Vaata IRLi majandusprogrammi

IRL lubab erakonna majandusprogrammis tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul kolm korda suurem majanduskasv võrreldes Euroopa Liidu keskmise majanduskasvuga, vähendada tööpuudust nelja aasta jooksul kaks korda ning tagada läbi majanduskasvu ja madalamate maksude inimeste suurem sissetulekute kasv, teatas erakond.

„Selle eesmärgi saavutamiseks hoiame eelarve tasakaalus ega lase Eestil võlalõksu langeda, alandame maksukoormust ja vabastame investeeringud inimvarasse maksudest, ohjeldame hinnatõusu, tagades vaba konkurentsi ja seistes monopolide omavoli vastu, panustame ekspordi suurendamisele ning toetame teadmismahukat ettevõtlust ja kehtestame avalik-õiguslikes ülikoolides tasuta kõrghariduse,“ sõnas IRLi esimees Mart Laar.

Laar ütles, et IRL on vastu astmelisele tulumaksule, riigiaparaadi kasvule ja tööjõu täiendavale koormamisele maksude ja bürokraatiaga.

IRLi aseesimees, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas, et eelarve tasakaalu hoidmiseks tuleb riigi kulud kontrolli all hoida ning mitte korrata kriisieelset palgarallit valitsusasutustes. Eelarve tasakaalu saavutamise eelduseks on aga kiire majanduskasv, mille eelduseks omakorda on tööjõumaksude alandamine, näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, selleks, et Eestis kõrgemapalgalisisi suurema lisandväärtusega töökohti luua.
 
„Mullu kevadel käis IRL välja kava, mis seadis eesmärgiks tagada Eesti pääs eurotsooni ning pöörata tööpuudus kasvult langusele. Eesmärkide seadmisel tundusid need utoopiana. Ometi on need praeguseks täidetud,“ lausus Parts.

„Oleme vähendanud ministeeriumide palga- ja majandamiskulusid, käivitanud ekspordigarantiide süsteemi, tõhustanud ümberõppe süsteemi, suurendanud töötutele võimalusi oma ettevõtte loomiseks, lükanud käima programmi kortermajade energiatõhususe tõstmiseks ja andnud õpingud pooleli jätnud noortele võimaluse neid jätkata,“ ütles Parts.

IRL majandusprogramm

Eesti majanduse uus tõus põhineb julgusel edendada ja kaitsta vaba ettevõtluse põhimõtteid.

Meie eesmärk on:
* tagada Eestile järgmise nelja aasta jooksul kolm korda suurem majanduskasv võrreldes EL keskmise majanduskasvuga;
* vähendada tööpuudust nelja aasta jooksul kaks korda;
* tagada läbi majanduskasvu ja madalamate maksude inimeste suurem sissetulekute kasv.

Eesmärgi saavutamiseks:
* hoiame eelarve tasakaalus ega lase Eestil võlalõksu langeda;
* alandame maksukoormust ja vabastame investeeringud inimvarasse maksudest;
* ohjeldame hinnatõusu, tagades vaba konkurentsi ja seistes monopolide omavoli vastu;
* panustame ekspordi suurendamisele ja toetame teadmismahukat ettevõtlust;
* kehtestame avalik-õiguslikes ülikoolides tasuta kõrghariduse.

IRL on vastu:
* astmelisele tulumaksule
* riigiaparaadi kasvule
* tööjõu täiendavale koormamisele maksude ja bürokraatiaga

2008. aastal käis Isamaa ja Res Publica Liit välja töökava 2010.aastaks „Tööd Eestile". IRL-i töökava seadis endale eesmärgiks tagada Eesti pääs eurotsooni ning pöörata tööpuudus kasvult langusele. Nende eesmärkide seadmisel tundusid need utoopiana. Ometi on need praeguseks täidetud. Koostöös koalitsioonipartneritega on saavutatud, et 1. jaanuarist 2011 liitub Eesti eurotsooniga ning tööpuudus on käesoleva aasta märtsist alates oluliselt vähenenud. Oleme vähendanud ministeeriumide palga- ja majandamiskulusid, käivitanud ekspordigarantiide süsteemi, tõhustanud ümberõppe süsteemi, suurendanud töötutele võimalusi oma ettevõtte loomiseks, lükanud käima programmi kortermajade energiatõhususe tõstmiseks ja andnud õpingud pooleli jätnud noortele võimaluse neid jätkata.

