24. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötasu tasaarvestamine valmistab peamurdmist

Paljude jaoks on kindlasti tõstatunud küsimus, mis on töötasu tasaarvestamine ja kuidas seda teha tuleks. Seda selgitasid ajakirjas Raamatupidamise Praktik Heli Raidve ja Kristine Kuusik.

Kehtivuse kaotanud palgaseaduses oli tasaarvelduse eelkäijaks töötasust kinnipidamine.

Varem kehtinud töötasust kinnipidamise ja praeguse tasaarvestamise vahel on mõningad erinevused, seetõttu käsitleme tasaarvestust lähemalt nii töölepingu seaduse (TLS) kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) mõttes.. Kui sisestate otsingut kasutades lahtrisse “Koos tulevikuredaktsioonidega” linnukese, näete ka tulevikus kehtima hakkavaid muudatusi.Töösuhtes saavad sama liiki olla rahalised kohustused. Tööandja rahalised nõuded töötaja vastu on näiteks töötaja tekitatud kahju, töötaja poolt tähtajaks tagastamata ettemaks,  töötajale kasutada antud kütusekaardi või tööandja taskutelefoni limiidi ülekulu. Töötaja rahaline nõue tööandja vastu on üldjuhul töötasu (vt ka ajakirja eelmise numbri artiklit “Töötasu mitu palet”), aga ka tööandja poolt töötajale tekitatud kahju, töötaja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, lähetuse päevarahad vms.

Tasaarvestamist reguleerivad VÕS-i üldosa paragrahvid 197–202. Raamatupidajal võib lisaks töölepingule tekkida vajadus tasaarvestamist kasutada ka muude lepingute puhul (nt töövõtu-, käsundus- või ostu-müügileping), seetõttu soovitame viidatud paragrahvid ise läbi lugeda.Kõikide seadustega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel www.riigiteataja.ee

Tasaarvestuse mõiste

VÕS-i § 197 lõige 1 sätestab: kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. Lihtsamalt öeldes on tasaarvestuseks vaja sama liiki sissenõutavaks muutunud vastastikuseid kohustusi.Tasaarvestuse eeldus – sama liiki vastastikused kohustused

Töötajale makstava töötasu nõue muutub töötaja poolt sissenõutavaks töölepingus kokku lepitud nn palgapäeval. Tööandjalt töötajale töölähetuse jaoks tehtud ettemaksu kasutamata jäänud osa muutub tööandja poolt sissenõutavaks üldjuhul alles pärast töötaja lähetusest saabumist. Neid nõudeid saab omavahel tasaarveldada ainult siis, kui mõlema täitmise tähtaeg on saabunud. Seega ei saa tööandja lähetuskulude ettemaksu kasutamata jäänud osa nõuet tasaarveldada töötaja töötasu nõudega enne, kui töötaja on lähetusest saabunud. Kõige kindlam on võtta töötajalt allkiri avalduse kättesaamise kohta. Kui see võimalus puudub, tuleks avaldus saata töötaja e-posti aadressile või anda see kätte tunnistajate juuresolekul. Üldjuhul on tasaarvestus töösuhtes võimalik ainult töötaja nõusolekul, seega peaks tasaarvestusavaldus kajastama ka töötaja selget nõustumist tasaarvestamisega  (kinnipidamisega).

VÕS-i § 197 lõike 2 kohaselt lõpevad poolte nõuded teineteise vastu tasaarvestatud ehk kattuvas osas. Teisisõnu – kui näiteks tööandja tasaarveldab töötaja nõusolekul tööandjapoolse 500-kroonise kahju hüvitamise nõude töötaja 6000-kroonise töötasu nõudega, jääb töötajale tööandja vastu alles 5500-kroonine töötasu nõue. Poolte nõuded teineteise vastu lõpevad ainult kattuvas osas.Tasaarvestusavaldus

VÕS-i § 198 kohaselt toimub tasaarvestus teisele poolele avalduse tegemisega. VÕS ja TLS ei reguleeri selle vormi, seega võib teoreetiliselt tasaarvestusavalduse teisele poolele esitada ka suuliselt.Samal ajal tuleb meeles pidada, et vaidluse korral peavad pooled olema võimelised tõendama, millal ning milliste nõuete ja summade ulatuses tasaarvestamine toimus. Seega on tasaarveldusavaldused praeguses tööõiguse praktikas tavaliselt kirjalikus või kirjalikult taasesitatavas vormis (nt e-kiri, kirjalikus või elektroonilises vormis avaldused).Tasaarvestusavalduse sisule seadus nõudeid ei kehtesta. Töösuhte eripärast ja palga puutumatuse põhimõttest tulenevalt peaks tasaarveldusavalduse esitaja (üldjuhul tööandja) töötajale esitatavas avalduses näitama, millised nõuded millistes summades ja mis kuupäeval tasaarvestatakse. Tööandja peab hoolitsema, et tasaarvestusavaldus jõuaks töötajani.Tasaarvestamiseks tuleb teisele poolele teha avaldus

Tasaarvestus töölepingu seaduse järgi

Oluline on siinkohal meeles pidada, et TLS-is sätestatud tasaarvestamise reeglid erinevad VÕS-i asjaomastest reeglitest. Sellele viitab ka TLS-i § 78 pealkiri “Tasaarvestamise erisus”. Seega kohaldatakse töösuhtes VÕS-is tasaarvestamise kohta sätestatut, aga nende erisustega, mis on kirjas TLS-i §-s 78.

Töötaja nõusoleku taasesitamine on töötasu üle peetava vaidluse korral hädavajalik. Töövaidluskomisjonide 2010. aasta otsustest nähtub, et mitmed tööandjad ei suuda vaidluse korral tõendada, et töötaja oli tasaarvestamisega (kinnipidamisega) nõus, sest töötaja saadetud e-kirja ei leita, tema kirjalik nõusolek ei ole säilinud või seda ei vormistatudki.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt võib töötaja saamata töötasu nõudeid esitada kolme aasta jooksul, seega peab tööandja vähemalt sama kaua säilitama töötajate poolt töötasu tasaarvestamiseks (kinnipidamiseks) antud nõusolekuid, tasaarvestusavaldusi või -kokkuleppeid.

Tasub teada

Aegumistähtajad

* Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul ajast, millal töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse (TLS-i § 39).* Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul ajast, millal töötaja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest (TLS-i § 74 lg 4).* Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlusorganisse neli kuud (kohaldub kõigil juhtudel, kui ole tegemist kahju hüvitamisega või töötasu tagastamise nõudega).

Mida tuleb silmas pidada tasaarveldusel töötaja nõusolekuta ja töötaja nõusolekuta, sellest loe pikemalt ajakirja Raamatupidamise Praktik novembrinumbrist .

Autor: Lemmi Kann, Kristine Kuusik, Heli Raidve

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700