6. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata, kuhu maksad!

Mida teha siis, kui arestitud pangakontole on ekslikult raha kantud? Kellelt siis raha tagastamist nõudma minna — kohtutäiturilt, maksuhaldurilt või konto omanikult? Ja mille alusel?

Just selline pretsedent on meie kohtusüsteemist läbi käinud ning siinkohal tahan ka teile, lugejad, seda tutvustada.

Seda kohtulugu võiks alustada lausega, et ma ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kes poleks kuulnud, et maksuhaldur või kohtutäitur on kellegi pangakonto arestinud. Pangakontode arest pole ilmselt mingi uudis — tegemist on võlgade sissenõudmiseks enimkasutatud viisiga.

Asjaolud

Novembris 2008 tegi AS KMG Ehitus eksliku pangaülekande AS Traveter arveldusarvele. Vea avastanud, nõudis AS KMG Ehitus AS-ilt Traveter raha tagastamist. AS Traveter keeldus raha tagastamisest, kuna maksuhaldur oli tema pangakontod arestinud. AS KMG Ehitus pöördus raha tagastamise nõudega maksuhalduri poole. Maksu- ja Tolliamet leidis, et laekunud summa arvelt on vähendatud AS Traveter maksuvõlga ning nõue alusetult saadu tagastamiseks tuleb esitada AS-ile Traveter. Järgnes pea aastane kohtutee, mis lõppes AS KMG Ehitus kaotusega, mis aga ei tähenda, et teistel siit loost midagi õpetlikku võtta poleks.

Poolte seisukohad halduskohtus

AS KMG Ehitus pöördus augustis 2009 kaebusega Tallinna Halduskohtusse , taotledes kahju hüvitamist, mille tekitas maksuhaldur, keeldudes tagastamast kaebuse esitaja poolt OÜ Traveter arveldusarvele tasutud summat.

AS KMG Ehitus tugines oma kaebuses järgmistele asjaoludele:

1) asjaõigusseadusest tulenevalt raha ülekandmisega ühelt kontolt teisele ei muutu automaatselt selle omand, seega ei tulenenud sellest kolmandatele isikutele õigust kitsendada kaebuse esitaja õigust raha käsutamiseks;2) maksukorralduse seadusest ega ka täitemenetluse seadustikust ei tulene maksuhaldurile õigust pöörata nõuet kolmandate isikute varale, mistõttu tuleks AS KMG Ehituse kantud raha AS Traveter täitemenetlusest välistada;3) maksuhalduri tegevusega on AS KMG Ehitusele tekkinud kahju, mille peaks maksuhaldur riigivastutuse seadusest  tulenevalt hüvitama või alusetu rikastumise sätete alusel tagastama.

Maksuhaldur tugines oma vastuväidetes järgmistele asjaoludele:

1) OÜ Traveter arvelduskonto arestimine ei mõjuta kaebuse esitaja õigusi ning raha ülekandmine Maksu-ja Tolliametile ei muutnud kaebuse esitaja õiguslikku positsiooni ning kaebuse esitaja saaks nõuda OÜ-lt Traveter tagasi eksliku ülekande alusel saadud raha alusetu rikastumise sätete järgi;2) nõudeõigus panga vastu kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses saab kuuluda vaid pangakonto valdajale, antud juhul OÜ-le Traveter, mitte aga AS-ile KMG Ehitus;3) riigivastustuse seaduse kohaselt eeldab kahju hüvitamine avaliku võimu kandja õigusvastast tegevust, ent antud juhul ei olnud maksuhalduri tegevus õigusvastane;4) kohaldamisele ei kuulu riigivastustuse seaduse alusetu rikastumise sätted, kuna kaebuse esitaja ja maksuhalduri vahel ei ole mis tahes avalik-õiguslikku suhet, mille alusel oleks kaebuse esitaja maksuhaldurile alusetult raha üle andnud. Halduskohtu põhjendused

Halduskohus kaebuse esitajaga ei nõustunud ja leidis, et KMG Ehituse kaebus ei ole põhjendatud ning kohtu hinnangul ei olnud kaebuse esitajale tekkinud kahju, mille hüvitamist saaks riigivastustuse seaduse alusel nõuda, samuti leidis kohus, et põhjendatud pole ka tagastuse nõudmine maksuhaldurilt alusetu rikastumise sätete (riigivastutuse seaduse § 22) alusel.

Halduskohus põhjendas, et varalise kahjuna tuleb käsitleda isiku vara vähenemist, tema varaliste kohustuste suurenemist või loodetud kasu saamata jäämist. Vara vähenemisega on tegemist juhul, kui isik kaotab mingi osa varast, saamata vastu samaväärset vara. Antud juhul leidis kohus aga, et kaebuse esitaja vara ei ole vähenenud, vaid erinevus on pelgalt vara koosseisus — varem oli selleks nõudeõigus krediidiasutuse vastu, pärast ekslikku ülekannet aga nõue OÜ Traveter vastu alusetu rikastumise sätete (võlaõigusseaduse § 1027 jj) alusel.