Edasi liikumiseks peab oma samme täpselt seadma ning prioriteete valima. IRL teab, et õnn pole rahas. Ainult rahaga pole võimalik saavutada seda, et Eestist saaks tõmbekeskus tarkadele ja aktiivsetele inimestele, et siin oleks nii hea elada, et kõik seda sooviksid. Kui tahame seda saavutada, tuleb meil majanduskasvu kiirendada ning Eesti inimeste elatustaset oluliselt tõsta. Selleks vajab Eesti uusi, julgeid ideid, uut hingamist. Eesti peab määratlema need tegurid, mis panevad tema uuele tõusule aluse.

Eesti ettevõtete jaoks on rahvusvahelise äri osakaal üha kasvanud. Ühel või teisel moel on kõik Eesti ettevõtted seotud oma äripartnerite, klientide ja tarnijatega teistes riikides. Oma sihte seades peame mõistma, et üleilmastumine on jõudnud järku, kus ettevõtete äriüksusi paigutatakse üle maailma vastavalt sellele, kus on mingis valdkonnas tegutsemiseks soodsamad tingimused. Peame ka ise lähtuma samadest mängureeglitest. Jõukuse kasvatamine ei saa pikas perspektiivis käia üksnes töökohtade Eestisse ümberpaigutumise teel, vaid läbi Eestis peakortereid omavate ettevõtete kasvu välisturgudel. Eesti peab võtma suuna kõrgema lisandväärtusega tootmise ja teenuste arendamisele. See tõstab majanduse konkurentsivõimet, suurendades samal ajal inimeste sissetulekuid.

Me peame oma majandust vaatlema osana maailmamajandusest ning meie ettevõtjate ja töötajate ettevalmistus peab seda arvesse võtma. Peame suutma astuda maailmaga sama sammu ning olema avatud ja asjatundlikud ärisidemete arendamisel. Eesti ettevõtluskeskkond peab soodustama seda, et Eesti oleks hea asupaik ka Eestist välja ulatuvate ambitsioonidega ettevõtetele. Kuidas seda saavutada? Edukad saame olla vaid olles efektiivsed, see kehtib nii ettevõtete tasandil kui riigiaparaadi tegevuses.

Eesti ettevõtete pikaajaline väljakutse on tootlikkuse tõstmine, innovatsioon ja võimekuse kasvatamine jõudmaks rahvusvahelistele turgudele. IRL-i majanduspoliitika sihiks on nende taotluste mitmekülgne toetamine. Seda tuleb teha hariduse ja ühiskonnas ettevõtlikkust soosivaid väärtusi kujundades ning järgmiste maksu- ja majanduspoliitiliste abinõudega.

EESTI ETTEVÕTLIKUMAKS

Tõhusaim majanduspoliitika on jätkuvalt hea hariduspoliitika. Hea haridus annab võimaluse saada endale ka hea töö ning vähendab ohtu töötuks jääda.
IRL peab õigeks tagada, et kellelgi ei jääks Eestis võimetekohane haridus omandamata seetõttu, et tal selleks raha ei jätku. IRL viib Eesti üle tasuta kõrgharidusele.

Meie haridussüsteem peab valmistama inimesi enam ette ettevõtjana tegutsemiseks. IRL seisab selle eest, et üldhariduskoolide õppekavadesse sisseviidud ettevõtlusõpe oleks innustav ja sisuline. 2013. aastaks tuleb kõigile mittemajanduserialade tudengitele tagada ettevõtlusõppe võimalus oma õppekava raames.

Soodustame noorte ettevõtlusega alustamist kujundades hariduse kaudu arusaama sellest, mida tähendab ettevõtjana tegutsemine ning suuname enam ettevõtlustoetusi noorte äride käivitamiseks.

Riigi ja erasektori koostöös tuleb tekitada aktiivne omakapitali pakkumine rahvusvahelist kasvu otsivatele Eesti ettevõtetele. Üheks võimaluseks seda soodustada on riigi osalusel fondi loomine, mis ei investeeri ise otse ettevõtetesse, vaid annab oma vahendid etteantud kriteeriumide alusel Balti riikides tegutsevatele private-equity fondidele investeerimiseks.

Käivitame programmi Start-up Eesti, millega antakse tõuge uute innovaatiliste ja ambitsioonikate ettevõtte sünniks.

Soodustame teaduse ja hariduse ning ettevõtluse koostööd. Tarvilik on saavutada laiem mõistmine selle osas, et majanduslikku väärtust ei oma üksnes uued ideed ja teaduslikud saavutused, vaid teadlased peavad koostöös ettevõtjatega suutma hinnata ka võimalusi maailmaturul ning vastavalt sellele tuleb arendada tooteid ja teenuseid.

