Autor: Lemmi Kann • 29. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ligi: eelarves pole eksperimentideks ruumi

FIEde aruandekohustust tuleks küll lihtsustada, kuid ideel maksta vähem maksu pole puudujäägis eelarve puhul ruumi, ütles rahandusminister Jürgen Ligi kommentaariks ettepanekule lubada FIEdel üle minna tegevusloamaksule.

Järgneb Jürgen Ligi kommentaar:

Seda vana ideed on propageeritud usuga, et nii kaob raamatupidamiskohustus, aga tegu on sügava eksitusega. Küll aga otsime me võimalusi aruandekohustust lihtsustada.

Lihtsalt ideena, et tekiks “alternatiiv” maksta vähem maksu, pole asjal väärtust. Jutuga “tulu- ja sotsiaalmaksuga seotud kohustustest” ignoreeritakse täiesti tõsiasja, et kulud pensionile, ravile jne on tolle miinimumtasemega tagatust palju suuremad ning need ju ei vähene. Eksperimentideks ei jäta puudujäägis eelarve ruumi. Nn nutikate töökohtade loomise ideed, kus sotsiaalmaksule seatakse ülempiir, on Reformierakond tõesti toetanud ja kirjutab ta ka programmi.

Olukorras, kus meie võimekus ei luba meil luua ressursimahukat tootmist ning süsteem genereerib peamiselt odava allhanke saabumise Eestisse, ongi meie majandusruum määratud järjest algelisematesse tegevustesse, millelt teenitav lisaväärtus või väärtusetus mõistab meid püsivasse sõltlase seisundisse. Vaid ekspordivõimelised tarkade töökohtade loomine, mille lõppväärtusest 70% moodustab tööjõule makstav osa, võib meid viia iseseisva või märksa vähem sõltuva tööhõive ja väärtuste kasvuni. Sellist keskkonda võimaldaks sotsiaalmaksu ülempiiri loomine brutokuupalgast 20 tuh. EEK kuus, et olla konkurentsivõimeline teiste riikidega ja motiveerida uute teenustöökohtade ja tarkade töökohtade loomist.

Aga ärgem olgem utopistid, iga rakendus nõuab arvutusi. Ka kolme keskmise palga (ca 35 000 kr) kõrgusel lagi maksab üle 1 miljardi kõige tundlikumatelt eelarveridadelt, mis pealegi otse seotud rahvastiku vananemisega. Lae jutt tuleb sisustada eelarve võimalustega ning meenutada ka poliitilisi realiteete.

Rahanduse tegelikud peaküsimused on eelarve defitsiidist ülejääki jõudmine, maksusüsteemi stabiilsus ning ambitsiooniks tööjõu maksukoormuse alandamine teostataval viisil.Lugedes nutust olukorrakirjeldust on mu küsimus, mitu protsenti palgakulu tolle laega alaneb – kas tõesti sõltub just tollest ja sellisele hulgale inimestele osaks saavast protsendist meie majanduse murrang?Ja allhanke alandamisest peaksime ammu üle olema, allhanget teeb kogu maailm ja kogu väärtusahel ei mahu ühessegi riiki, kusjuures meie positsioon ahelas on paranenud imerohtudest sõltumatult.

 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700