Halduskohus selgitas ka, et arveldusarvel olevat raha ei saa käsitleda asjana asjaõiguse tähenduses, vaid tegemist on nõudeõigusega panga vastu ning maksuhaldur saab sissenõude pöörata pangakonto väärtusele tervikuna ega pea hakkama analüüsima või tuvastama, millistest allikatest see vara pärineb. Eksliku kandega on kaebuse esitajal tekkinud nõue OÜ Traveter vastu, mitte aga maksuhalduri vastu.

Kohus leidis, et kaebuse esitaja viited täitemenetluse seadustikule ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Maksuhalduri poolt sissenõude pööramist võlgniku pangakontole reguleeritakse MKS §-s 131, mille lõikes 1 sätestatakse maksuhalduri õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses. Põhimõtteliselt tuleneb samasugune regulatsioon ka TMS §-st 115, mis reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole kohtutäituri poolt. Eelnimetatud sätetest tuleneb üheselt, et vara, millele sissenõue pööratakse, on võlgniku konto ehk võlgniku nõudeõigus panga vastu. Võlgniku konto ei saa mis tahes ulatuses kuuluda kolmandale isikule ning seega ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatu kohaldatav.

Kohus nõustus oma otsuses maksuhalduriga: OÜ Traveter pangakonto arestimisega ja sellele kaebuse esitaja kontolt laekunud summa ulatuses vahendite kandmisega OÜ Traveter maksuvõla katteks ei ole kaebuse esitaja ja maksuhalduri vahel mingisugust avalik-õiguslikku suhet tekkinud, mistõttu puudub ka alus nõuda maksuhaldurilt KMG Ehituse eksliku kandega üle kantud raha tagastamist riigivastustuse seaduse § 22 alusel.

Menetlus ringkonnakohtus

KMG Ehitus ei nõustunud halduskohtu otsusega ning esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, milles leidis, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks käsitletakse pangakontol olevat raha  nõudeõigusena, mitte aga asjana asjaõigusseaduse tähenduses. Samuti ei nõustunud apellant seisukohaga, et pangaülekande puhul on tegemist nõudeloovutusega, ning leidis, et selline nõude loovutamine eeldaks maksekorralduse tegemiseks panga nõusolekut. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et kuna ülekanne OÜ Traveter kontole oli ekslik, siis puudus raha omandi üleminekuks tahteavaldus, mistõttu ei saanud OÜ Traveter raha omanikuks ning täitemenetluse raames tuleks kolmandate isikute vara võlgnike varast välistada.

Maksuhaldur AS KMG Ehituse seisukohtadega ei nõustunud ning jäi oma varasema seisukoha juurde. Lisaks põhjendas Maksu-ja Tolliamet, et kontol olev raha ei saa olla vallasasi, kuna vallasasja mõiste kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 mõistes peaks tegemist olema kehalise esemega.

Tallinna Ringkonnakohus jättis AS KMG Ehitus kaebuse rahuldamata ning nõustus halduskohtu põhjendustega. Samas täiendas ringkonnakohus halduskohtu otsust osas, mis puudutas eelkõige kahjunõude esitamist. Ringkonnakohus rõhutas, et kahjunõude puhul on oluline kindlaks teha kaebuse alus — millise haldusakti või toiminguga on kaebaja hinnangul talle kahju tekitatud ning kohus saab kaebuse rahuldada üksnes siis, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kaebuse aluseks oleva toimingu või haldusaktiga.

Ka ringkonnakohus asus seisukohale, et pangaülekande näol on tegemist nõudeõigusega ning kuna võlaõigusseaduse § 726 lõike 1 kohaselt ei saa maksejuhist üldjuhul tagasi võtta, siis puudub kaebajal ülekantud raha kasutamise ja käsutamise õigus, mistõttu ei saa rääkida ka AS KMG Ehituse omandist.

Kuna Riigikohus AS KMG Ehituse kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud (08.06.2010 määrus), jäi ringkonnakohtu otsus jõusse.

Kokkuvõtteks

Kui olete kogemata oma raha võõrale kontole kandnud, siis saate oma raha tagasi küsida ainult sellelt isikult, kellele te makse tegite. See, kas raha saaja on teilt saadud raha ära jõudnud ära kulutada või keegi kolmas on selle temalt väevõimuga ära võtnud, ei puutu enam teisse.

Loo moraal on aga lihtne — üheksa korda kontrolli, üks kord maksa.

Artikkel i lmus EML ajakirjas MaksuMaksja.

Autor: Lemmi Kann, Gaily Kuusik

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700