MAKSUD ALLA

Makse tuleb alandada selleks, et soodustada välisinvesteeringuid, elavdada ettevõtlikust ja luua uusi töökohti. Me alandame makse selleks, et panna majandus kiiremini kasvama.

Mida keerukamaks muutuvad Eestis pakutavad teenused ja valmistatavad tooted, seda suurem tähtsus on inimeste teadmistel, oskustel, loomingulisusel ja motivatsioonil. Riik peab maksusüsteemi abil soodustama suundumist selle poole, et Eestis oleks hea tegutseda teadmismahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel.

Töötuskindlustusmakse tuleb hiljemalt 2014. aastaks alandada kriisieelsele tasemele, alustades sellega 2012. aastal.

2011. aastal võtame vastu seaduse, millega seatakse sotsiaalmaksule ülempiir selleks, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis.

Ettevõtetele tuleb anda võimalus teha aastas maksuvabalt kuni 100 tuhande krooni (6391 eurot) ulatuses töötaja kohta kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks.

Innovatsiooni soodustamiseks tuleb kaotada tulumaks patentide litsentsitasult.

TÖÖHÕIVE SUURENDAMINE

Majanduskriisi ei saa lugeda lõppenuks seni, kuni tööpuudus pole Eestis langenud praegusest tasemelt oluliselt allapoole. Eriliseks väljakutseks on Eestile kõrge tööpuudus noorte seas.

IRL vabastab pikaajaliselt töötud olnud noori tööle võtvad ettevõtjad pooleks aastaks neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest.

IRL tagab töötuks jäänud inimestele ümber- või täiendõppe, muutes seda koostöös ettevõtjatega sihipärasemaks ning konkreetsetele töökohtadele suunatumaks.

IRL tagab, et otsuste langetamisel valitsuses arvestatakse nende mõju tööhõivele, muutes eelistatuks otsused, mis aitavad tööhõivet suurendada. IRL vähendab tööpuudust 2014.aastaks Eestis vähemalt kaks korda.

KONKURENTS OLGU TAGATUD

Hinnakasv on kujunenud Eesti majandusele tõsiseks probleemiks. Selle ohjeldamiseks tuleb tugevdada kontrolli monopolide üle ning seista vaba konkurentsi eest. Eesti väiksuse tõttu on sisemaine konkurents paljude kaupade ja teenuste pakkumisel tagasihoidlik ning püsib risk, et turuosalised sõlmivad konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Ausa konkurentsi kindlustamine on riigi esmatähtis ülesanne, sest konkurents hoiab hinnad tarbijate jaoks mõistlikul tasemel. Konkurentsi- või regulatiivsed puudujäägid monopolide poolt osutatavate teenuste puhul mõjuvad aga halvasti ka Eesti ettevõtluskliimale.

IRL tugevdab Konkurentsiametit ning tagab selle sõltumatuse. Konkurentsiameti ministeriaalset alluvust ei muudeta.

Seisame selle eest, et 2013. aastal täielikult avaneval elektriturul ei oleks konkurentsi takistavaid administratiivseid barjääre - tarbijatel peab olema võimalik valida erinevate elektrimüüjate vahel ning riik peab talle kuuluva põhivõrguettevõtja kaudu tagama turu toimimiseks piisavate elektriühenduste väljaehitamise.

IRL seisab jätkuvalt selle eest et monopolide hinnad oleks reguleeritud.

TASAKAALUS EELARVE

Eesti eelarve tuleb hoida tasakaalus ning mitte suurendada valitsuse võlakoormust. Nii pidurdame hinnatõusu ning jätame järgnevatele põlvkondadele võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada.

Põhiseadust tuleb täiendada liigse kulutamise ja laenamise eest kaitsva valitsussektori eelarve tasakaalu nõudega. Riik ei tohi üldjuhul kulutada rohkem kui ta teenib tulusid. Majanduslanguse aegadel võib riik kulutada tuludest enam, kuid seda vaid kogutud reservide arvel ning ette nähakse ka see, kuidas reservid taastatakse. Kui selleks kokkulepet ei saavutata tuleb kontratsüklilise eelarvepoliitika põhimõtted kanda vähemalt eelarve baasseadusse.

IRL lükkab tagasi ettepanekud valitsuse võlakoormust suurendada.

Eelarve tasakaalu tagamiseks külmutab IRL neljaks aastaks ministeeriumite valitsemiskulude osakaalu riigieelarves. IRL kaotab ametnike erihüved nagu põhjendamatult kõrged koondamishüvitised.

