Ettevõtjad eelistavad lepitamisele kohut

Aasta alguses jõustus seadusmuudatus, mis võimaldab ettevõtjatel kohtus käimata ärivaidlusi lahendada, kuid siiani on ettevõtjate huvi leppimise vastu suisa jäine.

Ettevõtte Linette juhataja Hendrik Tibar kaalub konkurentettevõtte vastu kohtusse minemist, sest talle pole vana võlga tasutud. “Ma ei usu, et sealtpoolt keegi nõus oleks lepitusteenust kasutama, aga ma pole muidugi küsinud ka,” ütles ta.

Tibari hinnangul saab lepitusmenetlus olla üks kohtust pääsemise abivahend, juhul kui ettevõtjatel on juba eelnevalt lepingutesse kirjutatud, et lahkarvamuste korral kasutavad nad lepitusteenust.

Lepitusmenetluses advokaati kasutada ei saa
Juriidilise Lepituskoja asutaja ja juhataja Tiia Raudmägi sõnul pole ta sel aastal ühtegi ametlikku lepitamist veel läbi viinud. Küll pidi ligi kümme klienti lepitamist kaaluma. Osa neist on kohtutee läbinud või tahavad selle jalge alla võtta.

Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadi Ilmar-Erik Aavakivi sõnul pole Eesti inimesed harjunud lepitusteenust kasutama ja paljud ei tea üldse, et selline võimalus olemas on.

Pealegi võivad Aavakivi hinnangul ettevõtjad suhtuda lepitusteenusesse eelarvamusega, sest nii pisikeses riigis nagu Eesti on keeruline leida sõltumatut vahelüli ehk lepitajat. “Üks põhjus on see, et kõik on kõigiga seotud või vähemalt arvatakse seotud olevat,” lausus Aavakivi.

Raudmägi kinnitusel ei tohi lepitusmenetluses osaleda advokaadid, vaid juhtkonna liikmed ise. “Inimesed ei taha võtta seda vastutust,” ütles Raudmägi. Kohtusse minnes saab juhatuse liige anda advokaadile paberid ega pea ise mööda kohtusaale tallama. Raudmägi aga ütleb, et see on samamoodi emotsionaalselt kurnav.

Eestlane pole valmis kompromissideks
Raudmägi sõnul on advokaadil niisamagi keeruline kahe vaidleva poole vahel kompromissi leida.

Ta tõi näiteks ühe saneerimismenetluse: pangaga seotud vaidluses saneerimiskava­välise nõude ümberkujundamise teemal peeti pangaga läbirääkimisi, kuid viimane polnud nõus oma tahtmistest taganema, mis viis lõpuks äriühingu ikkagi pankrotini.

“Pank oli pigem valmis kaotan-kaotad lahenduseks, kui selles situatsioonis parima võimaliku võidan-võidad lahenduse leidmiseks,” võttis asja kokku Raudmägi.
Küsitletud advokaadid leidsid, et eelkõige jääbki leppimine kas teadmatuse või eestlasliku iseloomu taha. “Inimene on enamasti oma õigustes ja arvamustes nii kinni, et siin ei saagi mingisugust lepitust olla,” ütles advokaadibüroo Edith Sassian ja KO OÜ omanik Edith Sassian.

Samas ütles Sassian, et kindlasti peaks tulevikus lepitusmenetlus kasutamise võimalus juurduma.

Mis on mis – lepitusmenetlus
* Vabatahtlik tegevus, mille käigus erapooletu lepitaja toetab pooltevahelist suhtlemist eesmärgiga aidata pooltel vaidlusküsimusele lahendus leida.
* Lepitaja viib end kurssi vaidluse põhjustega, vestleb osapooltega eraldi või koos ja suunab neid erapooletu isikuna mõlemat poolt rahuldavat lahendust leidma.
* Menetlus jõuab lahenduseni, kui pooled ise sõlmivad kokkuleppe. Lepitaja võib lepituse asjaolude ning kulgemise põhjal esitada pooltele omapoolse lahendusettepaneku. Lepitajal aga puudub õigus teha siduvat otsust.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Kadri Jakobson

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad