4. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikohus: võlgniku võib avalikku häbiposti panna 

Äriühingust võlglaste juhatuse liikmetel tuleb olla valmis võimaluseks, et võla õigeaegselt tasumata jätmisel võidakse oma nimi leida keset linna asuvast avalikust häbipostist.

Võlgade sissenõudmisel on üsna tavapäraseks muutunud võlgnike nimekirjade avaldamine meediaväljaannetes ja maksehäireregistrites eesmärgiga sundida võlgnikke võla tasumisele. Eriti usinalt kasutavad vastavat võimalust inkassoettevõtjad.

Võlgniku jaoks palju ootamatum ja tõenäoliselt ka ebameeldivam on aga olukord, kus seoses võlaga avaldatakse äriühingust võlgniku ja tema juhatuse liikme nimi avalikus kohas, kus liigub palju rahvast. Just taolise surveabinõu kasutamise lubatavust analüüsis Riigikohus oma 21. detsembri 2010.a. otsuses (tsiviilasi 3-2-1-67-10).

Viidatud kaasuses paigaldas inkassoettevõtja Tallinnas elava liiklusega tänavate ristmikule plakati, millel oli muuhulgas märgitud, et avaldatakse “isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt“ ning märgiti ka äriühingust võlgniku ja “seotud isikutena“ tema juhatuse liikmete nimed. Võlgniku juhatuse liige esitas seepeale hagiavalduse kohtusse, milles palus välja mõista õiglane hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Lisaks nõudis hageja, et hagi tagamise korras kohustataks inkassoettevõtjat kohe lõpetama hageja au ja väärikuse ning hea nime teotamine ning kõrvaldama hageja nimi hagis osutatud plakatilt. Maakohus jättis hagi rahuldamata, misjärel esitas hageja apellatsioonkaebuse. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Riigikohtu arvates on andmete selline avalikustamine lubatav eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist. Seda ei muuda hagejat avaldamisel negatiivses kontekstis näitamine, mida saab käsitada ka avaliku häbistamisena, kui seejuures on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu mindud heade kommetega.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et väidetavate võlgnike ja/või nendega seotud isikute paigutamine avalikku häbiposti ei ole õiguskaitsevahendina aktsepteeritav, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis hageja kui võlgniku juhatuse liikme kasuks välja 100 000 krooni. Kostjast inkassoettevõtja esitas seepeale kassatsioonkaebuse Riigikohtule.Riigikohus leidis, et kostja avaldatud andmed kostja võlglaste ja nendega seotud isikute kohta on iseenesest faktiväited (st väited, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad, ja mille tõesus või väärtus on kohtumenetluses tõendatav) ning rõhutas, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Samas Riigikohus ka möönas, et kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, siis tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.

Ühtlasi asus Riigikohus seisukohale, et kostja kui väärtushinnangu avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid (sh pöörduda hagiga või muu avaldusega kohtusse), ei võta temalt õigust avaldada võla tasumise eesmärgil võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid.

Riigikohus avaldas siiski ka arvamust, et isik ei pea taluma avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku käitumist mõjutada.Kohtuotsusest võib seega järeldada, et võla tasumise eesmärgil on teatud tingimustel põhimõtteliselt lubatud surveabinõuna võlgnike ja nende juhatuse liikmete avalik häbistamine nende andmete avaldamisega avalikus kohas, sh elava liiklusega linnatänaval.

Küll aga tuleb seejuures järgida teatud piiranguid. Seega tasub äriühingust võlglaste juhatuse liikmetel olla valmis võimaluseks, et võla õigeaegselt tasumata jätmisel võidakse oma nimi leida keset linna asuvast avalikust häbipostist.

Autor: Lemmi Kann, Risto Hübner

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700