Valitsus kiitis heaks 2011. aasta riigieelarve

Valitsus kiitis heaks 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu ja saatis selle arutamiseks riigikogule. Tulevaks aastaks plaanitakse kulusid 94,2 miljardit krooni, mis on nelja miljardi krooni võrra enam kui käesoleval aastal ja seda eelkõige üleliigsete saastekvootide müügitulude ja välisvahendite arvelt.

Eelarve tulude maht on 89,4 miljardit krooni. Tuleva aasta eelarve defitsiit on 3,8 miljardit krooni, mis on 1,6% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Riigi eesmärk on võimalikult kiiresti saavutada taas eelarve kulude ja tulude tasakaal. Hiljemalt aastal 2013 peaks riigieelarve kulud ja tulud olema tasakaalus, seisab valitsuse teates.

Riigi tegevuskulud on eelarves külmutatud. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Valitsus teeb riigikogule ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade jätkuvaks külmutamiseks kuni 2012. aastani.

Välistoetusi on 2011. aasta riigieelarves 15,5 miljardit krooni, mis on ühe miljardi võrra enam kui käesoleval aastal. Sellega seotud kaasfinantseerimisi on 1,3 miljardi krooni eest.

Tuleva aasta eelarves on läbi aegade kõige suurem osakaal investeeringutel. Riik plaanib investeerida 16 miljardit krooni, mis on 16 protsenti ehk 2,4 miljardit krooni rohkem kui sel aastal. Investeeringute põhirõhk on transpordi- ja logistikavaldkonnas, milleks on järgmisel aastal plaanitud kasutada kokku 6,336 miljardit krooni.

Hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti. 2011. aasta riigieelarves on suurendatud omavalitsuste hariduskulude katteks vabade vahendite mahtu ligi 110 miljoni krooni võrra. Kohalikud omavalitsused saavad täiendavaid vahendeid kasutada uuele õppekavale ülemineku rahastamiseks või tugipersonali palkamiseks. Samuti saavad omavalitsused eraldatavat raha kasutada ka õpetajatele täiendavate tasude maksmiseks. Samuti on kavas suurendada kõrghariduse baasfinantseerimist.

Sotsiaalministeeriumi eelarve on kokku 41,3 miljardit krooni, mis on ühe miljardi võrra suurem kui sel aastal. Pensionid, peredega seotud toetused ja hüvitised ei vähene. Pensionide väljamakseteks on kavandatud 19,8 miljardit krooni, mis on 461 miljonit krooni enam kui käesoleval aastal. Kasvu põhjuseks on pensionäride arvu kasv ning pensioni saajate staaži ja tasutud sotsiaalmaksu kasv. Aktiivseteks tööturumeetmeks suunab valitsus ca 400 miljonit krooni, et aidata inimeste tagasi tööle.

Ettevõtlustoetuste maht kasvab võrreldes selle aastaga 10 protsenti. Toetusi jagatakse ettevõtjatele tuleval aastal kokku 1,26 miljardit krooni. Suurimate summadega toetatakse tootearendust ja eksporti.

Põllumajanduse ja maaelu arengusse suunatakse üle nelja miljardi krooni. Olulisimaks eesmärgiks on tagada põllumajandussektori konkurentsivõime põllumajandus- ja maaelutoetuste kaudu. 2011. aastal on toetusteks kavandatud ligi 4,2 miljardit krooni, millest suurima osakaalu ehk 45% moodustavad Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist tulevad toetused, mida kasutatakse Eesti maaelu arendamiseks.

Oluliselt kasvavad kohalike omavalitsuste investeeringud, mille maht on järgmisel aastal ligi miljard krooni. Regionaaltoetuste maht on tuleval aastal 2,2 miljardit. Summa kasvab võrreldes 2010. aastaga 950 miljonit krooni ehk 77%.

Keskkonnaministeerium on seadnud eesmärgiks keskkonnajärelevalve tõhustamise, et tagada suurem suutlikkus keskkonnarikkumiste järelevalve osas ja omada rikkumiste kohta tõepärasemat infot. Selleks on eelarves planeeritud 86,5 miljonit krooni. Samuti on ministeerium eesmärgiks seadnud ka Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste tõhusama kasutamine. 2011. aastal on plaanitud väljamakseid kokku 2,45 miljardi krooni eest.

2011. aastal finantseeritakse kultuuripealinna programmi riigieelarvest kogusummas 50 miljonit krooni. Lisaks toetatakse 2011. aastal Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna tegevusi ka välisministeeriumi eelarvest.

Välisvahendite osakaal tõuseb kultuuriministeeriumi eelarves 113,7%, kogusummas 344 miljoni kroonini. Enim toetatakse muuseumivaldkonda, ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusprotsessiga ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Nii arendatakse välja ka Meremuuseumi sadama- ja vabaõhuekspositsioon ning renoveeritud saab Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone.

Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest toetatakse 19 miljoni krooni ulatuses noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimist ning eraldatakse vahendeid järgmisel aastal avatava AHHAA keskuse uue hoone tegevuskulude katteks.

2011. aastal kujuneb kaitse-eelarve suuruseks 1,9% sisemajanduse koguproduktist. Sellega tagatakse igapäevaste personali- ja tegevuskulude kõrval ka piisavad investeeringud vajaliku tehnika soetamiseks ja kasarmute ning harjutusväljade ehitamiseks.

Sisejulgeoleku valitsemisala 2011. aasta riigieelarve maht on kokku 3,8 miljardit krooni. Eesmärgiks on säilitada sisejulgeolekualane võimekus eelmise aasta tasemel. Siseministeeriumi valitsemisalas on suuremaks investeeringuks mitmeotstarbelise laeva soetamine. Laeva kogumaksumuseks on 518 miljonit krooni, millest 440 miljonit krooni kaetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Valga päästekomando depoohoone ehitamine toimub Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi raames ning selleks on eelarves 7,5 miljonit krooni. Järgmisel aastal on plaanis rekonstrueerida ka Ida-Virumaa päästekomandode depoohooned. RKASi kaudu rahastatakse Jõhvi Politsei ja Piirivalveameti hoone ning Narva Politsei ja Piirivalveameti ühishoone rajamist.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile eraldati küberkuritegevuse vastase võimekuse tõstmiseks kokku 2,52 miljonit krooni. Selle eest juurutatakse muuhulgas vajalik IT süsteem, taotletakse FBI küberlaborite akrediteering ning võetakse tööle vajalikud lisaeksperdid. Lisaks luuakse välisvahendite toel Tallinna Tehnikaülikooli juurde küberkuritegevuse vastase võimekuse tõstmiseks rahvusvahelise kraadiõppe ja täienduskoolituse keskus.

Välispoliitika eesmärkide elluviimise seisukohalt on oluline välisesinduste võrgustiku tugevdamine saatkonnahoonetesse investeerimisega. Investeeringud suurenevad 2011. aasta eelarves võrreldes 2010. aastaga 249%. Tuleva aasta eelarves on investeeringuteks plaanitud 122,3 miljonit krooni. Välisministeeriumi olulisemad planeeritavad investeeringud on suunatud Pekingi saatkonnahoone rajamiseks ning Kiievi saatkonnahoone renoveerimiseks.

Peaminister annab 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu riigikogule üle järgmisel nädalal.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

Uudised

Tööriistad