11. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tony Blairi napsitamisest ja Urmas Sõõrumaa pendlist

Teade Briti ekspeaministri Tony Blairi napsitamise kohta levis läinud kuul maailmas tõepoolest kulutulena. Meediaga ongi paraku nõnda: vaatamata sellele, et oled kirjutanud 700leheküljelise põhjaliku raamatu oma peaministri aastatest, kaevatakse ikka üks kõige kõmulisem seik välja ning puhutakse suureks. 

Aga muidugi fakt jääb faktiks. Blair tunnistas oma palju kirgi sütitanud mälestusteraamatus „A Journey“, et ajal, mil ta peaminister oli, ta alkoholiga liialt ei koonerdanud: õhtusöögi eel läks viski või džinn toonikuga, veini kulus mõnest klaasist poole pudelini. Ehkki Blair lisas, et kontrollis oma napsitamist täielikult, möönis ta ka, et alkohol on aine, millest sa niisama lihtsalt ei pääse.

Kas kogus on suur või väike, on igaühe enda hinnata, ühte ja ainumast tõde siin ju pole. Huvitav on hoopis see,  miks Tony Blair sellest räägib. Ta ütleb nimelt, et see oli tema viis hinge tõmmata ning põgeneda pingete eest, mis maailma ühe võimsama riigi juhtimisega kaasnevad. Tänu viskile ja veinile suutis ta hoida mingitki tasakaalu töö ja puhkamise, töö ja isikliku elu vahel.

Vaid asjaosalised ise teavad, milline pinge tippjuhi ametiga kaasneb. Ole sa riigi või firma eesotsas, otsuse raiud kivisse ikka sina. Ja vastutad selle eest täiega, nii otsustamise hetkel kui tulevikus. See, et peaaegu kunagi ei ole õige otsuse langetamiseks infot piisavalt, ei ole ju hiljem teiste jaoks mingi argument.

Mida kaalukam otsus, seda rohkem närib sind vale otsuse tegemise hirm. Mina ei usu, et see hirm ainult lapsepõlvest pärineb (a la ole hea laps, saa koolis häid hindeid, hakka suurena arstiks või advokaadiks, muidu ei jõua sa kusagile). Pigem on see alateadlik soov jääda teiste mällu kui säravate, ilusate ja heade asjade looja. Töised kordaminekud jäävad alati osaks inimese identiteedist.

Hiljutisel rahvusvahelise noortekoja JCI aastakonverentsil nautisin täiega Urmas Sõõrumaa ettekannet. Teda on ju päris palju pendliasjade pärast tögatud, kuid seda teemat puudutas ta üsna palju. Huvitaval kombel toimib kõik see, mis puutub asjade loogilisse läbimõtlemisse, tema puhul endiselt kui kellavärk. Ukraina suunal toimetades on ta endale peensusteni selgeks teinud, kuidas seal kaubandus käib ja kui vähe saab seal turvaäri alustades Eesti kogemust üle võtta. Pendel ja numeroloogia tulevad mängu siis, kui argumendid on läbi töötatud. Mõnes mõttes on see tema viis, kuidas määramatuse ja otsustest tuleneva stressiga toime tulla. Mõni teine sõidab rattaga krossi või avab õhtul hea veini.

Hea on muidugi teada, et nii mõnigi inimene enne meid on samuti otsustamise pingetega maid jaganud: „Miski pole keerulisem ja seetõttu väärtuslikum kui otsuse langetamine,“ ütles Napoleon..

Artikkel ilmus ajakirja Director oktoobrinumbris . 

Autor: Lemmi Kann, Taivo Paju

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700