3. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Diplomiveskid – kas kasvav majandusharu?

Eesti tööandjatele ei tee haridustunnistuste kehtivus suurt muret ja töötaja kiusatus oma haridusteed võltsida kasvab käsikäes kõrghariduse devalveerumise ja rahvusvahelistumisega. Välismaal õppivate-töötavate eestimaalastehulk tõstatab diplomite ehtsuse probleemi, nendid Argo Kerb Õpetajate lehes.

Käsikäes kõrghariduse devalveerumisega on suurenenud nende töökohtade arv, millele tööleasumise eeldus on kõrgharidus. Ka on riik ja omavalitsus esitanud kõrghariduse nõude tihti sellistes valdkondades, kus töötades ei pruugi seda vaja minnagi – see panustab omakorda kõrghariduse väärtuse alanemisse ja on vesi diplomiveskite­le. Kõrgharidust eeldavad paljude töö­- andjate sisereeglid, kuid millisel teel haridus saadud on ning milline on kandideerija tegelik haridus­taust, ei pruugi olla prioriteetne küsimus. Seega, kui haridust tõendava dokumendita pole võimalik saada kvaliteetset tööd või edasi õppida, kasvab huvi haridustunnistuste lihtsama või kiirema omandamise vastu.

Löögi alla sattumise oht ei varitse üksnes kõrgkoolidiplomeid, vaid kõiki kvalifikatsiooni või oskusi tõendavaid dokumente – maailmapraktika on näidanud, et huvi tuntakse nii keeletestide (TOEFL) kui ka keskkooli lõputunnistuste vastu. Lisaks on massiülikoolide teke eri riikides elustanud tööstusharu, kus eksaminandi eest läheb teadmistekontrolli hoopis keegi teine.

Eesti tööandjad haridusdokumente eriti ei uuri21. oktoobril Tallinnas toimunud diplomivabrikuid ja võltskvalifikatsiooni käsitlenud konverentsil rõhutati, et tegu pole ohvrita kuriteoga. Enamasti saavad petta needsamad inimesed, kes teadlikult või teadmatult pettuse peale välja on läinud. Nad maksavad suuri summasid kursuste ja dokumentide eest, mis üheski enesest lugupidavas asutuses kontrolli ei läbi. Ülikoolides on võltsitud lõpudiplomiga siiski väga raske sisse ja veel keerulisem hakkama saada, teine lugu on tööandjatega. Kohtades, kus kõrgharidus on töökoha juures vaid vormiline nõue ja hakkama saab ka madalama haridustasemega, ei pruugi pettus välja tulla. Kel valskus õnnestub, see on saanud konkurentide ees ebaausa eelise ja petnud samas ka tunnistust aktsepteerinud tööandjat või haridusasutust. Küsitletud tööandjatest sõnas enamik, et haridustaseme kohta valetamise või võltsdiplomitega nad kokku pole puutunud. Samuti ei tunta märkimisväärset huvi haridusasutuse või õppekava kvaliteedi vastu.

Tööandjatel on oma kontrollmehhanismid. Eesti tarkvarafirma Webmedia personalijuhi Kairi Pauskari sõnul tuleb neile tööle saamiseks sooritada katseülesanne, mida võib ka kodus teha. Petta oleks küll võimalik, kuid tööle asudes tuleks see kohe välja.Ka Elioni personalikonsultandi Kris­ti Kollo kinnitusel on nende värbamisprotsessi oluline osa kodune ülesanne, kus kontrollitakse erialateadmisi ja pannakse kandidaat proovile tulevase ametikohaga seotud ülesannetes. Tööle valimisel omavad tähtsust ka inimese väärtushinnangud, mida uuritakse isiksuse testide abil. Kollo sõnul ei ole nad pärast kõike seda pidanud vajalikuks haridusasutuse tunnistusi täiendavalt uurida.

Potentsiaalne tulevikuprobleem

Juba 2006/2007. õa õppis OECD andmetel välismaal 4795 eestimaalast. Reaalne arv on tunduvalt kõrgem – spekuleeritakse, et praeguseks võib see olla üle 10 000. Veel rohkem on neid, kes on kolinud või liiguvad välisriikide vahet seoses pere ja tööga. Suureneb välismaal üles kasvanud laste arv. Minevikus oli (Balti naabritel on praegugi) meie peamine probleem Vene Föderatsiooni kõrgkoolide võltsdiplomid. Eestis saadud hariduse tõesust kontrollida on küllalt lihtne ja registritesse valekirjet teha praktiliselt võimatu, kuid koos eestimaalaste globaliseerumisega võidakse see probleem meile tagasi tuua. Kui Eestis on võltsdiplomite ja -tunnistuste levikut takistanud suuresti maa väiksus, kõrgharidust andvate institutsioonide väike hulk ja info kerge kättesaadavus, siis tulevikus võib eeldada, et 2000-ndate alguses „kassiülikoolide” sulgemise järel varjusurma langenud diplomimajanduse osatähtsus suureneb ka meil.Ida-Euroopas peetakse normaalseks, et dokument on trükitud nn stan­dardsele turvaelementidega paberile, kuid nii mõnegi Lääne-Euroopa või Põhja-Ameerika ülikooli diplomeid on võrdlemisi kerge võltsida. Seal on diplomite varustamisega turvaelementidega hakatud end alles viimastel aastatel vaevama. Sagedased muudatused diplomidisainis ei tee kontrollijate tööd lihtsamaks. Kahjuks on Euroopa ja muu maailma haridusstruktuurid küllalt keerulised, nii et kõrvalseisjal võib olla välismaistelt tunnistustelt või diplomitelt raske isegi elementaarseid vigu välja lugeda.

Usalda, aga kontrolli

Eelistatud lähenemine on mitte teha pseudoülikoolide nimekirju, sest arusaadavatel põhjustel on täieliku ja päevakajalise nimistu avaldamine võimatu. Paljud diplomiveskid kasutavad pärisülikoolidega identseid või sarnaseid nimesid. Kui musta nimekirja satub legaalne kõrgharidusasutus, peaks too hakkama tõestama, et pole kaamel. Lisaks võivad nimekirjast puuduvad diplomiveskid kasutada seda argumendina enda legaalsuse tõestamisel. Seetõttu on eelistatud koostada nimekirjasid legaalsetest asutustest.Kui tööandja kätte satub välismaine diplom, on soovitav kontrollida kõigepealt, kas selline õppeasutus on olemas. Tihti saab võltsingu kindlaks teha ainuüksi haridusdokumendi terminoloogia abil, kuid see nõuab juba kogemusi ja oskusi. Ka tööandjatel on kõige lihtsam võtta välisdiplomite puhul ühendust SA Archimedese alla kuuluva Eesti ENIC/NARIC keskusega.Et välisdiplomiga Eestis õpetajana töötada, tuleb läbida Eestis kutsekvalifikatsiooni tunnustamise protsess. HTM-i peaekspert Kaspar Kreegimäe kinnitusel on viimaste aastate lõikes olnud keskmiselt vaid kümmekond säärast menetlust. Rohkem pöörduvad meie poole välisriigid, et küsida nende inimeste kvalifikatsiooni kohta, kes soovivad mujal õpetajana töötada.

KÜSIMUS JA VASTUS

Kas olete puutunud kokku võltsdiplomitega?

KADI HOFFARTMeie ettevõttes ei ole haridust tõendavate dokumentide võltsimine aktuaalne olnud – mina ei ole kunagi ühtki võltsitud tunnistust juhtunud nägema. Terve Starmani ajaloo kohta öelda ei tea.

AS Starmani teeninduse kvaliteedi- ja personalijuht

Üldjuhul ei nõua me inimestelt keskharidust tõendava dokumendi esitamist tööleasumisel, kuna kooli lõpetamist on võimalik kontrollida ka kooli kodulehe vilistlaste nimekirjast. Kui on oluline värvata kõrgharitud spetsialisti, on tunnistuse olemasolu tähtis ning seda toetab üldjuhul kandidaadi erialane töökogemus antud valdkonnas.Oma organisatsioonikultuuris oleme inimeste suhtes pigem usaldavad ja värbame paljuski n-ö hoiakuid. Usume, et suudame värvata inimesi, kes on meie suhtes samuti ausad.

