1. Kas need summeeritud tööaja arvestusperioodi sisse jäävad riigipühad mõjutavad töötaja kalendaarset tööaja normi, millest enam töötamise korral on tegemist ületunnitööga? Kas töötaja kalendaarset tööajanormi vähendatakse nende tundide võrra, mis töötaja töötab vastavalt tööajakavale nimetatud riigipühadel?
2. Kas 23. detsembril tuleb kolm ületundi, kui tööpäeva ei ole võimalik lühendada 3 tunni võrra.?
Vastus: 1. Töötajale kehtib see tööaeg, mis on töölepingus kokku lepitud. Eelduslik tööaeg täiskohaga töötamisel on 40 tundi nädalas. Pooled võivad kokku leppida lühemas, kuid mitte pikemas tööajas; seda ületav töö on juba ületunnitöö. Summeeritud tööajaarvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi kohta. Ka siis jääb ikkagi kehtima see keskmine tööaeg, kuid töötaja võib mõnel nädalal või kuul töötada vähem ja teisel jällegi rohkem. Ületunnid tekivad sel juhul alles peale summeerimisperioodi lõppu.
Kuigi seadus seda nii otseselt ei ütle, peaks loogika kohaselt olema täistööaeg ühesugune nii summeeritud kui ka summeerimata tööaja puhul. Seega oleme me pigem seisukohal, et ka summeeritud töötaja tööaega mõjutavad riigipühad. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et riigipühadel töötamise korral tuleb see tööaeg tasustada kahekordselt sõltumata sellest, kas töötaja töötab summeeritud tööajaga või mitte.
2. Jah, kui tööpäeva ei ole võimalik lühendada, siis loetakse need kolm tundi ületundideks.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.