IRL seisab selle eest, et järgmise nelja aasta jooksul ei tehta ühtegi puudujäägiga riigieelarvet ning majanduskasvu korral asutakse taastama reserve.

Valitsemise efektiivsemaks muutmiseks ja bürokraatia vähendamiseks viib IRL läbi haldusreformi, vähendades omavalitsuste arvu ja tõstes nende suutlikkust kohalikke huve kaitsta.

AVATUD MAJANDUS

Selleks, et Eesti majandus suudaks jõuda uutele turgudele, peab ta olema ise avatud ning saama ka riigilt rohkem tuge maailmaturgudel konkureerimiseks.
Investeerimisatraktiivsuse suurendamiseks muudab IRL uute investeeringute Eestisse meelitamise kogu valitsuse, mitte ainult ühe ministri prioriteediks. Kaalume eraldi investeeringute agentuuri moodustamist, mille tööülesanne on koostöö ja kontakti hoidmine Eesti jaoks perspektiivsete valdkondade investoritega. Tuleb läbi töötada Eesti jaoks strateegilistes valdkondades investeerimissoodustuste andmise õiguslik lahendus.

Eesti majanduse kasvu mootor on ekspordi kasv. IRL tagab sellele toetuse, suunates just sinna suurema osa ettevõtlustoetustest. Jätkame ka toetusi turismimajanduse arendamiseks.

Selleks, et aidata Eesti ettevõtetel maailmaturgudele jõuda tuleb välismajanduspoliitika muuta meie välispoliitika selgeks prioriteediks. Eestil saatkondade võrk tuleb rakendada meie ettevõtete rahvusvahelistumise teenistusse. Eesti peab suunama oma majandusdiplomaadid eelkõige kasvuriikidesse ning riikidesse, kuhu Eesti ettevõtted on laienemas. Diplomaatia peab toetama Eesti ettevõtete edukat osalemist rahvusvahelistel hangetel ja välistellimuste saamisel.

Eesti majanduspoliitika peab olema pragmaatiline ja võimaldama Eesti ettevõtetel edukalt tegutseda nii lääne kui ida suunal, sealhulgas kapitali ja teenuste ekspordi ning vahenduse alal. Majandussuhetes Venemaaga tuleb esiplaanile tõsta see, et vabakaubanduse põhimõtetest lähtumine ning administratiivsete majandussuhtlust takistavate tõkete kõrvaldamine on mõlema riigi majanduslikes huvides.

RAHVUSLIKUD EDUPROJEKTID

Eesti majanduse viivad uuele kasvule projektid, mis muudavad seda efektiivsemaks ja teadmismahukamaks. Nende reaalne elluviimine sõltub aga väikeste, kuid otse peaministrile alluvate töörühmade aktiivsest tegevusest, millele püstitatakse selgelt mõõdetavad eesmärgid ning konkreetsed tähtajad.

IKT rahvuslik programm.
NATO küberkaitsekeskus, loodetavasti Eestisse tulev Euroopa Liidu IT-agentuur ning kiirelt rahvusvahelisemaks muutuvad teaduspargid kujundavad Eesti mainet ja edulugu. Samas seisab Eesti IKT sektor mitmete pudelikaelade ees, millest läbi pääsemata Eesti edenemine sellel alal võib vabalt peatuda. Esimene pudelkael on IKT spetsialistide hulk, mida tuleb järsult suurendada. Teiseks on oluline muuta IKT-õpe kõrgkoolides läbivaks ehk kõigil erialadel toimuvaks. Kolmandaks tuleb valitsusel omalt poolt senisest aktiivsemalt toetada IKT firmasid välisturgudele minekuks, avamaks selleks ka võimalused valitsuse käsutuses olevate tehniliste lahenduste kasutamiseks.

„Tark Eesti" projekt.
Projekti „Tark Eesti" eesmärk on tõmmata Eestisse maailmast tarku ja aktiivseid inimesi, pakkudes neile siin häid tingimusi enese teostamiseks. Selleks tuleb Eesti seadusandlus täiendada mitmete sätetega, mis muudaksid Eestit ettevõtlusele ligitõmbavamaks, alustades näiteks sotsiaalmaksu ülemlaega ja hariduskulude vabastamisest erisoodustusmaksu alt ning lõpetades väikeettevõtluse maksustamise lihtsustamisega ja patentidelt saadud tulu muutmiseks maksuvabaks.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Uudised