1. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjad versus Eesti ühiskond

Tööandjate keskliit kutsub avalikkust Eesti tuleviku üle mõtteid vahetama ning pakub lähtekohaks oma manifesti, milles on kirjas keskliidu eesmärgid aastaiks 2011-2015. Samalaadse manifestiga tulid tööandjad välja ka eelmiste valimiste eel ning paljud selles toodud eesmärgid, näiteks pensioniea tõstmine 67. eluaastale, on leidnud koha ka äsja esitletud dokumendis.

Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles manifesti esitledes, et see dokument peab silmas kogu Eesti tasakaalustatud huve ega esinda pelgalt ettevõtjate huve.

Manifest laseb paraku kahelda tööandjate siiruses - see on koostatud ühe huvigrupi vaatevinklist ja jätab mulje, et esitletud meetmed on suunatud peamiselt ettevõtjate sotsiaalse vastutuse minimeerimisele ja tööturu nõrgema poole - töövõtja - kohustuste maksimeerimisele, lisaks soovitakse keelata toetusstreigid ja muuta kõrgharidus tasuliseks. Seepärast ei kõla jutt sellest, et ettevõtjate pakutavad ideed aitavad edendada majandust ja tõsta elatustaset, kuigi veenvalt.

Kuigi manifest sisaldab palju häid, elluviimist väärivaid mõtteid, näiteks sotsiaalmaksulae kehtestamine, sotsiaalmaksu muutmine töötaja maksuks, on selles liiga palju nõudmisi riigile, ettevõtjaile endile pole sisuliselt ühtki. Seejuures on tööandjad adresseerinud riigile ettepanekuid, mis sõltuvad paljuski neist endist (näiteks paindlikuma tööaja soodustamine: osaaja-, kaug- ja renditöö).

Samuti ei paku ettevõtjad lahendust küsimusele, mil viisil ja kui palju peaksid vaid ettevõtlustulust elatujad panustama riigi solidaarse sotsiaalkindlustuse - mille teenuseid nad ise tarbivad - rahastamisse.

Dokumendi deklaratiivne toon ei lase kahjuks avalikul diskussioonil tekkida, vaid ongi juba vallandanud peamiselt vastuseisu ja pahameeletormi. Niiviisi riskivad tööandjad hoopis mõistlike ideede põhjalaskmisega.

Tööandjatel on loomulikult õigus oma seisukohtadele ja kirjutada erinevaid dokumente, mis vormis soovivad. Kui eesmärk oli korraks tähelepanu pälvida, siis see saavutati.

Kui aga tööandjad soovivad, et nende ettepanekud leiaksid laiemat toetust, peavad nad suutma selgitada, kuidas ülejäänud huvigrupid ettevõtjate kõrval nende ideedest kasu saavad.

Praegu läksid tööandjad vastandamise teed ja kõlama jääb paraku sõnum, et töövõtja peab hakkama senisest rohkem maksma ja pingutama ning tööandja saab majanduslanguse tingimustes piiramatud õigused.

 

Autor: Lemmi Kann, Äripäev

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700