23. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seadusandlus: puhkuseosakute regulatsioon tulekul

Justiitsministeerium on koostanud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse üle võtta Eesti õigusesse direktiiv tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega ehk uus puhkuseosakute direktiiv.

Täpsustuseks kõigepealt, mis üldse on puhkuseosak, mida uute võlaõigusseaduse sätetega soovitakse reguleerida. Puhkuseosak annab selle omanikule õiguse viibida puhkekuurordis kokkulepitud ajavahemiku kokkulepitud ajal kalendriaastast. Selliseks puhkuseosakuks võib olla näiteks iga-aastane rannamajakese kasutusõigus Hispaanias või pikaajaline suusamaja rentimine Šveitsi Alpides. Paljudes ELi riikides on puhkuseosakute omandamine väga levinud puhkuse veetmise viis, nt Ühendkuningriikides, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias on puhkuseosakute ostu-müügi poolest esirinnas ning majanduses mängib see ärivaldkond olulist rolli. Ka Tšehhis, Ungaris ja Poolas on puhkuseosakute turuosa kasvamas.

Eestis ei ole puhkuseosakud väga laialt levinud tooted, aga sellele vaatamata on mitmeid küsitavaid juhtumeid osakute müügiga olnud. Nõnda tutvustame pisut lähemalt, millist toodet ja millistel tingimustel plaanitavate võlaõigusseaduse muudatustega tarbijatele pakkuda võib.

Kuigi puhkuseosakud on ka varasemalt ELi tasandil reguleeritud (juba 1994. aastast), siis uue direktiiviga soovitakse tarbijakaitset veelgi tõhustada. Kuna tegemist on tarbijakaitselise direktiiviga, siis ülevõtmisel siseriiklikusse õigusesse tõlgendamisvabadust suurt ei jäeta, mis peaks ennekõike tagama kõigile ELi tarbijatele ühesugused õigused, sõltumata sellest, kus riigis osakuid osteti.

Eelnõuga tuuakse sisse uued lepinguliigid: pikaajalise puhkusetoote leping, vahetussüsteemileping ja vahendusleping ning muudetakse ehitise ajutise kasutamise lepingu mõistet. Reguleeritakse puhkusetoodete reklaami ja eelneva teavitamise regulatsiooni ning tarbija õigust lepingust taganemisel, keeldu võtta ettemaksu ja tagada teave tarbijale arusaadavas keeles. Nii pikaajalise puhkusetoote lepingu, vahenduslepingu, vahetussüsteemilepingu kui ka ehitise ajutise kasutamise lepingu puhul kohaldatakse sätteid üksnes majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute ja tarbija vahelistele lepingutele.

Ehitise ajutise kasutamise leping

Ehitise ajutise kasutamise lepinguga antakse tarbijale üle õigus kasutada ehitist. Eelnõuga täpsustatakse, et selline ehitise kasutusõigus antakse majutamise eesmärgil. Kasutusõigus peab olema ajutine ning tarbija peab vastava õiguse saama rohkem kui üheks aastaks mitme kasutusperioodi jooksul. Lepinguliik „pikaajaline puhkusetoode“ hõlmab selliseid tooteid nagu puhkuseklubid. Toode seisneb selles, et tarbijal on õigus saada soodustusi, eelkõige hinnaalandusi, kas üksnes ehitise kasutamisel või koos reisi või muude teenustega, mille eest tarbija on kohustatud tasuma. Sarnaselt ehitise ajutise kasutamise lepinguga kestab pikaajalise puhkusetoote leping kauem kui üks aasta. Siia ei kuulu püsikliendisoodustused, mille alusel tehakse allahindlusi hotellides või nt suviste sooduspakettidena müüdud tooted. Samuti ei ole krediitkaart pikaajaline puhkusetoode, ehkki kaardiga võib saada soodustusi hotellides ning tarbija peab kaardi saamiseks maksma teatud summa ja lisaks aastamaksu, sest allahindluste pakkumine ei ole kaardi põhieesmärk.

Oluline on nimetatud puhkusetoodete puhul endiselt tarbija põhikohustus maksta toote kasutusõiguse eest, sealjuures on võimalikud erinevad tasumisvariandid – nt ei pea maksmise kohustust sätestama kohe lepingu algusesse, tasumist võib korraldada ka peale esialgse summa saamist iga majutuskorra eest eraldi lisasummana. Samas pikaajalise puhkusetoote lepingute puhul toimub tasumine osamaksetena, mis on jagatud võrdse suurusega makseteks lepingu kestuse iga aasta kohta ning keelatud on pakkujal kohustada tarbijat ebaproportsionaalselt suurt osa makstavast tasust lühikese perioodi jooksul tasuma.

Lepingust taganemine

Kuna tarbijal on edaspidi õigus lepingust taganeda 14 päeva (kehtivas regulatsioonis 10 päeva) jooksul ilma põhjust avaldamata, siis enne taganemistähtaja lõppu on keelatud igasugused maksed tarbijalt ettevõtjale, tegemist on nn järelemõtlemisajaga. Taganemisõiguse kasutamisel ei hüvita tarbija kulusid ega kanna vastutust kulutuste eest, mis kaasnevad teenustega, mida võidi osutada enne lepingust taganemist. Tarbijal ei tule tasuda notaritasusid ja muid avalik-õigusliku suhte alusel makstud tagastamatuid tasusid ning ta ei kanna vastutust lepinguga seotud teenuste eest, lisaks ei või pakkuja nõuda tarbijalt taganemise korral ka asja kasutamise eest kasutuseeliseid. Samuti on keelatud pakkujal või kolmandatel isikutel nõuda tarbijal selliste toimingute tegemist, mis võimaldaksid tarbija krediitkaardikontole broneeringuid teha.

Oluliseks on peetud ka tarbijate piisav teavitamine enne lepingu sõlmimist, selleks on kehtestatud standardinfo teabeleht, mis siis kõigile EL-i tarbijatele peaks oma lihtsa ülesehituse ja struktuuriga tagama teabe võrreldatavuse ja arusaamise. Taolisel teabelehel peab siis puhkusetoote pakkuja poolt olema ära toodud muuhulgas pakkuja kontaktid, toote lühikirjeldus, kasutamise periood, makstav tasu, võimalikud lisakulud (kohalikud maksud, lõivud, aastamaksud), kommunaaltasud, teenused/ehitised (nt ujula), mida tarbija võib kasutada jne. Taoline teabeleht peab olema isiklikult adresseeritud, taasesitavas vormis ning kättesaadav piisava aja jooksul. Info võib olla paberil, e-kirjana, DVD-l vms viisil, aga tähelepanu tuleb pöörata konkreetse tarbija võimalustele infole ligipääsuks ehk kui on teada, et sellel konkreetsel tarbijal puudub interneti või arvuti kasutamise võimalus, siis info andmine DVD-l või mälupulgal ei ole asjakohane.

Vältimaks olukordi, kus tarbijal võib tekkida ettekujutus, et taoliseid puhkusetooteid saab lihtsalt ja vabalt võõrandada ning soovi korral tootest vabaneda, ei tohi lepingus ega ka toote reklaamis määratleda ehitise ajutise kasutamisõigust ja pikaajalist puhkusetoodet investeeringuna.

Täpsemalt eelnõu teksti ja seletuskirjaga saab aga tutvuda SIIN.

Oodatud on ka kommentaarid ja ettepanekud e-postiaadressile [email protected]

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas

 

Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700