Mis muutub euro tulekuga maksuarvestuses?

Jah, võib 99,9% tõenäosusega öelda, et jaanuarist 2011 ei ole meil enam krooni ja siis kõliseb meie rahakottides hoopis euro. Hetkel, kui ma seda lugu kirjutama hakkasin, tiksus Eesti euroveebis www.euro.eesti.ee kell, mis näitas, et euro tulekuni on aega veel 105 päeva ja veidi üle 10 tunni.

Meenutuseks, miks me euro kasutusele võtame — 2003. aastal toimunud Euroopa Liiduga liitumise referendumil heaks kiidetud otsus tähendas ühtlasi ka liitumist Euroopa ühisraha euroga, sest liikmesriigi kohustus ühisraha kasutusele võtta on kirjas Euroopa Liidu aluslepingutes. Euro on maksevahendina käibel olnud 1999. aastast, sularahana 2002. aastast ning tänaseks kasutab eurot 16 Euroopa Liidu liikmesriiki. Eesti soovis ühisraha kasutama hakata juba varem — 2007. aastal, kuid siis kõiki euro kriteeriume ei täidetud. 13. juulil 2010 kinnitasid Euroopa Liidu rahandusministrid Eestile ametliku kursi kroonilt eurole üleminekuks, milleks on 1:15,6466.

Euro tulek põhimõttelisi muudatusi meie õiguses kaasa ei too. Kõik senised lepingud jäävad endiselt kehtima ning ühepoolselt lepinguid muuta või kehtetuks tunnistada pole võimalik. Lepingust tulenevate nõuete ja kohustuste vääring muutub kroonilt euroks ja seda ametliku kursi 15,6466 alusel. Ümardamise reeglite kohaselt tuleb üleminekukursi jagamisel saadud tulem ümardada ühe eurosendi täpsusega kolmanda  koha järgi pärast koma, kusjuures kuni 0,004 senti ümardatakse allapoole ja 0,005 sendist ümardatakse ülespoole. Näiteks kui töölepingus on kokku lepitud töötasu 10460 krooni, on töötaja töötasu alates 2011. aasta jaanuarist 668,52 eurot. Kui tööandja soovib „mängu ilu“ huvides selle summa näiteks 670 euroks ümardada, siis töötajale soodsamas suunas võib seda loomulikult ka ühepoolse otsusega teha.

Sama põhimõte kehtib ka maksuõiguses — kõik maksuvõlad ja ettemaksed jäävad alles, vaid nende kajastatav vääring muutub kroonilt euroks. Peamised muudatused maksuõiguses seoses euro kasutuselevõtuga on seotud erinevate piirmäärade ümardamisega.

Muudatused maksukorralduse seaduses

Maksukorralduse seadus on Eesti maksuõiguse üldakt, kus sätestatud peamised maksumaksja ja maksuhalduri õigused ning kohustused. Hetkel kehtiva MKS § 88 lõike 2 kohaselt ei väljastata maksumaksjale maksuteadet, kui maksusumma on väiksem kui 50 krooni. Uue sätte kohaselt on selleks piirmääraks 10 eurot. Ka intressinõuet ei esitata, kui intressisumma on alla 10 euro (MKS § 119 lg 3). Samasugune on piirmäär ka tulumaksu tagastuse osas — alla 10-eurose tagastuse osas tuleb maksumaksjal eraldi avaldus teha (MKS § 106 lg 6). Ka maksusumma määramisele kehtib edaspidi 10 euro piirmäär.

Maksuvõla puudumise tõendi väljastab maksuhaldur hetkel ka siis, kui isiku maksuvõlg on kuni 100 krooni. Uuest aastast on selleks piirmääraks 15 eurot ehk 234,70 krooni.
Sunnirahade määr muutub samuti — esimesel korral maksimaalne rakendatav sunniraha asjade, teabe või dokumentide esitamata jätmise korral ei või ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Seni oli nendeks piirmääradeks 10 000 ja 30 000 krooni (MKS § 67).
Sunniraha deklaratsiooni esitamata või parandamata jätmise eest võib edaspidi olla 1300 ja 2000 eurot. Senini oli nendeks piirmääradeks 20 000 ja 30 000 krooni (MKS § 91).

Oluline muudatus puudutab ka deklaratsioonide esitamist. Kui senini pidid raamatupidajad esitama maksudeklaratsioone krooni täpsusega, siis uuest aastast tuleb tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardada sendi täpsusega, kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti (MKS § 97). Samas tasub siinkohal mainimist ka asjaolu, et kui 2011. aastal muudetakse või parandatakse 2010. aasta maksudeklaratsioone, siis täidetakse neid maksudeklaratsioone ikka Eesti kroonides, samas lõplik maksukohustus kajastatakse eurodes. 2010. aasta tuludeklaratsioonid täidetakse samuti Eesti kroonides. Kui maksuhaldur korrigeerib eelmiste aastate maksuarvutusi maksuotsusega, tuuakse arvutuskäik samuti kroonides ning eurodesse konverteeritakse vaid lõpptulemus.

