Riigikogu võttis vastu 1,6%-lise puudujäägiga eelarve

Riigikogu kiitis täna heaks 2011. aasta riigieelarve, millega konsolideerimata kulud võrreldes tänavusega võrreldes viis protsenti 94 miljardi kroonini, teatas rahandusministeerium.

Oodatavad tulud suurenevad 2,1 protsendi võrra 89,2 miljardi kroonini. Järgmise aasta valitsussektori eeldatav tekkepõhine eelarvepuudujääk on 1,6 protsenti SKPst.

Võrreldes eelarvestrateegias seatud sihile kahanes puudujääk 0,4 protsendipunkti võrra. Ülejääki on plaanis jõuda 2013. aastaks, et võimalikult kiiresti hakata taas kasvatama kriisi ajal kahanenud reserve.

"Järgmise aasta eelarve olulisim eesmärk on Eesti konkurentsivõime ning stabiilse majanduskeskkonna tagamine. Vaid sellistes oludes on võimalik tööhõive, palkade ja pensionide kasv. Ent meil on jalad juba sedavõrd maas, et tublisti paraneb ka kultuuri, hariduse ja sotsiaalpoliitika rahastamine," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

Investeeringute maht eelarves on läbi aegade suurim, ulatudes ligi 15 miljardi kroonini. Oluline osa kasvust suunatakse haridusse, mille kulud tervikuna kasvavad rohkem kui seitsme protsendi võrra. Suurenenud rahastuse arvelt on kavas renoveerida koolimajasid üle Eesti ning kasv võimaldab jätkata riikliku koolitustellimuse ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimist saavutatud tasemel.

Kaitsekulutused suurenevad 1,9 protsendini SKPst, millega tagatakse igapäevaste personali- ja tegevuskulude kõrval ka piisavad investeeringud tehnikasse ja kasarmutesse ning harjutusväljadesse. Kultuuriministeeriumi haldusala eelarve suureneb järgmisel aastal üle 17 protsendi.

Toetatakse Tallinn 2011 kultuuripealinna projekti ning muuseume. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Kokku suurenevad kultuuri kulud koos regionaalsete kultuuriobjektidele eraldavate investeeringutoetustega 28,7 protsenti.

Kulude üldmahu kasvu peamised allikad on ülemäärase saastekvoodi müügitulu ja eurotoetused. Prognoosi järgi on oodata tulude kasvu maksutulude arvelt. Tuludest 74,4 protsenti moodustavad maksulised ning 25,6 protsenti mittemaksulised.

Riigikogus heaks kiidetud muudatusettepanekutega suurenes eelarve kulude kogumaht umbes 150 miljoni krooni võrra. Kõige enam ehk 72 miljoni krooni võrra suurenesid kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala kulud suurenesid 35 miljoni krooni võrra, millest välisvahendite kaasfinantseerimiseks läheb 20 miljonit krooni. Lisanduvate kulude katteallikaks on peamiselt riigile kuuluva maa täiendav müük, mille müügiprognoosi on uuendatud tulenevalt majanduse elavnemisest selle aasta lõpus.

Riigikogus tehtud ettepanekute alusel suurendatakse veel toimetulekupiiri 20 protsenti 1200 kroonile. Sellega kasvavad eelarves toimetulekutoetuse kulud 64 miljoni krooni võrra ning kokku kulub toetuse maksmiseks 414 miljonit krooni. Toetuse suurendamist võimaldas kõrgemate riigiteenistujate palgatõusu edasilükkamisega saavutatud kokkuhoid. Ligi 150 muudatusettepanekut ei leidnud riigikogu heakskiitu, kuna ettepanekutes välja toodud katteallikat ei olnud võimalik kasutada.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Sundecor otsib kogenud PEARAAMATUPIDAJAT

Päikesedekoori OÜ

30. september 2017

Uudised