Majanduslikus mõttes ühisraha klubi uue liikme lisandumist vaevalt et märkab – Eesti SKP on vaid 0,2 protsenti eurotsooni 8,9 triljonist eurost. Kuid Eesti eurotsooni astumine võib aidata Põhjala pankasid Swedbanki ja SEBd, kes on Balti piirkonnas praegu suurimad tegijad, märgib FT.
Eesti järel ootavad 2014. aastal eurotsooniga liitumist ka Läti ja Leedu. Teised Ida-Euroopa kandidaadid nagu Poola ja Ungari on aga otsustanud oodata, kuni selgub, kuidas lahenevad Iirimaa, Kreeka, Hispaania ja Portugali probleemid. Poola ja Ungari kardavad ka, et paindlike intressimäärade kaotamine muudab nad vähem konkurentsivõimeliseks ning vastuvõtlikumaks finantskriisidele. Samuti on võlakriis vähendanud võimalust, et eurotsooni liikmeksolek garanteerib madalamad laenukulud.
Autor: Katri Soe-Surén, Lemmi Kann