Maksuõigusrikkumiste karistused euro tulekuga veidi karmistuvad. Kui senini ulatus maksimaalne juriidilisele isikule määratav väärteokaristus 500 000 kroonini, siis jaanuarist 2011 on karistuste maksimaalmääraks 32 000 eurot (500 691 krooni).

Muudatused tulumaksuseaduses

Tulumaksuseaduses muudetakse eelkõige mitmed maksuvabastuste piirmäärad. Enamasti on piirmäärade muutumine pigem kosmeetiline — määrad muutuvad eurodesse ümberarvutatuna enamasti vaid mõnekümne krooni ulatuses ja seda maksumaksjatele soodsamas suunas.

Näiteks maksuvaba tulu suurus hakkab praeguse 27 000 krooni asemel olema 1728 eurot aastas, mis vähendab iga inimese tulumaksukohustust aastas täpselt 7 krooni ja 83 sendi võrra. Igakuisel kinnipidamisel rakendab tööandja maksuvaba tulu 144 eurot kuus. Pensionide täiendav 36 000-kroonine maksuvabastus asendub 2304 euroga. Kutsehaiguse ja –õnnetuse hüvitise maksuvaba piirmäär muutub 12 000 kroonilt 768 euroks. Eluasemelaenu, annetuste ning koolituskulude mahaarvatav piirmäär 50 000 krooni asendub 3196 euroga. FIE-de omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti neile kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust võib maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot (45 015,27 krooni), senini oli selleks määraks 45 000 krooni. FIE-de avansiliste maksete tasumise kohustuse piirmääraks on edaspidi 64 eurot. Maksuvaba reklaamkingituse piirmäär on senise 150 krooni asemel 10 eurot ning külaliste vastuvõtukulude 500-kroonine maksuvabastuse piirmäär asendub 32 euroga ühes kalendrikuus.

Veidi suurenevad ka lähetuskulude maksuvabad piirmäärad. TuMS § 13 lg 3 punkti 1 kohaselt on majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral 77 eurot (1204,79 krooni) ja välislähetuse korral 128 eurot (2002,76 krooni) ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32 eurot (500,69 krooni). Kui tööandja on kehtestanud oma sisemise töökorralduse jaoks lähetusi puudutavaid eeskirju, siis tasub need üle vaadata ja vajadusel seal hüvitise määrad asendada.

Ühele isikule makstava isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral on 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 64 eurot kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Kuna väga paljudel juhtudel on autohüvitis määratud tähtajatu otsusega, tasub need otsused kindlasti üle vaadata, sest kui varem kroonides määratud hüvitised jäävad kehtima, oleksid need euro ekvivalendis vastavalt 0,26 eurot kilomeetri kohta ja 255,56 eurot või 63,91 eurot kuus. Kindlasti on nii töötajale kui tööandjale mugavam ja praktilisem kasutada uusi ümardatud piirmäärasid. Tööandja jaoks küll kulud veidi suurenevad, kuid see ei tohiks olla märkimisväärne — näiteks 1000-kroonise hüvituse korral suureneks kulu ühe auto kohta 16,90 krooni aastas.

Praegune 4000 krooni suurune sõiduauto erisoodustuse hind saab samuti olema 256 eurot ning arvestuse pidamisel kasutatavad kilomeetrimäärad 3 ja 4 krooni asenduvad kõikide eelduste kohaselt 20 ja 30 eurosendi suuruste määradega (rahandusministri määruse muudatusi ei ole veel avaldatud). Mingil määral võib siin rääkida maksukoormuse tõusust, sest näiteks sõitude arvestust pidamata tasumisele kuuluva tulumaksu ja sotsiaalmaksu summa (kuus vastavalt 68,05 ja 139,44 eurot) suureneb ühe auto kohta aastas 47 krooni.

Muudatused käibemaksuseaduses

Ka käibemaksuseaduses tehtavad muudatused on vaid kosmeetilised. Nii nagu tulumaksuseaduses toodud maksuvaba kingituse piirmäär on uuest aastast 150 krooni asemel 10 eurot, on see ka käibemaksuseaduse kohaselt. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 250 000 krooni asendub 16 000 euroga (suurenemine 345,60 krooni võrra) ning piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 160 000 krooni asendub 10 000 euroga. Lihtsustatud arve piirmäär 2500 krooni asendub 160 euroga.

Muud maksud

Muude maksude osas on muudatused põhiliselt seotud maksumäärade ümberarvutamisega. Nii hasartmängumaksu, raskeveokimaksu kui aktsiiside määrad on eurodesse ümber arvutatud sendi täpsusega ning ümardamisest tekkivad võidud maksumaksjale on veelgi väiksemad.

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Gaily Kuusik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

Uudised

Tööriistad