ANNELI ARUSeda juhtub harva, kuid on ette tulnud olukordi, kus kandidaat on andnud valeinfot oma haridu­se kohta. On esinenud ka juhtu­meid, kus kandidaat ei ilmu intervjuule, kui tal on palutud kaasa võtta haridust tõendav dokument, või vastab ta palvele, et dokument on näiteks kadunud, kolimise käigus kuhugi kasti jäänud. Selliste juhtumite puhul aga ei saa täie kindlusega öelda, millega on tegu.

CV-Online Estonia OÜ värbamis­konsultant / klienditoe spetsialist

Sellist tagasisidet ei ole meieni jõudnud, et kandideerinu oleks diplomeid või tunnistusi võltsinud. Ent sajaprotsendilist tagasi­sidet kogu teema kohta meieni arvatavasti ei jõua, sest vahel suhtlevad tööandja ja -pakkuja otse omavahel. Ettevõtted, kelle jaoks on kindel haridus/väljaõpe tähtis, enamasti kontrollivad ja paluvad juba vestlusvooru pääsenutel esitada dokumendid.

INGA LILLSenini ei ole me avastanud võltsitud diplomiga kandideerinuid. Vajaliku hariduse ja kvalifikatsiooni puudumine ilmneks meie töös väga kiiresti.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsiooni­juht

Põhja-Eesti regionaalhaigla tava on, et haiglasse tööle kandideerinul tuleb esitada kõrgharidust tõendava dokumendi originaal ja korrektne Curriculum Vitae ning personaliteenistus viib läbi taustauuringu. Tuleb arvestada ka haiglatöö spetsiifikat. Nii on meile tööle asuvad arstid ja õed haiglaga seotud juba enne tööle asumist – arstid residentuuri ja õed praktika ajal – ning enamasti kandideerivad meile just nemad. Kui arst on omandanud hariduse mujal, peab ta enne Eestis arstina tööle asumist registreerima end terviseametis ja tõendama juba seal oma kvalifikatsiooni.

ÜLLE TENSINGKui meil tekib kahtlus dokumendi ehtsuses või ei ole dokumendi esitaja suvatsenud saata notariaalselt või dokumendi välja andnud kooli kinnitatud koopiat, siis me paberitega edasi ei tegele. Kui paljud nendest on olnud võltsitud või vabrikute väljastatud, seda ma öelda ei oska – kuna me asja edasi ei uuri. Me ei tegele edasi ka nende avaldustega, kus kandidaadi õppetulemused on liiga madalad TÜ-sse astumiseks. Nendegi hulgas võib olla võltsinguid, kuid me ei tuvasta neid.

TÜ õppeosakonna välisüliõpilastalitus, rahvusvahelise õppe peaspetsialist

Seega ei oleks üldarvu väljatoomine korrektne, kuna paljudel juhtudel, kui ilmneb mõni puudus, ei uuri me n-ö dokumendi legaalsust. Kindlasti on võltsinguid üsna märkimisväärne arv, sest TÜ-sse saadetakse paberil avaldusi ja haridusdokumente sisseastumiseks 800 ringis. Vastavalt TÜ vastuvõtueeskirjale on meil õigus (välis)üliõpilane eksmatrikuleerida, kui võltsing ilmneb hiljem, st pärast üliõpilase immatrikuleerimist.Senini ei ole meil ette tulnud juhtumit, kus TÜ välisüliõpilase haridusdokumentides on selgunud võltsing. Teeme koostööd Eesti ENIC/NARIC keskusega ja nende abi võltsingute tuvastamisel on ülikooli jaoks väga oluline.

SIGNE KAURSONMe usaldame, mida inimesed enda kohta töövestlusel räägivad. Seal küsime alati ka kandidaadi haridustee ning näiteks tehtud uurimuste ja lõputööde kohta. Juhul kui tekib mingigi kahtlus, on alati võimalik ühendust võtta kooliga ning kandidaadi haridustee täpselt järele uurida.

Swedbanki personalidivisjoni direktor

Diplomist olulisem on see, kuidas inimene haridust rakendada suudab ja milline on tema eelnev töökogemus. Diplomiküsimus on olulisem siis, kui kandidaadil puudub töökogemus. Meil ei ole olnud probleeme välis- ega kohalike ülikoolide võltsitud haridusdokumentidega.

Autor: Lemmi Kann, Argo Kerb

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700