejärel on Sul juhina kaks võimalust - panustada sinna kohe ressursse või oodata kuni nõrk signaal muutub tugevaks. Halb uudis on, et tavaliselt on tugeva signaali märkajaid ka teisi ja mäng on selleks hetkeks sisuliselt läbi, seega on vaja sõeluda välja suurema potentsiaaliga nõrgad signaalid. Just elujõuliste nõrkade signaalide ära tundmise määr võiks Govindarajani hinnangul olla selle üksuse töö hindamise kriteerium.

"Lähenemine, et kõik töötajad tulevad hommikul tööle eesmärgiga rikkuda reegleid ja korraldada revolutsioon, on nonsenss," ütleb Govindarajan. Enamus organisatsioonist peab olema ikka suunatud tänases äris raha teenimisele ja väiksem osa nende uuenduste otsimisele, mis hakkavad tootma käivet ja kasumit tulevikus. Kui aastas leitakse 1-2 projekti, mis väärivad suuremat investeeringut, siis sellest piisab - sellel tasemel uusi algatusi peaks vaatama kui uute firmade käivitamist ning nii mastaapseid asju ei ole võimalik aastas rohkem ette võtta.

Loe tervet intervjuud: strategy+business 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700