Rahvakalender: haned jooksus ja lambad pügamata

Täna õhtul hakkavad tänavatel ja teedel ringi jooksma heledas rõivas haned, kes toovad muistse tava kohaselt hingede õnnistust nii perele kui karjale.

Enne kui haned jõuavad ukse taha või ise jooksma minna, võiks heita pilgu pyha tähendusele ja tavadele, mida tutvustab Maavalla Koda.

Eesti rahvakalendris tähistab 25.novembril kadripäeva. Algupärasest Kreeka nimega Aikater mugandatud Kadri on katoliku pühak, kellel pole meie pyhaga muud ühist kui aeg. Tähtpäeval on mitmeid põlisemaid nimesid nagu: lamba emäpäe, lammaste püha, lambapäev ja määmise (mäimise) päev. Lambapäeva eelõhtut on Muhus kutsutud haneõhtuks, kuna sanditajateks olid valgeis rõivis haned.

Küllap enamus eestlasi ütleb harjumuspäraselt edasi kadripäev ja kadrisandid, kuid need, kes tahakasid kasutada midagi päris oma, võiksid öelda haneõhtu, haned ja lambapäev.

Aeg

Hanepäevast algab tali ja karu läheb pessa. Sel päeval on vaadatud taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja taevasõel ennustavad talve ilmasid. Lambapäeva ümber olevad tormid aga toovad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmasid.

Saardes on teatud, et lambapäevaga saab hingedeaeg läbi: neli nädalat enne kadripäeva olid hinged vabad. Kadripäevas tapeti sis lammas hingedele süüa. Tare pääle viiti üles hingede jaos lambaliha ja kopsu-maksa.

Haned

Hingedeaja sanditajad – mardid, hingesandid ja haned – kehastavad hingesid, kes ootavad pererahvalt anniks süüa ja toovad omakorda õnnistust. Haned õnnistavad tavaliselt kariloomi ja kodulinde, aga ka peret. Koos õnnistusega loobitakse tubadesse põrandale vilja ja herneid.

Sarnaselt Mulgimaa hingesantidele on haned heledas rõivas. Sageli moondatakse end linnuks või loomaks: haneks, kureks, karuks, sokuks või pulliks. Mõnel pool on varem haneks käinud üksnes mehed ja poisid, teisal üksnes naised. Hiljem pole osatud enam tavadest päriselt kinni pidada ja viimaks on see jäänud eeskätt laste asjaks.

Hane joostakse, just nimelt joostakse, haneõhtul ehk 24. novembri õhtul. Kihnus on aga lambapüha peetud külaga kolm päeva järjest.

Sajakonna aasta eest on elus olnud veel teinegi santimise tava – vanad vaesed naised või mehed on käinud paar päeva enne hanepäeva valgel ajal üksinda talust talusse ja palunud endale toidukraami, villa jms.

Haned sageli laulavad ukse taga sisse laskmiseks, kuid see pole reegel. Pääsenud tuppa, lauldakse, mängitakse ja lüüakse pilli. Kui hanesid kostitatakse söögi ja andidega, jagavad nad õnnistust.

Maa eri paigus on jagatud erinevaid ande: herneid, ube, leiba, vorsti, käkki, karaskit, pähkleid, õunu, villu jm. Mõnel pool on pakutud hanedele tares süüa ja antud ande kaasagi. Mõnel pool on antud üksnes kaasa.

Haned mitte üksnes ei soovi õnne, vaid ka annavad tervist. Kuuse-, kadaka- vm oksaga lüüakse pererahvast, soovides: tervist, tervist, tervist! Sageli on löödud just pähe. Seda taiga on nimetatud ka hanede andmiseks.

Kui hanesid ei lasta tuppa või nad jäetakse kostitamata, saab ihne pererahvas sajatada. Nii nagu hanede õnnistusse nii ka sajatuste väesse on usutud ja seda peljatud. Üsna tavaline on olnud seegi, et sisselaskmisest keeldunud talu õues tehti pahandust: kuhjati ukse ette puuriit või kola, pöörati reed kummuli, lasti sead laudast välja jms.

Lamba emapäev

Laut, loomad ja eeskätt lambad on haneõhtu ja järgneva lambapüha ühed peategelased. Mõnel pool on pandud hanede toodud vitsakimp õnnistuseks lambalauta lae alla. Maa idapoolses osas on aga pea kaasajani säilinud tava lambapüha hommikul ukse taga mäimas ehk määgimas käia. Ilma määgimata pole sel päeval külalisi tuppagi lastud.

"Kadrinapäeva hommikul pidi ukse taga mäima. Seest öeldi: “Talle, talleke, tule sisse!” Mäimas käisid nii vanad kui noored. Siis pidi palju lambaid saama see, kelle juurde mäijad tulid." Kõdavere

Laudas, eriti aga lambalaudas söömist on peetud lambapühal väga tähtsaks. Mulgimaal on perenaine ja tüdrukud söönud lambalaudas kana või on vaid kondid ja suled lambalauta maetud. Tartu- ja Virumaal on lauta sööma kutsutud külalapsed või –noored. Seejuures on tehtud igasugu taigasid, mis lambaõnne kasvatavad.

"Kadrinapääväl käänud kadrisantid, siis õllud üva lambaõnne. Kui käänud naesterahvas, siis suanud uttestallekeisi, kui miesterahvas, siis õenastallekeisi. Siis kiädetud tanguputru ja viätud lambalauta ja kutsutud külälapsed sinna süüma, lastud näid siäl kepsu ja puksu löädä, lamba muudu mäidä ja kõiksugu tembusid tehä." Kõdavere

Kuigi lambad on tähtsad mõnel teiselgi pühal (näiteks jakepäeval ja kasupäeval), käib lambapüha siiski teistest üle. Helmes on lambapüha nimetatud otsesõnu lamba emäpäeks. Nii nagu rukki, jõulu jt emapäevad, nii ka lamba emapäev tähistab selle eluväe püha.

Söök ja jook

Lambapüha tavaliseks toiduks on tangupuder – nn lambapuder. Nagu teistelgi hingedeaja tähtsatel päevadel nii ka siis peetud väga oluliseks, et tapetaks mõni loom või lind: kana, kukk, lammas või siga. Lambapüha laual peab olema värskest lihast road ja verikäkid ning maugud. Samuti keedetud herned-oad, karask, kama ja kamapallid, kiisel jm. Püha toitu on pidanud jagama külarahvaga, loomadega, aga ka hingedega. Piirkonniti on lambapüha söögid erinevad.

Tööd ja keelud

Lambapüha töökeelud on seotud samuti lammastega. Üldiselt on keelatud igasugused lammaste ja villaga seotud tööd. Ka nõelumine ja kudumine on keelatud, kuna see tegevat lambad pimedaks või haigeks. Lambapühal tehtud nõelatöö võib viia silmanägemise isegi töötegija lastel.

Vadja maarahvas, kes peab kadripäeva samuti 24. novembril, on aga sel päeval kudumist lausa soovitavaks pidanud.

Vaata ka pärimust ja kasutatud kirjandust.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Maavalla Koda

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Sundecor otsib kogenud PEARAAMATUPIDAJAT

Päikesedekoori OÜ

30. september 2017

Haanpaa Group is looking for a CREDIT CONTROLLER

Manpower OÜ

05. oktoober 2017

Cinamon is looking for a FINANCE MANAGER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Uudised